Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub 15/09/2017 Tallinnas

Kinnisvara fotokoolitus 300x30015/09/2017 toimub Kinnisvarakoolis “Kinnisvara fotokoolitus“. Lektor on fotograaf Margus Vilisoo.

Kinnisvara fotokoolitus” on suunatud:

  • maakleritele, kes tegelevad kinnisvara vahendamisega;
  • kinnisvaraspetsialistidele, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
  • eraisikutele, kel on huvi fotografeerimise, eriti hoonete fotografeerimise vastu.

Praktiline hands-on koolitus annab Sulle:

  • üldteadmised fotograafiast;
  • oskused paremini kaadrit koostada;
  • võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu;
  • võimaluse paremate piltidega pakkuda kvaliteetsemat teenust.

Kinnisvara fotokoolitus” toimub 15/09/2017 kell 10.00-17.15 Tallinnas MXM fotostuudio ruumides.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: eluasemelaenude intressimäär on kerkimas

Tõnu ToomparkEestis väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2017 juunis Eesti Panga andmetel 2,37%. Intressimäär on alates 2017. a algusest kasvanud.

Pikemad laenud on madalama intressimäärga. 20…30-aastase peerioodiga eluasemelaenude intressimäär on turu keskmisest pisut allpool. See oli juunis 2,09%, mis on samuti aasta alguse 1,97 protsendist ülevalpool.

Eluasemelaenude intressimäär 2,37% on viimase viie aasta keskmise lähedal. Viimase 5 aasta jooksul on intressimäär püsinud vahemikus 2,2…2,7%.

Eluasemelaenude intressimäära tarbija jaoks enam negatiivne euribor ei mõjuta, sest intressimäära arvestuses loetakse allpool nulli olev euribor võrdseks nulliga.

Nii väljastatakse tänased eluasemelaenud sisuliselt nulltasemel baasintressimääraga ehk ainult riskimarginaali alusel. Hetke seisuga jätkab sagedaselt baasintressimäärana kasutust leidev 6 kuu euribor kuu keskmisena langusetrendi. Juunis 2017 oli see -0,267%, aasta alguses jaanuaris aga -0,236%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Avati GAGi I ja II kooliastme uus õppehoone

TallinnEsmaspäeval, 4. septembril avati pidulikult Gustav Adolfi Gümnaasiumi I ja II kooliastme renoveeritud õppehoone. Põnevat vaatemängu pakkusid GAGi gümnasistid, kes kooli lippe hoides laskusid alla koolimaja katuselt. Järgnes meeleolukas avamisüritus katuseterrassil.

„GAGi uues õppehoones alustab sel kooliaastal õppetööd 565 õpilast, neist 144 esimeses klassis,“ rääkis Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. „Uut hoonet on GAGi koolipere kaua oodanud ning tänasel avamispäevalgi nägime, kuidas selles toimuvale kogu südamest kaasa elatakse. Sellises koolimajas, mis on keldrist katuseni nagu õpik, kus igal sammul saab midagi põnevat ja arendavat näha ja teha ning kus töötavad entusiastlikud õpetajad, on õppimine puhas rõõm.“

„Uue õppehoone renoveerimistööde valmimine kooliaasta alguseks on olnud nii minu kui ka paljude teiste inimeste südameasjaks,“ rääkis GAGi direktor Hendrik Agur. „Viimaste päevade pingutused enne õppetöö ametlikku algust on meie niigi ühtehoidvat kooliperet veelgi rohkem liitnud – kutsusime vabatahtlikke gümnaasiumiõpilasi ja õpetajaid appi, et sättida Kotzebue maja klassiruumides paika lauad-toolid ning teha viimaseid ettevalmistusi, et meie kõige väiksematel pereliikmetel oleks mõnus uut kooliaastat alustada. Meie suur unistus – saada uus õppehoone valmis, on täitunud ja me oleme selle üle tohutult õnnelikud.“

GAGi I ja II kooliastme õppehoone ehk Kotzebue maja tutvustus:

Kotzebue maja renoveerimisel ja sisustamisel lähtuti põhimõttest „me õpime kõikjal“.

Õppehoone katuselt avaneb 360° lummav vaade linnale, seal on avatud avarad puhke- ja õppealad, tähetorn ning seadmed ilmavaatluseks.

Sisekujunduse kavandamisel on olulisteks märksõnadeks laste aktiivne liikumine, loovus ja õppimisrõõm. Koridorides on siseterviserajad, tegevus- ja istumisalad ning õpialad grupitöödeks. Füüsilist tegevust võimaldavad mängud, ronimis- ja rippumisvõimalused. Näiteks saab olema võimalus kolmandalt neljandale korrusele minna ronimisala kaudu tavalisi treppe kasutamata.

Kooli südameks on läbi viie korruse avatud astmestikuga aatrium, mis on ühtlasi ka einestamis -ja puhkeala. Vajadusel modelleeritakse see ümber aktuste- ja kontserdisaaliks.

Koolihoov sisustatakse nii, et õpilastel on põnevad võimalused vahetundide aktiivseks veetmiseks õues iga ilmaga, et tekitada lastes harjumust viibida värskes õhus ja tagada päevane liikumisnorm.

Majas on 30 klassiruumi, igal klassil oma „koduklass“. Eraldi on koolis keelte-, käsitöö- ja tööõpetuse klassid. Kõikides klassiruumides on lisaks tavalistele tahvlitele puutetundlikud uue põlvkonna nutitahvlid.

Viimasele, viiendale korrusele tuleb inspireeriv ja hubane loovala, kus on ruumi kunstile, multimeediale, robootikale, arvutiklassile, muusikaklassidele, salvestamisruumile, õpilastele isetegevuseks ja rühmatöödeks.

Raamatukogu asemel on kogu majas koridoridesse paigaldatud avatud raamaturiiulid, mida kõik võivad huvitava lugemismaterjaliga täiendada.

Tallinna Haridusamet (www.haridus.ee) korraldab Tallinna linna alus-, üld-, huvi- ja kutsehariduse valdkonda. Tallinna Haridusameti haldusalas on kokku 198 munitsipaalharidusasutust: 127 koolieelset lasteasutust, 60 üldhariduskooli, 9 huvikooli, 1 kutsekool ja Tallinna Õpetajate Maja. Tallinna Haridusameti põhiülesanded on Tallinna hariduspoliitika kujundamine; õpikeskkonna arendamine ja tingimuste loomine edukaks õppe- ja kasvatustegevuseks; õpilaste, vanemate ja asutuste nõustamine; haridusasutuste rahastamine ja raamatupidamise korraldamine. Üldhariduskoolid jagunevad: 1 lasteaed-põhikool (eesti õppekeelega), 12 põhikooli (8 eesti, 4 vene õppekeelega), 44 gümnaasiumi (28 eesti, 11 vene õppekeelega, 5 eesti/vene õppekeelega), 3 täiskasvanute gümnaasiumi (2 eesti, 1 vene õppekeelega). Tallinna koolides õpib ligi 40 000 õpilast.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Tulekul viies elamumajanduskonverents

TallinnLaupäeval, 9. septembril toimub Mustamäe kultuurikeskuses Kaja viies elamumajanduskonverents.

„Juba viiendat korda toimuv, korteriühistute esindajatele, korteriomanikele ja üürnikele suunatud ülelinnaline elamumajanduskonverents on kujunenud igasügiseseks traditsiooniks,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Iga-aastane arvukas osalejaskond tõendab, et tegemist on vajaliku ning jätkamist vääriva ettevõtmisega.“

Tallinna linnavalitsuse eestvõttel igal sügisel toimuva, korteriühistute esindajaid erinevatel teemadel nõustava elamumajanduskonverentsi korraldamise tava sai alguse 2013. aastal. Elamumajanduskonverentsidel esinevad ettekannetega oma ala eksperdid ja suurte kogemustega praktikud.

Tänavuse konverentsi esimeses pooles kõneldakse elamu rekonstrueerimisest ja tuleohutusest, sh ühest olulisest paneelelamute ohuallikast – amortiseerunud ja varisemisohtlikuks muutunud rõdudest ja varikatustest. Asjatundjad jagavad korterelamu rekonstrueerimise nõuanded ning vastavad kuulajate küsimustele. Päästeameti Põhja päästekeskuse juht Priit Laos räägib korterelamutes tuleohutuse tagamisest.

Pärast vaheaega võetakse vaatluse alla linnakeskkond ja loomad linnas – räägitakse lemmikloomade pidamisele seatud nõudeist ning nende eiramisega kaasnevaist sanktsioonidest, ühe teemana on päevakorras ka linnud ja metsloomad linnas.

Kavas on ka konverentsil osalejate vahel auhindade loosimine ning projekti „Roheline õu“ viiest tegevusaastast kokkuvõtte tegemine ja tublimate autasustamine. Korterelamute õuealade korrastamise ja kaunistamise projektis kõige silmapaistvamalt osalenud korteriühistute autasustamisest on saanud elamumajanduskonverentsi lahutamatu osa. Konverentsi lõpetab vabas õhkkonnas arutelu kohvilauas, pakutakse pirukad, kohvi ja teed.

Lisaks ülelinnalistele elamumajanduskonverentsidele korraldavad linnaosade valitsused korteriühistute infopäevi. Linnaeelarvest toetatakse ka Eesti Üürnike Liidu tegevusi ning linna teenindusbüroo ruumes toimiva korteriühistute infopunkti ülalpidamist. Tallinn toetab ka valdkonnateemaliste foorumite läbiviimist ning aitab katta korteriühistute koolituskulusid.

Korteriühistute infopunkti tegevust on Tallinn toetanud üle kümne aasta. Infopunktis aitab MTÜ Eesti Korteriühistute Liit jurist kortermajade elanikke tasuta nõuga mitmesuguste küsimuste lahendamisel. Tegemist on väga nõutud teenusega – iga kuu pöördub infopunkti keskmiselt 120 isikut.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 08-2017

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Omanike Keskliit korraldab tasuta infotunnid: Keila

Eesti Omanike Keskliit / EOKLSeptembris ja oktoobris korraldab Omanike Keskliit tasuta infotunnid maakonnakeskustes.

Infotunnile on oodatud kõik korteriomanikud, kelle majas teeb riik 01.01.2018 korteriühistu. Tulla võivad ka need, kel juba ühistu tehtud ja need, kes pole Omanike Keskliidu liikmed.

Avaldame septembrikuu ajakava, mis on juba kokku lepitud omavalitsusega.

Käsitlemisele tulevad teemad:

  • Milliseid elamuid uus seadus puudutab ja mis muutub?
  • Mida peavad tegema korteriomanikud käesoleval ja järgmisel aastal?
  • Kes hakkab tegelema haldusküsimustega?
  • Kas peab riigile midagi tasuma automaatühistu asutamisel?
  • Kes hakkab korteriühistut esindama ja juhtima?
  • Kuidas uus seadus puudutab olemasolevaid ühistud?

Tasuta infotunnid „Kõigis kortermajades tekivad korteriühistud“

  • 6. septembril kl 17.00 Keila Kultuurikeskuse väikses saalis
  • 13. septembril kl 16.30 Jõgeva Kultuurikeskuse suures saalis
  • 14. septembril kl 16.30 Türi Vallavalitsuse saalis
  • 20. septembril kl 17.00 Haapsalu Linnavalitsuse saalis
  • 28. septembril kl 16.30 Viljandis, Sakala Keskuse sammassaalis

Esinejad:

  • Priidu Pärna – Omanike Keskliidu juhatuse esimees, notar
  • Andry Krass – Omanike Keskliidu juhatuse liige, kinnisvarahaldaja

Soovitame eelregistreeruda: omanikud@omanikud.ee, tel 642 70 20

Infotunnid toimuvad koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning kohalike omavalitsustega.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Elu korteriühistus: Kaasomand ja üürileping

katri-sarapuuMinu pojal ja tema poolõel on kaasomandis korter. Poeg tahab mind korterisse registreerida, kuid tekib küsimus üürilepingu sõlmimisel. Kas peab allkirjastama üürilepingu ainult pojaga või ka korteri kaasomanikuga.

Asjaõigusseaduse § 72 lõike 1 ja 5 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel ja peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega üürilepingu peaksid allkirjastama kas mõlemad kaasomanikud või üks kaasomanik teise kaasomaniku volitusel.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

EKFLi konverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liit korraldab koostöös LHV Pangaga 13.10.2017 konverentsi „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“, mis toimub Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4).

Ajakava

8.30 – 9.00 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv

9.00 – 9.05 Konverentsi avamine
Mika Sucksdorff, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees

9.05 – 09.55 „Spekulandi 15 minutit“
Madis Toomsalu, LHV Grupi juhataja

09.55-10.25 Edulugudest: „Transformer Mustamäel! Vanast telefoni keskjaamast sai SpaceCube!”
Kalle Aron, Scandium Kinnisvara OÜ arendusjuht

10.25 – 11.10 Konkurentsiõiguse olulistest sätetest kinnisvarasektoris
Evelin Kanter, Arco Vara juriidilise osakonna juht

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Mariana Hagström, vandeadvokaat , Advokaadibüroo Teder OÜ
  • Kalev Roosiväli, Pindi Kinnisvara seeniorpartner

11.10 – 11.30 Üliõpilaste lõputööde „Tõusev kinnisvaratäht“ / „Säravaim kinnisvaratäht“ laureaatide väljakuulutamine ja auhindade üleandmine (bakalaureuse- ja magistrikraadi tööd)

11.30 – 12.45 Lõuna

12.45 – 13.15 „Kuidas tehnoloogia muudab elamist?“
Kristjan Port, spordibioloog ja tehnoloog

13.15 – 13.45 „Ühisrahastuse arengutest“
Ingvar Allekand, OÜ Domus Kinnisvara juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Loit Linnupõld, Crowdestate OÜ juhatuse liige
  • Marek Pärtel, Invego OÜ juhatuse liige

13.45 – 14.30 „Müüt või tegelikkus? Kas elamispindade turul on buum?“
Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Arko Kurtmann, LHV äripanganduse osakonna juht
  • Mart Saa, Laam Kinnisvara OÜ juhatuse liige
  • Rando Vanaveski, OÜ Domus Kinnisvara Põhja regiooni juht

14.30 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 15.45 „Kuhu liigub ehitushind?“
Kaupo Koitla, Combicon OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Igor Mölder, Capital Mill OÜ juhatuse liige
  • Margus Nõlvak, Mainor Ülemiste AS juhatuse esimees

15.45 – 16.30 „Lihtsa aja lõpp ärikinnisvaras“
Ardi Roosimaa, OÜ Uus Maa Property Advisors juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Gert Jostov, AS Technopolis Ülemiste juhatuse esimees
  • Urmas Tsahkna, LHV korporatiivpanganduse juht

Konverentsi moderaatorid on EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel ja EKFL juhatuse esimees Mika Sucksdorff.

Konverentsi tasu 160 €+km, EKFL liikmesfirma töötajale 105 €+km.
Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistikaamet: Elektritootmine mullu suurenes

StatistikaametElektrit toodeti 2016. aastal 12 teravatt-tundi, mis on 17% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest vähenes 2015. aastaga võrreldes 6%.

Elektritootmise kasvu soodustas jahedam talv, mis suurendas nii ettevõtete kui ka elanikkonna vajadusi. Elektrienergia sisetarbimine suurenes 2016. aastal varasema aastaga võrreldes 3%. Kuigi elektrieksport vähenes 2015. aastaga võrreldes 12%, on Eesti endiselt netoeksportiv riik, kus toodang ületab tarbimist. Toodangu kasvu mõjutas ka impordi 30%-line vähenemine.

Kui aastani 2015 elektrienergia toodang taastuvatest allikatest suurenes, siis 2016. aastal vähenes taastuvelektri toodang esimest korda. Taastuvelektri toodang kokku vähenes võrreldes 2015. aastaga 6%, kusjuures kõige rohkem vähenes tuuleenergia toodang (15%). Viimaste aastate prügimajanduse edendamise tulemusel saab prügilates ja veepuhastusjaamades tekkivat biogaasi kasutada elektrienergia tootmiseks. Kui 2015. aastal toodeti elektrivõrku 50 gigavatt-tundi biogaasil põhinevat elektrit, siis 2016. aastal 45 GWh, mida on 10% vähem.

2016. aastal toodeti põlevkivi ligi 16 miljonit tonni, toodang vähenes varasema aastaga võrreldes ligi viiendiku. Põhiline osa põlevkivist tarbitakse elektrijaamades, kusjuures üle 80% elektrist toodeti põlevkivist. Elektrienergia tootmise kõrval on põlevkivi veel tooraineks põlevkiviõlile, mida toodeti 2016. aastal 724 000 tonni. Ligi 90% toodangust eksporditi, kusjuures peamised sihtriigid olid Belgia (35%), Holland (31%) ja Rootsi (13%).

Energiaturul on uue ja olulise kütuseliigina koha leidnud puidugraanulid. Viimase viie aasta jooksul on nende toodang suurenenud üle kolme korra. 2016. aastal toodeti puidugraanuleid ligi 1,2 miljonit tonni, mis on võrreldes 2015. aastaga üle 30% rohkem. Tänu nõudluse püsimisele eksporditi üle 95% puidugraanulite toodangust välisturule. Peamised sihtriigid olid Taani (52%), Suurbritannia (22%) ja Holland (12%).

Sisemaiseks vajaduseks imporditi 2016. aastal maagaasi, vedelkütuseid, kivisütt ja koksi. Maagaasi import suurenes aastaga ligi 10% ja seda peamiselt elektrijaamade vajaduse tõttu. Autobensiini sisetarbimine kasvas 2015. aastaga võrreldes ligi 7%, samal ajal kui diislikütuse tarbimine vähenes 2%.

Statistikatöö „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kohaliku omavalitsuse kohustus juurdepääsuküsimuse lahendamisel

Leino BiinEestis on paljudes omavalitsustes kujunenud probleemiks olukord, kus uuselamurajooni arendaja on pankrotistunud, pankrotivara hulgast on teed omandanud mõni kolmas isik ja elanike ning teeomaniku vahel on tekkinud konflikt tee kasutamise tingimuste üle.

Riigikohus tegi 09.06.2017. a tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17 otsuse, milles annab mõned põhimõttelised juhised taoliste olukordade lahendamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis leidis, et olukorras kus eratee on detailplaneeringu järgi ainus võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele paljude kinnisasjade omanike jaoks, ei ole eraõiguslikud mehhanismid kõigi isikute huvide tasakaalustatud kaitseks piisavad. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks mh korraldada vallas või linnas valla ja linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Samamoodi on kohaliku omavalitsuse ülesanne tagada planeeringute kui haldusaktide elluviimine.

Tsiviilkolleegium märgib, et olukorras, kus eraõiguslikule isikule kuulub kinnistu, mis on detailplaneeringu ja sihtotstarbe järgi piirkonna kinnistute jaoks ainus võimalik juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele, oleks kõigi isikute jaoks, kes planeeringu järgi peaksid kõnealust teekinnistut kasutama juurdepääsuks avalikule teele, kõige mõistlikum lahendus, kui kinnistu kui eratee määrataks avalikuks kasutamiseks kas piiratud asjaõiguse seadmise teel või sundvalduse seadmisega.

Kohus leidis, et juhul kui eratee omanik ei ole nõus leppima kokku piiratud asjaõiguse seadmises, on riigil või kohalikul omavalitsusel asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist. EhS § 94 lg 3 kohaselt lähevad eratee avalikuks kasutamiseks määramisega riigile või kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus.

Seega on kohalikul omavalitsusel võimalus määrata eratee avalikult kasutatavaks teeks või seada sellele erateele üldistes huvides sundvaldus. Seega on väär senini laialt levinud seisukoht, et kohalik omavalitsus ei saa erateeomanike vastu mitte midagi teha ja peab käed rüpes tekkinud probleemi kõrvalt vaatama.

Riigikohus tõi välja ka võimaluse, et isikul, kelle õigusi rikutakse, on halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 2 p 2 järgi õigus esitada halduskohtusse kohustamiskaebus ja nõuda haldusakti andmist või toimingu tegemist. Kolleegium leidis, et muu hulgas on isikul, kelle õigusi rikutakse, õigus taotleda, et kohalik omavalitsus määraks transpordimaa sihtotstarbega detailplaneeringujärgse eratee, mis on ainus või peamine võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele, avalikuks kasutamiseks ja algataks sellele sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise menetluse.

Seega on elanikul tänase kohtupraktika järgi võimalik valida 2 variandi vahel: 1) pöörduda avaldusega kohtusse eratee omaniku vastu juurdepääsu saamiseks või 2) pöörduda kohustamiskaebusega kohaliku omavalitsuse vastu, et see algataks sundvalduse või sundvõõrandamise menetluse eratee omaniku vastu. Kumba varianti on mõistlikum kasutada, tuleb otsustada lähtudes konkreetse tänava ja kinnistutega seotud asjaoludest.

Kõnealune kohtulahend on leitav https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-31-17

Biin & Biin Advokaadibüroo Leino Biin
Biin & Biin Advokaadibüroo vandeadvokaat
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Nõuanded koduostjale: kas osta korter või maja?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uut kodu soetades seisab ostja olulise dilemma ees – kas osta korter või maja. Sageli see põhjapanev laheneb küsimus justkui iseenesest, sest rahakott ei luba kõrgema hinnaga majale mõeldagi. On ju majade hinnad korteritest tavapäraselt kõrgemal ja nii peab otsuse langetama korteriostu kasuks.

Kui aga rahakott selliseid ületamatuid piire ei sea, tasub ostuotsus hoolikalt läbi mõelda, mille kasuks otsustada.

Asukoht

Mida enam äärelinnast kesklinna suunas liikuda, seda vähemaks jääb majade pakkumine. Samal ajal pakub kesklinna naabrus laiema valiku käe-jala juures asuvaid teenuseid või kaubanduskeskusi, peale selle vaba aja veetmise ja meelelahutamise võimalusi.

Majaostja peab aga mõtlema, kas tal on lähikonnas olemas kõik tema jaoks vajalikud teenused – olgu selleks kaubanduskeskus, kool, lasteaed, ühistransport või treeningsaal.

Valikuvõimalus

Kortereid on arvuliselt rohkem kui maju. Nii on ka korterite müügipakkumiste asukoha ja kvaliteedi skaala oluliselt laiem kui majade valik. Võib arvata, et korteri leidmise protsess võiks olla lihtsam ja ajaliselt lühem kui maja leidmine.

Vara likviidsus

Mida lühemaks perioodiks koduostja uut pesa otsib, seda rohkem peaks ta mõtlema just korteri soetamisele.

Maja ostmine võiks kõne alla tulla siis, kui koduostja plaanib uues kodus elada kümme ja rohkem aastat.

Suurus

Näiteks kolmelapseline pere sooviks ideaaltingimustes vähemalt nelja magamistoaga elamispinda. Koos ühise elutoaga teeb see kokku  vähemalt viietoalise korteri.

Selline suurpere võib olla sunnitud otsustama maja ostmise kasuks, sest nii suurt korterit on väga keeruline leida, sest valdav enamus uutest valminud korteritest on kahe- ja kolmetoalised.

Naabrid

Maja vaieldamatu eelis on privaatsus ja iseotsustamise võimalus.

Korteriomanik peab oma tegemistes märksa enam arvestama all, kõrval ja peal asuvate naabritega, kelle kohalolek näiteks peopidamisele või mürarikkale remondile olulisi piiranguid seab või vähemalt peaks seadma.

Staatus

Majaomaniku staatus on korteriomanikust prestiižikam. Lugupeetavuse annavad majaga seonduvad püsiväärtustele sihitud positiivsed eelarvamused.

Need on pigem emotsionaalsed väärtused, mis aga tegelikult kõigile ühtviisi korda lähevad.

Kokkuvõtteks

Tuleb öelda, et valik maja ja korteri vahel sõltub eelkõige inimesest, tema iseloomust ja valmidusest end pikaks ajaks siduda. Ei ole ühest ei- või jah-vastust, mis on kõigile laiendatav.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

KredEx: Omavalitsused saavad 1. novembrist taotleda toetust üürielamute ehitamiseks

KredexKohalikud omavalitsused, kes on huvitatud riigi toel elamufondi arendamisest, saavad alates novembrist KredExilt selleks toetust taotleda. Kokku panustab riik üürielamute arendamisse kolme aasta jooksul enam kui 60 mln eurot, millest 2,5 mln sel aastal. Taotlusi saab esitada kuni 30. detsembrini.

Elamufondi arendamise toetust võib kasutada uute üürielamute rajamiseks ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks, eesmärgiga võtta need kasutusele üürielamutena. Üürielamute rajamise ja rekonstrueerimisega tagatakse mobiilsele tööjõule nüüdisaegsete eluruumide parem kättesaadavus piirkondades, kus eluruumide nõudlus ületab pakkumist ning ehitise ehitusmaksumus ületab turuväärtust.

„Paljud ettevõtted ja asutused väljaspool Tallinna ja Tartut on hädas töötajate värbamisel sellega, et inimestele ei ole võimalik leida piirkonnas kaasaegset ja madalate kõrvalkuludega elukohta,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. „Üürielamute rajamisega tekiks omavalitsustel ja sealsetel ettevõtetel võimalus meelitada leibkondi sinna tööle ja elama.„

Ta lisas, et omavalitsustel on võimalik üürielamutes pakkuda sooja ja puhast kodu ka vähekindlustatud ja erivajadustega inimestele ning eakatele ja suurperedele.

Esimesel aastal antakse toetust kohalikele omavalitsustele, mis jäävad Tallinna ja Tartu mõjualast väljapoole. Puuduliku elamufondi tõttu on just need piirkonnad tööjõu pärast konkureerides kehvemal positsioonil kui Tartu ja Tallinn.

KredExi eluaseme- ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on toetuse tingimuste välja töötamisel pandud suur rõhk ka valmivate elamute energiatõhususele ning muuhulgas hinnatakse majade sobivust linnaruumi. „Võttes arvesse, et uute üürielamute rajamisel peavad hooned vastama energiatõhususarvu klassile A ning ümberehitamisel vähemalt klassile C, saavad rajatavad või rekonstrueeritavad majad olema madala energiatarbimisega ning igati kaasaegsed. Muuhulgas võimaldab toetus kasutusele võtta innovaatilisi lahendusi, millest on kõigil turuosalistel võimalik õppida,“ ütles Reinsalu.

Selleks aastaks on toetuse tarbeks planeeritud 2,5 miljonit eurot, järgnevaks kolmeks aastaks 20 miljonit eurot aastas. Toetuse määr on kuni 50 protsenti, ülejäänud kulutused peavad tulema kohaliku omavalitsuse omafinantseeringust. Maksimaalne toetussumma kõigi taotlusvoorude peale kokku on kuni 2,5 miljonit eurot kohaliku omavalitsuse kohta.
Alates järgmisest aastast saab toetust taotleda ka üürielamute rajamiseks vähekindlustatud sihtgruppidele, samuti lisanduvad piirkondadena Tartu ning Tallinn.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Statistikaamet: Juuli tööstustoodangu maht oli suurem kui aasta eest

StatistikaametTööstusettevõtted tootsid 2017. aasta juulis 5% rohkem toodangut kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes mäetööstuses ja töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas.

Juulis toodeti töötlevas tööstuses 4% rohkem toodangut kui 2016. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – ligi kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid juulis eelmise aasta juuli mahtu. Mahu kasvu põhjustas eelkõige toiduainete, metalltoodete ja elektriseadmete tootmise suurenemine. Toodang suurenes märgatavalt ka masinate ja seadmete ning ehitusmaterjalide tootmises. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang elektroonikaseadmete ja puittoodete tootmises.

Välisturule müüdi juulis kaks kolmandikku kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aasta juuliga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 5% ja müük kodumaisele turule 13%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2017. aasta juulis nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 3% vähem toodangut kui eelmisel kuul.

2016. aasta juuliga võrreldes toodeti elektrit 5% vähem ja soojust 14% rohkem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, juuli 2017
(protsenti)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmetel tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb
KOKKU -3,1 4,7 4,7
Energeetika -9,4 -2,3 -2,3
Mäetööstus 0,0 26,1 26,1
Töötlev tööstus -2,6 3,7 3,7
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine -11,5 -2,9 -2,9
toiduainete tootmine 1,3 4,3 4,3
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 0,5 -8,8 -8,8
metalltoodete tootmine -2,5 6,8 6,8
elektriseadmete tootmine 2,5 16,9 16,9
mööblitootmine 0,3 1,0 1,0
mootorsõidukite tootmine -2,6 0,0 0,0
ehitusmaterjali tootmine -9,0 11,2 11,2
masinate ja seadmete tootmine 2,2 21,8 21,8
tekstiilitootmine 0,7 2,3 2,2

a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 17.08.2017 ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.08.2017. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Tallinnas elab 446 055 inimest

TallinnRahvastikuregistri andmeil elab 1. septembri seisuga pealinnas 446 055 inimest, augustis kasvas Tallinna elanike arv 575 inimese võrra.

Kaheksa kuuga kasvas pealinna elanike arv 2432 inimese võrra – uue aasta esimesel päeval elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 443 623 inimest.

Möödunud aasta jooksul kasvas Tallinna elanike arv 4106 inimese võrra – eelmise aasta 1. jaanuaril elas pealinnas 439 517 inimest. 2013. aasta jooksul kasvas tallinlaste arv aga rekordiliselt lausa 10 069 inimese võrra.

2012. aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 29 911 inimese ehk 7% võrra – seisuga 1. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Tartu linn kuulutas välja ideevõistluse sadama kvartalile parima planeeringulahenduse leidmiseks

TartuTartu Linnavalitsus kuulutas välja ideevõistluse parima planeeringulahenduse leidmiseks sadama kvartali põhjapoolsele osale.

„See linna südames Emajõe ääres paiknev ala, mis praegu on suures osas hoonestamata, vajab aktiivse ja tervikliku linnakeskkonna väljaarendamiseks häid ideid,“ ütles Tartu linnapea Urmas Klaas. Klaasi sõnul soovib linn lisaks avaturu kaasajastamisele luua Emajõe äärde rohkem ettevõtlusvõimalusi ja elukohti.

Võistlusala asub Tartu kesklinnas Emajõe paremkaldal ja on piiritletud Emajõega ning Väike-Turu tänavaga.

„Sadama asumit peetakse ka Tartu uueks keskuseks. Piirkonna arendamisel tuleb silmas pidada, et linnaehituslik eesmärk on tagada terviklik kesklinn, mis hõlmab endasse nii vanema kui uuema osa,” rääkis abilinnapea Jarno Laur. Sadama ala võistluse tulemusena loodetakse jõge veelgi enam linnaga siduda ning pikendada atraktiivseid kaldapromenaade.

Sadama kvartalisse on kavandatud kesklinna piirkonnas mahuliselt suurim areng ning lahenduse väljatöötamisel peab hoonestus olema rajatav järk-järgult sellisel kujul, et olemasolev ruum ja hooned toimivad koos uusarendustega tervikliku linnaruumina kogu arendusperioodil.

Sadama kvartali planeeringuvõistlus on kaheetapiline – esimeses etapis esitatud eskiiside põhjal valib žürii välja kolm osalejat, kellele tehakse ettepanek koostada lõplik võistlustöö. Teises etapis osalejad esitavad oma edasiarendatud tööd žüriile, kes otsustab paremusjärjestuse.

Töid premeeritakse järgmiselt: I koht 10 000 eurot; II koht 8000 eurot ja III koht 6000 eurot. Esimese koha preemia maksab võistlustöö autoritele välja Eesti Kultuurkapital, teise ja kolmanda koha preemia Giga Investeeringud OÜ.

Esimeses etapis on tööde esitamise tähtaeg 14. november 2017 ja teises etapis 23. jaanuar 2018.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark