Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Elu korteriühistus: Kommunaalkulude võlgnevus

katri-sarapuuÜhel meie korteriühistu liikmel on juba mitu kuud võlgnevus. Mida saab ühistu teha, et võlg korteriühistu liikmelt kätte saada?

Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 sätestab kohustuse korteriomanikule tasuda kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

Korteriühistuseaduse § 151 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Kaasomandi koormatiste ja kulutuste kandmist kaasomanike poolt reguleerib muu kokkuleppe puudumisel asjaõigusseaduse § 75, mille lõige 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

Korteriühistu võib esitada hagi kohtusse võlgnevuse sissenõudmiseks. Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

Korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks tuleb tuvastada vajalike eelduste olemasolu. Võlgniku kohustamiseks KOS § 14 lg 2 p 2 alusel korter võõrandada, kui ta on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, tuleb eelnevalt teha kindlaks majanduskulude igakuise võlgnevuse suurus.

Kui korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel (KOS § 14 lg 5). Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. KOS § 14 lg-st 5 tuleneva korteriomandi võõrandamise hagi esitamise õigus on ka korteriühistul.

Kui kohus asja läbivaatamisel tuvastab, et korteri võõrandamise tingimused on täidetud, saab kohus kohustada võlgnikku korterit võõrandama täitemenetluse korras, andes samas mõistliku tähtaja kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Arco Vara AS sõlmis frantsiisilepingu kaubamärgi kasutamiseks Lätis

Arco Vara31.10.2016 müüs Arco Vara AS-i 100% tütarühing Arco Real Estate AS 70%-lise osaluse Arco Vara kaubamärgi all tegutsevas ja Arco Vara gruppi kuuluvas Läti kinnisvarabüroos (ärinimi SIA Arco Real Estate). Vastavalt kokkuleppele kohustus SIA Arco Real Estate alates 2017. aasta maist jätkama tegevust uue kaubamärgi all.

Täna sõlmisid Arco Vara AS ja SIA Arco Real Estate 3-aastase frantsiisilepingu ning leppisid kokku Arco Vara kaubamärgi kasutamise tingimustes.

Kahjumi piiril tegutsenud tegutsenud tütarettevõtte müük ja edasine tulu teenimine frantsiisilepingu alusel on osa Arco Vara grupi laiemast tegevuskavast, mille eesmärk on saavutada grupi varadele kõrgemat tootlust. 

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Nõuanded koduostjale: olemasoleva elamispinna müümine

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmisel tuleb tihtipeale mõelda olemasoleva kodu realiseerimisele. Siin seisab koduostja küsimuse ees, kas müüa vana kodu enne uue ostmist või talitada vastupidiselt.

Uue kodu ostuks on raha olemas

Kui koduostjal on olemas raha selleks, et uus kodu osta ilma vana müümata, siis on protsess lihtsam. Et vältida oma elamispinnalt väljakolimise riski, enne kui uus eluase olemas, tasub alustada esmalt uue leidmisest.

Kui uue elamispinna ost hakkab klaaruma ehk hakkab juba ajaliselt selguma, millal on võimalik uude kodusse sisse kolida, saab vaikselt hakata toimetama vana olemasoleva elamispinna müügiga.

Koduostja peab arvestama, et uude kodusse sissekolimise aega võib pikendada näiteks olukord, kus müüja vabastab ostetud vara alles kuu-kaks pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Oma aja võib veel kulutada näiteks remondi tegemine või sisustamine.

Enne vana müük ja siis uue ostmine

Kui koduostja rahakott on õhem, tuleb tõenäoliselt alustada teisest otsast ehk vana elamispinna müümisest.

Kui koduotsija leiab enda olemasolevale eluasemele ostja, tuleb saadud müügihinnast kustutada selle olemasolul eluasemelaenu jääk. Loodetavasti on müügihind eluasemelaenu jäägist kõrgem ja nii jääb koduostjale mingi osa, millest piisab uue kodu omafinantseeringu jaoks.

Olemasolevat kodu müües võib olla mõistlik proovida sõlmida müügileping selliselt, et uue kodu otsija saab oma vanal elamispinnal veel võimalikult kaua sees elada. See võimaldab ehk vältida mitmekordset kolimist ja lühendada vahepealset üüriperioodi pikkust. Üks võimalus ajutisele üüripinnale kolimist vältida võib olla pöörduda ajutiselt tagasi vanematekodusse.

Turukonjunktuur

Olemasoleva kodu müümist ja alles selle järel uue ostmist võiks kaaluda olukorras, kus kinnisvarahinnad langevad. Sellisel juhul saab koduotsija teoreetiliselt müüa endale kuuluva kinnisvara kõrgema hinnaga ja hinnalanguse järel osta turult madalama hinnaga uue kodu asemele. Praktikas ei pruugi selline hinnapõhjade või -tippude tabamine väga hästi õnnestuda.

Kui aga kinnisvara hinnad langemise asemel hoopis kerkivad, võib juhtuda nii, et inimene müüb suure vaevaga olemasoleva eluaseme ja alles siis selgub tõsiasi, et muud kinnisvarahinnad on eest ära sõitnud ning koduostja ei suuda endale uut kodu asemele osta. Siingi aitab ainult see, kui koduostja on end enne tehingutesse tormamist piisavalt harinud ja selgeks teinud, milline on kinnisvaraturu konjunktuur.

Maksuaspekt on oluline

Uue kodu ostmisel ja vana müümisel tuleb arvesse võtta maksuaspekt. Tulumaksu vabastus kehtib alalise elukoha müümisele. Seega kui inimene müüb vana elukoha selle järel, kui ta on juba uude kodusse sisse kolinud, siis võib teda ähvardada vana korteri müügist saadud kasumi tulumaksustamine.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Head Eesti Vabariigi aastapäeva

Eesti lipp

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Pindi Kinnisvara: Harjumaale lisandub ligi 100 000 m² lao- ja tootmispinda

Pindi KinnisvaraPindi Kinnisvara avalikustab väljavõtted värskest Harjumaa lao- ja tootmispindade turuülevaatest.

 

Valik 2017 valmivaid suuremaid lao- ja tootmishooneid

 
Objekt Asukoht Pinna suurus
m2
Planeeritud
valmimisaeg
Omniva logistikakeskus Lehmja küla, Rae vald   2018
OÜ Harmeti moodulmajade tootmishoone Kumna küla, Harku vald 26 845 2017
Favor AS tootmishoone Liivamäe küla, Jõelähtme vald 13 522,2 2017
Smarten logistikakeskuse laiendus Lehmja küla, Rae vald 12 800 2017
AS Mobec kontori- ja laohoone Lehmja küla, Rae vald 5889 2017
Baltic Agro AS ärihoone Lehmja küla, Rae vald 4951,7 2017
Priisle Äripark, II etapp Lasnamäe linnaosa, Tallinn 4100 2017
Männiku Stock-Office Nõmme linnaosa, Tallinn 2600 2017
Orto kontori- ja tootmishoone Lasnamäe linnaosa, Tallinn 2279,1 2017
Järveotsa tee Stock-Office Haabersti linnaosa 2200 2017

Trendid ja kokkuvõte

Suurimad logistikakeskused valmisid 2016. aastal Coop-il ja BLS-l (Sanitexi tütarettevõte). Suurimatest erinevatele üürnikele mõeldud laopindadest valmis Riigiressursside keskuse uus lao- ja toomishoone Kal­mistu teel ning Lookivi logistikapargi I etapp Rae vallas.

2017 märksõna on linnasisese stock-office-tüüpi pinna edu. 2017–2018 valmivad mitmed linnasisesed stock-office’id (nt Suur-Sõjamäe tn 29a ja Kadaka tee 4), mille täituvusega ilmselt probleeme ei teki.

Lao- ja tootmispindasid ehitatakse valdavalt enda tar­beks või juhul, kui vähemalt 30% on kaetud eelnevalt üürilepingutega.

2016 aasta aprillis alustati Smarten Logistic AS Rukki teel asuva logistikakeskuse teise etapi ehitamisega ning see peaks valmis saama 2017. aasta veebruaris. Siis on Rukki tee logistikakeskuse suuruseks ligikaudu 28 000 m². 2018 aastal valmib samasse piirkonda Omniva logistikakeskus. 2017 aastal on valmimas veel suured lao- ja tootmishooned nii Rae valda kui ka Harju ja Jõelähtme valda.

Üürihinnad on stabiliseerunud, lähima paari aasta jooksul olulist kasvu ega langust ei prognoosi.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Eluasemelaenude kasv kiirenes jaanuaris aasta võrdluses 5,6%ni

  • Eesti PankSuurenenud on nii eluasemelaenu lepingute arv kui ka nende keskmine väärtus
  • Ettevõtete laenude ja liisingute maht kasvas jätkuvalt kiiresti, jaanuaris 7,1%
  • Hoiuste maht kasvas aasta võrdluses kiiremini kui pankade laenuportfell

Eesti ettevõtete ja majapidamiste poolt Eestis tegutsevatest pankadest ja liisingufirmadest võetud laenude ja liisingute kogumaht kasvas jaanuaris sarnaselt eelmise aastaga suhteliselt kiiresti. Jaanuari lõpus oli laenu ja liisingu koondportfell 6,5% suurem kui samal ajal aasta tagasi. Kuuga suurenes laenude ja liisingute maht 61 miljoni euro võrra 17,2 miljardi euroni.

Ettevõtete poolt Eestis tegutsevatest pankadest ja liisingufirmadest võetud laenude ja liisingute mahu aastakasv aeglustus pisut eelmiste kuudega võrreldes, kuid võrdluses aastatagusega kasvas endiselt kiiresti, 7,1%. Uusi pikaajalisi laene väljastati jaanuaris ligikaudu viiendiku võrra rohkem kui mullu samal ajal. Samas on vähenenud välismaalt laenamine ning ettevõtete koguvõlg ei ole eriti muutunud. Pikaajalised laenud kasvasid sarnaselt eelmistele kuudele ka jaanuaris enamiku tegevusalade puhul. Kõige rohkem – kolmandiku ulatuses laenude kogumahust – anti uusi pikaajalisi laene kinnisvara- ja ehitusettevõtetele.

Eluasemelaenude aastakasv kiirenes sarnaselt eelmiste kuudega, ulatudes jaanuaris 5,6%ni. Uusi eluasemelaene anti välja 79 miljoni euro väärtuses. Viimasel kolmel kuul on suurenenud nii lepingute arv kui ka nende keskmine väärtus. Autoliisingute maht jätkas kiiret kasvu, tõustes jaanuaris mullusega võrreldes 14%. Arveldus- ja krediitkaardilaenude maht, mis hakkas kasvama mullu sügisel, oli jaanuaris 3% suurem kui samal ajal aasta tagasi.

Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär jäi jaanuaris eelmise aasta keskmisele tasemele. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli jaanuaris 2,3%. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär kujunes detsembris ja jaanuaris mõnevõrra madalamaks kui varasematel kuudel (2,2%) ehk oli ligikaudu samal tasemel mis 2015. aasta lõpus ja 2016. aasta alguses.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht jaanuaris pisut kasvas, kuid jäi endiselt väikeseks. Üle 60 päeva viivises olevate laenude maht suurenes jaanuaris 13 miljoni euro võrra 185 miljoni euroni, moodustades laenuportfellist 1,2%. Suurenes tööstus-, kinnisvara- ja ehitus- ning primaarsektori ettevõtete pikemaajaliselt viivises olevate laenude maht.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv püsis jaanuaris tugev, peaaegu 9%. Kuu jooksul hoiuste maht pisut vähenes, mis on aasta alguses tavapärane. Jaanuari lõpus oli ettevõtetel hoiuseid 10,2% ja majapidamistel 7,6% rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Hoiuste maht kasvas aasta võrdluses kiiremini kui pankade laenuportfell.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist
 
Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv
Maksetähtaeg ületanud laenude maht ja allahindluste osakaal laenuportfellis
Eesti ettevõtetete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli aastakasv
Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Ehitusmahud mullu suurenesid

StatistikaamettatEsialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2016. aastal Eestis ja välisriikides kokku 2,1 miljardi euro eest, mis oli 3% rohkem kui 2015. aastal, teatab Statistikaamet. Ehitusmahud suurenesid pärast kaheaastast langusperioodi.

Hooneid ehitati 1,4 miljardi ja rajatisi 656 miljoni euro eest. 2015. aastaga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 9% ning rajatiste ehitamine vähenes kümnendiku võrra.

Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Vähem tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Samas juba 2013. aastal elavnema hakanud hoonete uusehitus jätkas tõusutrendi ka 2016. aastal.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2015. aastaga võrreldes 3% mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 2016. aastal 11%.

Viiendat aastat järjest kasvas uute eluruumide arv. Ehitisregistri andmetel lubati 2016. aastal kasutusse 4732 uut eluruumi, s.o 763 eluruumi rohkem kui aasta varem. Suurem osa valminud eluruumidest asub korterelamutes ja iga teine neist on kahe- või kolmetoaline. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2016. aastal väljastati ehitusluba 6021 eluruumi ehitamiseks, mis on võrreldes varasema aastaga 8% rohkem. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

2016. aastal lubati kasutusse 1060 mitteelamut kasuliku pinnaga 771 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, lao- ja tööstuspinda. Võrreldes 2015. aastaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Ehitusettevõtted ehitasid 2016. aasta IV kvartalis omal jõul 572 miljoni euro eest, mis oli 2015. aasta IV  kvartaliga võrreldes 3% rohkem. Suurenesid nii hoonete kui ka rajatiste ehitusmahud.

Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus kvartal”, mille esitamise tähtaeg oli 20.01.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 23 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Äripäeva kinnisvarakonverents 21/02/2017

Ettekanded:

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Keskmine Tallinna korteriomanik teenis aastaga 13 000 eurot

Center KinnisvaraJaanuar tõi Tallinna korteriturul kaasa mõningase rahunemise, detsembriga võrreldes langes tehingute arv viiendiku võrra. Korterite ruutmeetrihind jätkas Tallinna kinnisvaraturul aga kasvamist, tõustes peaaegu 1800 euroni.

Aktiivseim kauplemine käis kesklinna korteritega, kus 176 tehingus tõusis keskmine ruutmeetrihind 2522 euroni. 12 kuu lõikes kasvas enim aga Haabersti korteriturg, seal toimunud 111 tehingut on üle kahe korra enam kui mullu jaanuaris.

Statistikaameti viimastel andmetel on keskmine Tallinna korter 51,8 m2 suurune. Kuna jaanuaris tõusis korteritehingute keskmine ruutmeetrihind 1797 euroni, teeb see keskmise korteri turuväärtuseks 92 960 eurot, mida on 2518 eurot enam kui detsembris ning 12 760 eurot enam kui mullu samal ajal. Nii võib öelda, et Tallinna keskmise korteri omanik on aasta jooksul oma vara kasvatanud 12 760 euro võrra.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

15 asja, millele pöörata tähelepanu kodu ostes

Domus KinnisvaraKodu ostame endale päriseks üldiselt ühe korra elus. Seetõttu peame olema kindlad enne ostu, et teame oma tulevasest eluapaigast kõik. Vastasel korral võib hiljem tabada ebameeldiv üllatus, mis nõuab meilt täiendavaid kulutusi.

Siin on 15 asja, millele võiks tähelepanu pöörata enne kodu ostu:

  1. Kui suured on sinu tulevase kodu kommunaalid. Võimalusel palu näha eelneva perioodi kommunaalarveid või nende suurust.
  2. Milline on korteris elektri olukord? Kontrolli, kas pistikud on töökorras ja millises seisus on korteri või maja elektrijuhtmed.
  3. Milline küte? Selgita välja, milline küte on korteris ja milline on selle summa kõige kallimal perioodil.
  4. Kontrolli kui palju tuleb õhku läbi akna ja uste.  See näitab maja soojapidavust ja ehituse kvaliteeti.
  5. Niiskus. Kui tunned korteris rõskust võib olla probleeme maja niiskustõkkega või ventilatsiooniga.
  6. Kes on sinu naabrid? Võimalusel uuri välja oma tulevased naabrid. Sa veedad nendega koos enamus ajast.
  7. Parkimine maja ees. Kas hoov on kinnine? Kuidas on organiseeritud parkimine?
  8. KÜ plaanid, arendused tulevikus? Kas KÜ on võtnud või plaanib võtta laenu, see kajastub hiljem sinu arve kuumaksel.
  9. KÜ aktiivsus. Kas toimuvad regulaarsed koosolekud, kui palju võetakse ette uuendusi?
  10. Kas korteril on panipaik? Mõtle, kus on võimalik tulevikus hoida jalgratast, rehve, lapsevankrit.
  11. Tunne oma kodu ümbrust. Jaluta oma tulevase kodu ümber ja tunneta ümbrust.
  12. Lähimad asutused. Leia oma tulevase kodu ümbruses olevad poed, lasteaiad, koolid.
  13. Ühistransport. Selgita välja, milline ühistranspordi peatus on sinu kodule kõige lähemal.
  14. Internet ja TV. Tee selgeks, kes pakub sinu uues kodus interneti ja TV teenust.
  15. Teekond tööle.  Mõtle läbi võimalikud trajektoorid kodust tööle ja tagasi. Mõõda selle tee pikkust ka tipptunnil.
Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

28/02/2017 toimub Kinnisvarakoolis uus koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem”

Kinnisvarakooli lektorid Andry Krass ja Martin Kõiv28/02/2017 toimub uus koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem“. Koolituse eesmärk on pakkuda täiendavaid teadmisi, oskusi ja nõuandeid kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvatele isikutele.

Kinnisvara korrashoiu süsteemi loomine kooskõlas uue ehitusseadusega annab ettevõttele võimaluse hallata oma kulusid ja olla oma lepingulistes suhetes täpsem.

Viimase aasta jooksul on toimunud seadusandluses mitmeid muudatusi, mis mõjutavad kinnisvara korrashoiu valdkonda.

Üheks tähtsamaks muudatuste allikaks on 2016 aasta 1 juulist kehtima hakanud uus ehitusseadustik, mis nõuab uut lähenemist kinnisvara korrashoiu teenuse osutamisel.

Koolitus Kinnisvara korrashoiu süsteem toimub teisipäeval 28/02/2017 kell 10:00-17:15 (8 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kultuurikatla naabrusse kavandatakse elu- ja ärihooneid

TallinnTallinna linnavalitsus kehtestas Suur-Patarei tn 13 kinnistu detailplaneeringu.

Põhja-Tallinnas asuva 1,24 ha suuruse maa-ala kohta koostatud detailplaneering näeb ette moodustatavale elamumaa krundile kolmekorruselise ja kuni kuue neljakorruselise korterelamu ning ärimaa kruntidele kuni neljakorruselise ärihoone ehitamise võimaluse. Ühtlasi nähakse ette olemasoleva hoone ümberehitamine kolmekorruseliseks ärihooneks.

Planeeritud maa-ala asub Põhja-Tallinnas Kalamaja asumis Väike-Patarei ja Jahu tänava vahelisel maa-alal. Planeeritud maa-ala kontaktvööndis paiknevad hooned on erineva arhitektuurse lahendusega, põhiliselt 2- kuni 5-korruselised lahtise hoonestusviisiga korterelamud. Hoonete ehitusjoon paikneb üldjuhul tänavajoonel. Kalamaja asumile on iseloomulik haljastatud hoovialade rohkus.

Planeeritud maa-ala jääb arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandi asulakohta ning asub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ning Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohases vaatesektoris Katariina muulilt vanalinnale.

Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ja koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on antud ala juhtotstarve korruselamute ala ehk põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaažikooperatiivid jms.

Planeeringu lahendusega muutub ala kasutatus ning arhitektuurne ilme, sest müüriga piiratud amortiseerunud suuremahuliste riigikaitseliste ja tootmishoonete asemele on kavandatud piirkonda sulanduv ning laiemat kasutust leidev haljastatud äri- ja elamuala. Kavandatud 4-korruseline ärihoone on paigutatud võimalikult planeeringuala idapoolsesse nurka, et tagada Suur-Patarei tänavalt vaade rekonstrueeritavale paekivihoonele. Olemasoleval paekivist hoonel taastatakse tema algupärane välimus ning selleks on detailplaneeringus määratud tingimused hoone ehitusprojekti koostamiseks. Hoonet on võimalik kasutada esindus- või ärihoonena. Ülejäänud planeeringualal asuvad olemasolevad hooned lammutatakse.

Detailplaneeringu lahenduses on säilitatud võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust ning määratud põhimõtted täiendava haljastuse rajamiseks. Korterelamute vahele on kavandatud ühine haljastatud hooviala koos mänguväljakuga.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Arhitektuurimuuseum näitab Kalaranna ala ja peatänava ideekavandeid

TallinnAlates tänasest on võimalik tutvuda kahe olulise pealinna mereääre väljaehitamisega seotud avaliku võistluse tulemustega – Tallinna Peatänava ideekonkursi teise etapi „Meri peatänava äärde“ ning Kalaranna 1 kinnistu arhitektuurivõistluse võistlustöödega.

Eesti Arhitektuurimuuseumi (Ahtri tn 2) keldrisaali üles seatud väljapanek jääb avatuks 26. märtsini.

Eesti Arhitektuurikeskuse ja Tallinna linna koostöös korraldatud võistluse „Meri peatänava äärde“ eesmärgiks oli laiendada kaasaegset inimkeskset linnaruumi tulevase peatänavaga külgnevatesse kvartalitesse ning ühendada mereäär südalinnaga.

Võistlusega sooviti saada ideid tänavaruumi mitmekesistamiseks ja ajaveetmisvõimaluste parandamiseks, samuti äridele paremate tingimuste loomiseks. Arhitektuurivõistlusel osaleja pidi andma täpsema linnaruumilise lahenduse kolme tänava kohta: Mere puiestee, Hobujaama tänav koos Paadi tänavaga ja Maneeži tänava pikendus Narva maanteel Ahtri tänavani.

Arhitektuurivõistlusega leitav linnaruumilahendus või oluline osa sellest loodetakse välja ehitada Euroopa Ühtekuuluvusfondi ja Tallinna linna vahenditega hiljemalt 2020. aastaks. Võistlusele saabus 4 tööd. Ümbrikute avamine ja võistlustööde autorite nimede avalikustamise tseremoonia leiab aset kolmapäeval, 22. veebruaril kell 16 muuseumi keldrisaalis.

Kalaranda on detailplaneeringuga kavandatud rannapromenaad ja sidus avalik ruum koos hoonestuslahendusega, mis näeb ette alale kuni 400 korteri rajamise.

Kinnistu omaniku AS Pro Kapitali eesmärgiks on kujundada mereäärne ala kaasaegseks, kvaliteetseks ja mitmekesiseks avalikuks ruumiks, kus lisaks elamutele oleks olulisel kohal avalikult kasutatavad alad nagu rannapromenaad, liivarand, linnapark ja Kalaturg.

Arhitektuurivõistluse vormiks oli avalik üheetapiline võistlus, kuhu oodati ala üldise arhitektuurse kontseptsiooni koostamist ning detailsema hoonete ja rajatiste arhitektuurse eskiisi esitamist. Võistlusele laekus 11 tööd.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

“Kinnisvaraõiguse ABC” käsiraamat annab praktilist nõu kinnisvaratehingute tegemisel

Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab põhjaliku ülevaate erinevatest kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest nii spetsialistile, kui võhikule.

Käsiraamat on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes teevad igapäevaselt kinnisvaratehinguid või puutuvad nende tehingute tegemisega kokku nt tehingute korraldamise või finantseerimise poole pealt. Käsiraamat on mõeldud eelkõige publikule, kel puudub eelnev juriidiline haridus.

“Kinnisvarabüroos töötades puutun igapäevaselt kokku selle valdkonna mureprobleemidega,” kommenteeris käsiraamatu autor Evi Hindpere. “Just igapäevastele küsimustele lahendusi otsides saigi käsiraamat koostatud.”

Käsiraamatu autor Evi Hindpere on jurist ja koolitaja ning Kinnisvarakooli juriidiliste koolituste üks põhijõududest. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas” kaasautor, samuti käsiraamatute “Kinnisvaramaakleri ABC”, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor.

Lisainfo

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

KV.EE: Äripindade üüripakkumine suurenes aastaga 7%

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE pakuti jaanuaris üürile 2870 Tallinna äripinda. Eelmisel aastal otsis portaali KV.EE kaudu üürniku 2694 äripinda. Aastaga on pakkumiste arv suurenenud 7% võrra.

40% äripindade üüripakkumistest ehk 1168 asuvad Tallinna kesklinnas. Tallinna kesklinna üüripakkumisi on aastaga lisandunud 5%. Märgatavamalt ehk vastavalt 50, 34 ja 29% on äripindade üüripakkumisi tulnud juurde Nõmme, Mustamäe ja Põhja-Tallinna linnaosadesse.

Üüripakkumiste arvu suurenemise taga on aktiivne äripindade arendustegevus. Kasvav pakkumine hoiab hinnad paigal. Äripindade üüripakkumiste keskmine pakkumishind portaalis KV.EE on möödunud 12 kuu jooksul püsinud valdavalt 6,0 ja 6,2 €/m² vahemikus.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

  Äripindade üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk
  01/2016 01/2017 Muutus, %
Haabersti 102 92 -10%
Kesklinn 1 112 1 168 5%
Kristiine 288 267 -7%
Lasnamäe 429 397 -7%
Mustamäe 292 392 34%
Nõmme 108 162 50%
Pirita 25 18 -28%
P-Tallinn 222 286 29%
Vanalinn 74 63 -15%
       
Tallinn 2 694 2 870 7%
       
Narva 33 51 55%
Pärnu 40 40 0%
Tartu 265 455 72%

Äripindade üüripakkumiste pakkumiste arv portaalis kv.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark