Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kuuülevaade: Tallinna korteriturg on küllastunud

15.03.2017 Tõnu Toompark

Veebruaris müüdi Tallinnas 678 korterit, mis on 10 protsenti vähem kui jaanuaris ning 2,7 protsenti madalam tase kui mullu samal perioodil, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on pealinna kinnisvaraturul palju arendusi korraga valmis saanud ja tekkinud on ülepakkumine. “Ostjate arv on sama, aga paari aasta taguse ajaga võrreldes on pakkumisi poole rohkem ning seetõttu pikenevad tehinguajad,” rääkis Vahter.

“Praegu on selge nõudlus odavate uute pindade järgi, kallimatega on keerulisem. Omanike õnneks on algamas aasta parim müügihooaeg. Aprill ja mai on kõige aktiivsemad müügikuud ning nende põhjal saab paremini tänavust nõudluse ja pakkumise suhet hinnata,” rääkis Vahter.

Veebruaris tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1117 ostu-müügitehingut. Tallinna korteri ruutmeeter maksis veebruaris keskmiselt 1714 eurot, mis on jaanuariga sarnane tase, kuid kümme protsenti enam, kui mullu samal perioodil. Kalleim korter müüdi 530 000 ning odavaim 1000 euroga.

Veebruaris müüdi Tallinnas 24 hoonestatud elamumaa krunti, mis on ühe võrra rohkem kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 475 000 ning soodsaim 4500 euro eest.

Möödunud kuul müüdi 11 elamumaa krunti, mis on seitsme võrra rohkem kui jaanuaris. Kalleim hoonestamata krunt müüdi veebruaris 480 000 ja odavaim 120 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

5 põhjust, miks koostöö ehitajaga ei õnnestu?

15.03.2017 Eno Pappel

Selleks, et ehitustööd õnnestuksid on väga oluline osa täita ka tööde tellijal. Millised on need põhjused, miks koostöö tellija ja ehitaja vahel ei õnnestu? Kas tellija saab teha midagi teistmoodi ja paremini?

Vaatame mõningaid levinumaid probleeme ja nende põhjuseid:

1. Tööde sisu ei ole täpselt ja detailides kokku lepitud.

Ebapiisava mahuga projekt, kokkuleppimata tööde piirid, tööde sisu või mahud muudavad koostöö väga keeruliseks, sest tellija ootab siis alati ehitajalt enamat võrreldes sellega, mida ehitaja on arvestanud. Tekivad tülid ja vaidlused. Oluline on alati enne lepingu sõlmimist leppida kokku teostatavad ehitustööd piisavalt detailselt ja selliselt, et mõlemad osapooled teostatavatest töödest võimalikult ühtemoodi aru saaksid.

2. Puudub selge ajaplaan, mis sisaldaks ka vahetähtaegasid.

Üllatavalt palju eramajade ehitamisi käivitatakse ilma konkreetsete vahetähtaegadeta. Ilma tööde ajaplaanita, kus oleks kirjas ka konkreetsete töölõikude vahetähtajad, kuhjub erinevate ehitustööde teostamine objekti lõpufaasi ning soovitud lõpptähtajaks maja valmis saada väga raske. Korraga ei ole kõiki edasilükatud ja tegemata ehitustöid võimalik ära teha ning plaanitud lõpptähtajast üleminek on tõsiasi.

3. Kvaliteedinõudeid ei ole kokku lepitud.

Ehitamine on teenus ja nii nagu oleme kõik oma elus kogenud väga erineva kvaliteediga teenuseid siis nii on see ka ehitussfääris. Kui enne ehitamist ei ole ehitustöödele kvaliteedinõudeid ette antud siis ei saa ka nõuda tippklassi kvaliteeti. Enamasti jälgivad tellijad peamiselt viimistlemise kvaliteeti ja ajavad taga iga millimeetrit pinnasileduse saavutamisel. Kuid oluliselt tähtsam on ehituskonstruktsiooni ehituskvaliteet ja selle tagamine. Kvaliteedinõuded tuleb alati ehituslepingus fikseerida, sest muidu on ehitajal õigus ehitada kõige madalama kvaliteediga, mis kindlasti tellijale ei meeldi.

4. Tööde / tööetapi ülevaatamise – vastuvõtmise korda pole kokku lepitud.

Suur osa vaidlusi tekib tööde ülevaatamisel ja akteerimisel. Aktiga fikseerib ehitaja tehtud töölõigu valmimise ja kutsub tellija töölõiku üle vaatama ning peale akteerimist saab ehitaja esitada akteeritud mahus arve. Probleem ja vaidlused tekivad aga peamiselt seetõttu, et tellija ei hinda tehtud tööd kvaliteetseks või lõpetatuks ning keeldub akti allkirjastamast ning ei soovi ka akti alusel koostatavat arvet lasta koostada või vastu võtta.

Tellija hoiab sellega kinni tööde jätkumise ja tekivad tõsised probleemid osapoolte edasises koostöös.

Kui tööetapi ülevaatamise – vastuvõtmise kord on lepingus olemas siis tavaliselt suuri probleeme pole, sest selline kord sätestab tavaliselt selle, et ehitaja tellijapoolsete õigustatud puuduste korral võetakse akteeritud töödest need puudustega tööd välja ning tuuakse eraldi ära puudustega tööd, mis tehakse hiljem. Samuti vähendatakse ka puudustega tööde arvelt akteerimisele minevat summa ning tellijal tuleb tasuda ainult selle töölõigu nõuetekohaste tööde eest. Selline lahendus tagab selle, et ka osaliste puudustega tööde puhul tööprotsess jätkub ehk ehitaja saab töödega jätkata ja teha ka parandustöid ning saab tasu nõuetekohase töö eest.

5. Projekti muudatuste korral ei fikseerita muudatusi või tehakse neid suusõnaliselt.

Tellija ülesanne on fikseerida kõik projekti käigus tehtavad muudatused (kuna kõik muudatused tehakse tellija soovil või tema heakskiidul) ja hea seista ka selle eest, et need muudatused jõuaksid ka projekti, kõigile ehitusega seotud osapoolteni. Sageli tellija seda ei tee ning nii ei jõua vajalik info kõigi vajalike osapoolteni. Tulemuseks olukord, kus mõne muudatusega rikutakse tehtud tööd, kuid mida varasema infovahetusega oleks saanud ennetada. Tekivad lisakulud ja pinged nii tellija jaoks, kui ka ehitajale.

Hea koostöö sõltub alati ka ehitajast.

Hea ehitaja aitab ka ise kaasa eeltoodud teemade lahendamisele ja pakub ise tellijale lahendusi, sest mõlemat osapooli arvestav koostöö on ka ehitaja huvides. Kui mõlemad osapooled on huvitatud ausast ja teist poolt austavast koostööst lahenevad ka kõige keerulisemad ettetulevad probleemid suuremate tagasilöökideta.

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Põllumajanduslike majapidamiste arv jätkab vähenemist

15.03.2017 Statistikaamet

2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu esialgsetel andmetel oli Eestis 16 700 vähemalt ühehektarise põllumajandusmaaga või põhiliselt müügiks tootvat põllumajanduslikku majapidamist, mida on ligi 2500 majapidamist vähem kui kolm aastat tagasi, teatab Statistikaamet.

Kuigi viimase kolme aastaga on vähenenud nii piimakarjakasvatajate kui ka seakasvatajate arv, näib, et mõlemad on oma tegevuse pigem ümber korraldanud. Lõpetajateks on ilmselt eelkõige hooldusniitjad ehk majapidamised, kes põllumajandussaadusi ei tootnud, kuid kelle heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras säilitatav püsirohumaa samuti kasutatavaks põllumajandusmaaks loetakse. Tegemist on administratiivsete piirangute loogilise tulemusega. Põllumajandusmaa ei ole kasutusest välja langenud, vaid on liikunud aktiivsete põllumajandustootjate valdusse.

Olukorras, kus väikemajapidamiste arv on mitmete aastate jooksul kordades vähenenud – viimase kümne aastaga kokku 6600 majapidamist, on põllumajandusmaa pind olnud pikalt tõusutrendis. See on kümne aastaga suurenenud üle 88 000 hektari, sh viimase kolme aastaga üle 37 000 hektari ja ulatub nüüd juba 995 000 hektarini.

2016. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 6970 majapidamist, kus peeti põllumajandusloomi, -linde või mesilasperesid. Kümne aastaga on loomadega majapidamiste arv vähenenud kaks korda. Vähenenud on nii veise- ja seakasvatajate kui ka lambaid ja kodulinde pidavate majapidamiste arv. Tegevuse loomakasvatuses on lõpetanud põhiliselt füüsiliste isikute majapidamised, kus loomade arv oli väike. Viimase kolme aasta jooksul lõpetas piimakarja pidamise 790 majapidamist ehk iga kolmas. Kaks kolmandikku lõpetajatest olid oma tarbeks 1–2 lehma pidajad. Eriti silmatorkav on seakasvatajate arvu vähenemine viis korda. Kui 2013. aastani kasvas vaatamata suurele loomapidajate arvu langusele ka loomakasvatus loomühikute arvestuses, siis viimasel kolmel aastal on see vähenenud põhiliselt piimakarja ja seakasvatuse vähenemise tõttu.

Pideva kontsentratsiooni kasvu tulemusena on Eesti põllumajanduses kujunenud struktuur, kus 1300 majapidamist ehk 8% majapidamiste koguarvust annavad 81% kogu põllumajanduse toodangust. Nende valduses on 67% kasutatavast põllumajandusmaast ja 81% loomakasvatusest loomühikute arvestuses. Kuigi piimalehmade arv suurtes majapidamistes on viimasel kolmel aastal vähenenud, peetakse põhiline osa ehk 63% piimalehmi siiski majapidamistes, kus on vähemalt 300 looma. Juba praktiliselt kogu seakasvatus asub suurtes majapidamistes ja sealhulgas on vähemalt tuhande seaga majapidamistes 97% sigadest. Ka linnukasvatus on Eestis väga kontsentreeritud ja 97% neist peetakse majapidamistes, kus lindla suurus on vähemalt 1000 lindu.

Hoolimata väikemajapidamiste arvu pidevast vähenemisest, iseloomustab Eesti põllumajandust jätkuvalt nende suur osatähtsus. Alla 4000-eurose majandusliku suurusega majapidamisi on küll 54% majapidamiste üldarvust, kuid nad annavad kõigi peale kokku vaid alla 2% kogu põllumajanduslike majapidamiste standardtoodangust. Kui tootmise kontsentreerumine suurematesse majapidamistesse on omane kogu Euroopa Liidule, siis suur väikemajapidamiste osatähtsus koos minimaalse toodangumahuga on rohkem iseloomulik Ida-Euroopa riikidele.

Koos tootmise kontsentratsiooniga on aasta-aastalt suurenenud ka rendimaa osatähtsus. Kui kümme aastat tagasi oli rendimaa osatähtsus 55% põllumajandusmaast, siis 2016. aastal juba 65%. Viimase kolme aastaga on rendimaa ja muu maa (põhiliselt tasuta kasutusse saadud maa) osatähtsus suurenenud 4% võrra. Rohkem rendivad põllumajandusmaad suuremad juriidilised isikud. Kui alla 10-hektariste majapidamiste põllumajandusmaast hõlmab enamiku ehk 77% oma maa ja 50–100-hektaristel on oma maad umbes 35% (ülejäänu on rendimaa ja muu valdus), siis üle 100-hektarilistel majapidamistel jääb oma maa osatähtsus ainult 30% kanti ja põhiosa on rendimaa.

2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuring korraldati ühtlustatud metoodika alusel ja Euroopa Komisjoni kaasrahastusel kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Põllumajanduse struktuuriuuringuga saadi andmed ka põllumajanduslike majapidamiste tööjõu, tootmismeetodite ja maaeluarengu kohta. Eestis korraldas uuringu Statistikaamet. Kõik andmed Eesti kohta avaldatakse 2017. aasta jooksul.

Swedbank: Korteriomanik, kas Sinu majas on korteriühistu?

15.03.2017 Janis Pugri

Kui vastasid pealkirjas olevale küsimusele eitavalt, siis on viimane aeg sellele mõtlema hakata. 2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistu seadus, mis näeb ette, et igas kortermajas peab olema moodustatud korteriühistu.

Miks luua korteriühistu just nüüd?

Kui korteriühistut 1. jaanuariks 2018 loodud pole, siis moodustatakse see seaduse alusel automaatselt. Kui omanikud soovivad ise korraldada elamu majandamist, oleks mõistlik moodustada ühistu enne 2018. aastat. Kuna taolised protsessid võtavad alati oodatust rohkem aega, siis on mõistlik juba täna sellele mõelda. Tugev ühistu, mis on võimeline investeerima ja millel on tublid koostööpartnerid, tõstab Sinu kinnisvara väärtust. Oluline on teada, et KredExi korterelamutele mõeldud toetusi pakutakse ainult korteriühistutele.

Millest alustada ühistu loomist?

Piisab vaid ühe korteriomaniku initsiatiivist, et kutsuda kokku ühistu asutamise koosolek. Ühistu asutamine peab toimuma enamuse otsuse alusel, kellele kuulub üle 50% korteriomandite pinnast. Omanikke on kõige lihtsam teavitada trepikoja stendile või postkasti pandava kutse abil. Kui on olemas e-maili aadressid, võiks info ka sinna saata. Kutsele tuleks märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, koosoleku kokkukutsumise põhjus ning päevakord. Koosolekul tuleb valida ka juhatus, vastu võtta põhikiri ning teha avaldus mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Koosolekul võiks kaardistada ka majaelanike huvid ja otsustada, kas juhatus hakkab ise korteriühistut majandama või ostetakse teenus sisse. Kui majas leidub aktiivseid omanikke, kes oleks valmis ühistule vajalikku teenust osutama, tasuks seda kindlasti kaaluda. Küsimus ongi eelkõige kulude suuruses ja selles kui mugavat teenust soovitakse.

Kuidas valida teenusepakkujaid?

Ühistu asutamisel võiks kaardistada kõik vajalikud teenused ja seejärel võtta hinnapakkumised. Mõnda teenusepakkujat saab valida. Näiteks panga puhul, kus avatakse ühistule arve, tasub enne pangakonto avamist uurida, millisel nendest on olemas terviklik lahendus kõikide ühistule vajalike finantsteenuste tarvis. Mõistlik on valida pank, kus arveldab enamik omanikke, sest nii on pangasisesed tehingud kiiremad ja soodsamad. Hinnapäringute alusel on samuti võimalik leida elektrimüüja ja raamatupidaja, kuid tarbevesi ja soojusenergia tuleb reeglina osta samadelt ettevõtetelt, kust seda siiani tehti. Peale ühistu asutamist tuleb teha uued lepingud, koostada majanduskava, samuti otsustada vajalikud halduse, hoolduse ja kodukorra küsimused. Tasuks eelnevalt läbi mõelda ka ühistu juhatuse liikmete ülesanded ja omavaheline töökorraldus. Korteriühistu loomine nõuab tööd, kuid selle hilisem majandamine on väärtuslik nii Sulle kui ka Sinu kinnisvarale. Seega loo korteriühistu oma visiooni järgi ja ära lase seda automaatselt luua.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Arco Vara: Korteriühistu loomine on järgmisest aastast kohustuslik

14.03.2017 Janika Toots

2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus ning korteriomandite majandamine juriidiliselt iseseisva üksusena muutub kohustuslikuks, kirjutab Arco Vara maakler Janika Toots.

Korteriomandite moodustamise hetkel luuakse seaduse järgi majas koheselt ka korteriühistu. Nendes kortermajades, kus järgmiseks aastaks pole veel korteriühistut loodud, loob riik selle vastavalt seadusele ise. Nii tekivad korteriühistud, mille on loonud korteriomanikud omal algatusel ja ühistud, mis on loodud nii-öelda sunniviisiliselt. Viimaseid hakkavad haldama haldusettevõtted, mille juhid on omakorda ka nende korteriühistute juhatuse liikmed.

Siiani on uute korterelamute haldamises ilma teinud peamiselt haldusettevõtted, alates 2018. aastast aga tuleb korteriühistu luua juba enne korteriomandite valmimist.

Seaduse kohaselt saavad kõik korteriomanikud korteri soetamise hetkel automaatselt olemasoleva ühistu liikmeks. Sellega peaksid kaduma korteriomanike ühisuse ja arendaja poolt valitud haldusettevõttega seotud arusaamatused.

Võlgades korteriühistu saneeritakse

Uus seadus puudutab ka korteriühistute võlgnevusi ning korteriomandi maksejõuetuks muutumist. Seaduse kohaselt ei likvideerita maksejõuetuks muutunud korteriühistut, vaid see kuulub saneerimisele. Edaspidi kehtestab kohus korteriühistule uue majanduskava, mis tagab ühistu jätkusuutliku tegevuse. Kui korteriomanik jääb võlgu, siis ühistu nõue sellise omaniku vastu tagatakse edaspidi seadusjärgse pandiõigusega.

Mida peaks korteriostja ühistu juures jälgima?

Kindlasti peaks välja selgitama, kas on kogutud sissemakseid remondifondiks ja mida selle rahaga on juba tehtud ning mida on plaanis edaspidi teha. Samuti on oluline välja selgitada, kas ühistu on võtnud laenu ning kui suured on igakuised laenumaksed. Tähelepanuta ei tohiks ka jätta maja halduskulude suurust ning kuidas on organiseeritud korteriühistu juhtimine.

Küsima peaks ka ühistu juhatuselt tõendit, mis kajastab ostja kohustusi ühistu suhtes. Jälgida tasub heakorda, on ette tulnud juhuseid, kus suure kortermaja keldrid on elanike pahna täis ja Päästeamet peab sellekohaseid ettekirjutisi tegema. Samuti on igivana probleem võlglaste olemasolu. Tihti on parkimiskorraldus kehv ja parkimiskohti puudu. Tuleb ka ette juhuseid, et keegi on korteris midagi ühistu teadmata ümber ehitanud ja sellekohased dokumendid puuduvad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Täna allkirjastatakse Mustamäe kiriku ehitusleping

14.03.2017 Tallinn.ee

Täna, 14. märtsil, kell 14.00 allkirjastatakse EELK Konsistooriumis (Kiriku plats 3) SA Mustamäe Kirik ja firma Ehitus5ECO OÜ vahel leping Mustamäe kiriku ehitamiseks aadressile Kiili tn 9.

2012. aastal sõlmisid Tallinna linn ja EELK lepingu, millega anti EELK-le õigus linna omandis oleva Kiili tn 9 maa kasutamiseks, et ehitada sellele kirik. 2013. aastal viidi läbi kirikuhoone arhitektuurikonkurss, mille võitis Karisma Arhitektid OÜ tööga „Fiat Lux“. Rajatavasse hoonesse on kavandatud kirikusaal, ruumid lastehoiu ja noorte tugikeskuse jaoks, erinevad ringiruumid, mida saab kasutada hingehoidlike vestluste ja diakooniatöö tarvis, kiriku köök ja kiriku kantselei koos abiruumidega.

EELK peapiiskop Urmas Viilma: „Tallinna linnaosad on kirikute kohapealt ebavõrdses olukorras – peaaegu kõik luteri kirikud on koondunud kesk- ja vanalinna, teistes linnaosades, kui Nõmme välja arvata, kirik puudub. Mustamäele kiriku ehitamisega oleme niisiis astunud suure sammu edasi. Kirikul on alati olnud ja on ka täna kaks ülesannet: sõna kuulutamine ja inimeste teenimine. Kui need on tasakaalus, siis ei jää kirikud tühjaks, olgu ajad ja ajastud, missugused tahes.“

Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas: „2016. aasta septembris allkirjastati Tallinna Linna, EELK Konsistooriumi ja Mustamäe Maarja Magdaleena koguduse poolt SA Mustamäe Kirik asutamisleping. Täna oleme niikaugel, et kirikuhoone ehitustööd võivad alata – see on ajalooline moment. Esialgse arvestuse kohaselt on ehitise kogumaksumus 2,5 miljonit eurot ja Tallinn on lubanud ehitust toetada 50% ulatuses.“

Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda: „Nurgakivi panek kirikule toimub praeguste plaanide kohaselt juunikuus. Loodame väga, et saame Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva 2018. aastal tähistada juba Mustamäe uues kirikus – et ligemale 68 000 elanikuga Mustamäe saab lõpuks endale oma pühakoja!“

Domus Kinnisvara: Buumi teket pidurdab buumi ootus

14.03.2017 Domus Kinnisvara

Möödunud aasta lõppes kinnisvaraturu tõmbekeskustes rekordite tähe all. Aasta lõpus vormistatud uute korterite müügitehingud viisid Tallinna korteritehingute arvu ja keskmise hinna masujärgse aja kõrgeimale tasemele. Kui juba tundus, et keskmine hind ei saa enam kõrgemale tõusta, siis tõusis see siiski. Vaatamata sellele, et konkurents on tihe ja müügiperioodid pikenenud, on uusarendused vedanud keskmisele hinnale kuid 2-3 % juurde. See ilus tõusugraafik on sundinud küsima mitmeid spetsialiste ja hobianalüütikuid, et kuna käib turul „pauk“ ära.

Uuest kriisist ja buumist on tänaseks sedavõrd palju juttu olnud, et see on tekitanud turul hoopis vastupidise efekti. Paljud targa raha omanikud, väikeinvestorid, spekulandid, aga ka muidu ettevaatlikud inimesed on võtnud äraootava positsiooni ja ootavad turu kukkumist, et siis uuest turu põhjast hakata varasid soetama. Praegust hinnataset peetakse liiga kalliks, investeeringuid juurde ei tehta ja oodatakse kannatlikult. Kogu kinnisvaraturu jaoks tähendab see, et osa investeeritavat ja spekulatiivset raha seisab jõude, mis võtab maha teatava osa kogunõudlusest. On aga nõudlus väiksem, on turu areng ja kasv tagasihoidlikumad. Kas neil hiromantidel on õigus, näitab vaid aeg. Uut kriisi pole igatahes veel kellegi poolt välja hõigatud, kas ja kuna see tekib, seda teavad parimal juhul vaid selgeltnägijate tuleproovis karastunud staarid. Erinevad märgid turul näitavad hetkel pigem seda, et investeeringuraha osaline kadumine mõjub turule rahustavalt ja tervikuna seetõttu hästi. Pikaajalist perspektiivi arvestades turg sellest ainult võidab. Kinnisvaraturg ei kihuta gaselli kombel üles, vaid areneb ontliku majanduspoliitiku unistuste kohaselt järk-järgult ja ilma suuremate hüpeteta. Nn startup’iliku filosoofia kasutamine ja kummardamine võib kinnisvaraturule mõjuda hukatuslikult.

Tavaostjate käitumise osas suuremat muutust aga täheldada pole olnud. Inimesed, kes soovivad osta endale kodu, uut ja avaramat elamispinda, ei lase ennast häirida buumi-, hirmu- ja kuulujuttudest. Küll aga mõjutavad turgu kurejutud, sest kui perre sünnib laps(i) lisaks, siis soovitakse juurde ruutmeetreid sõltumata sellest, kas hinnad võivad või ei või kohe muutuma hakata. Koduostjate hulgas on küsimus number üks pigem selles, kas pank annab kinnisvara ostmiseks laenu või mitte. Mida rohkem on tehinguid kuskil piirkonnas, mida suurem on seal uusarenduste osakaal, seda olulisem on pankade roll turu tegeliku mõjutajana. Vähese tehinguaktiivsusega maakondades on pankade roll marginaalne, kuid eelkõige Harju maakonnas on pangad tõsised turutegijad. Kõigele vaatamata hetkel eluasemelaenu ikka saab, mida näitab ka käesoleva aasta esimeste kuude statistika, et erinevatel kuudel võivad küll olla teatavad kõikumised, kuid kokkuvõttes midagi kardinaalset turul juhtunud pole ja koduostjad teevad tehinguid rahuliku südamega edasi.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Center Kinnisvara: Tallinna keskmine korteriomanik teenis aastaga 8000 eurot

14.03.2017 Christian Ayrer

Tallinna keskmise korteri turuväärtus jõudis veebruaris ligi 88 800 euroni, ehk keskmise korteri omanik teenis aastaga kinnisvarahinna tõusult 7971 eurot, näitab Center Kinnisvara värske turuülevaade.

Veebruaris ulatus Tallinna korteriturul keskmine ruutmeetrihind 1714 euroni. Arvestades keskmise Tallinna korteri suurust ( 51,8 ruutmeetrit, Statistikaameti andmeil), teeb see keskmise korteri turuväärtuseks 88 768 eurot mis on ligi 8000 eurot enam, kui mullu veebruaris.

“Center Kinnisvara analüüs, mis hõlmab kinnisvara- ja finantsturgu, ei luba meil ühineda uue kinnisvarabuumi kuulutajatega,” rõhutas Center Kinnisvara juhataja Christian Ayrer. “Lollikindlat, ratsa-rikkaks kinnisvaraturgu tagasi ei tule, sest Eestis tegutsevatel pankadel on piisavalt tahet ja võimu selle ärahoidmiseks. Kuid me oleme selgelt turufaasis, kus Tallinna kinnisvara omamine on omanikule tulus.”

Veebruaris vahetas Tallinna korteriturul omanikku 682 korterit ja 70,9 miljonit eurot. Keskmiseks tehinguhinnaks kujunes veebruaris 103 892 eurot. Ühe kuu keskmine tehinguhind erineb keskmise Tallinna korteri turuväärtusest, kuna ost-müük on aktiivsem turu kallimate ja kvaliteetsemate korterite poolel.

Center Kinnisvara koostab iga kuu esimeses pooles Tallinna korterituru kuuülevaate. Ülevaate algandmed pärinevad maa-ameti andmebaasist.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Tallinna Linnahalli AS tunnistas linnahalli projekteerimishanke kehtetuks

14.03.2017 Tallinn.ee

Tallinna Linnahalli AS tunnistas kehtetuks linnahalli projekteerimishanke, peamisteks põhjusteks Allianss Arhitektid OÜ pakutav ebasobiv hind ja rahandusministeeriumi järelevalvemenetluse käigus antud kriitiline hinnang.

„Argumentideks on nii hind, mis läks kavandatust suuremaks kui ka rahandusministeeriumi osutatud võimalik vastuolu hankeseadusega,“ sõnas Tallinna Linnahalli AS juhatuse liige Väino Sarnet. Allianss Arhitektid OÜ poolt esitatud maksumus, mis on 9,462 miljonit eurot ületab oluliselt riigihanke puhul eeldatud maksumust, mis oli 6,16 miljonit eurot.

Siiamaani käis linnahalli projekteerimise hankemenetlus koostöös Allianss Arhitektid OÜ-ga väljakuulutamata läbirääkimistega riigihanke vormis, sest tehnilistel või kunstilistel põhjustel või ainuõiguse kaitsega seotud põhjustel saab hankelepingu sõlmida ainult ühe pakkujaga (Vt. § 28 lõige 2 punkt 2).

Eesti Arhitektide Liidu kaebuse alusel aga algatas rahandusministeerium hankija suhtes järelevalvemenetluse. Rahandusministeerium on seisukohal, et autoriõigus ei laiene projekti tehnilistele osadele ja seetõttu pole projekteerimistööde tellimine riigihanke seaduse § 28 lõige 2 punkt 2 alusel lubatav.

„Tegemist on olnud juhtumiga, kus autoriõigused ja riigihangete reeglid on omavahel konfliktis. Kolmapäeval on mul kavas kohtuda nii Linnahalli arhitekti Raine Karbi kui ka Eesti Arhitektide Liidu esindajaga, leidmaks tekkinud olukorrale optimaalset lahendust, et saaks halli ehitusega edasi liikuda,“ ütles linnapea kohusetäitja Taavi Aas. „Linnahall asetseb liiga olulises kohas, et selle potentsiaal saaks jääda kasutamata,“ sõnas Aas.

Veel on võimalus registreeruda 16/03/2017 toimuvale koolitusele “Kinnisvara hindamise ABC”

14.03.2017 Tõnu Toompark

16/03/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara hindamise ABC”, mille eesmärk on tutvustada kinnisvara hindamise põhitõdesid, eesmärke ja toiminguid, mis kujundavad kinnisvara väärtust.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on suunatud kõikidele kinnisvara spetsialistidele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid; kinnisvaramaakleritele, kes tahavad aru saada kinnisvara hindamisaktidest; kinnisvaraarendajatele, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvara väärtust kujundavatest teguritest ja kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kel on huvi väärtuse mehhanismide vastu. Samuti on koolitusele oodatud tulevased kinnisvarahindajad ja kõik eraisikud, kel huvi kinnisvara vastu.

Koolituse lektor on EKHÜ juhatuse liige ja kutseline hindaja Andres Teder.

“Kinnisvara hindamise ABC” toimub 16/03/2017 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Statistika: uute eluruumide valmimine jätkab tõusulainel

14.03.2017 Tõnu Toompark

2016. aasta lõpus püsis valminud eluruumide arv väikses kasvus. 2016 IV kvartalis sai statistikaameti andmetel kasutusloa 1330 eluruumi kogupindalaga 130 100 m², mis on aastatagusest vastavalt 3 ja 5% enam.

Kokku valmis kogu Eestis 2016. aasta jooksul ehk sai kasutusloa 4732 eluruumi kogupindalaga 465 000 m². Aastased kasvunumbrid olid 19 ja 17%.

Arvestades, et kinnisvaraturg on aktiivne ja ostujõud on püsinud suhteliselt stabiilsena, võib alanud 2017. aastaks prognoosida uute eluruumide valmimisele mahu kasvu 5-15%.

Viimaste aastate jooksul on keskmise kasutusloa saanud eluruumi keskmine pindala pisut vähenenud. Keskmise pinna vähenemise taga on turu kaldumine väiksemate eluruumide ehk korterite valmimise suunas.

Valminud eluruumide arv (tk) ja pind (m²) kvartalite lõikes

Kasutusloa saanud keskmine pind, m²

Valminud eluruumide arv (tk) ja pind (1000m²) aastate lõikes

Kasutusloa saanud eluruumi keskmine pind, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Elu korteriühistus: Kirjalik korteriomandi üldkoosolek

13.03.2017 Kätri Sarapuu

Meie majas on kokku kuus korterit, korteriomanikega asusime kirjavahetusse, et arutada, kuidas ja kas peaksime koridoris remonti tegema. Saanud ühese kinnituse kõikidelt korteriomanikelt, et remont tuleks teha, asusime arutama remondi detaile ja summa ulatust.

Kõik korteriomanikud osalesid kirjavahetuses. Üks korteriomanikest, kellega praegu probleeme on, märkis samuti, et talle plaan sobib. Kirjutas juurde ka enda ettepanekuid. Remondisumma suuruseks otsustati ühiselt, et iga korteriomanik tasub remondi eest 200 eurot. Eelnevalt nimetatud korteriomanik vastas, et on remondiga samuti nõus ning tasub remondikulusid 200 euro piires. Kirjavahetuse teel leppisid kõik korteriomanikud kokku ka täpses remondiplaanis.

Mina, kui ühe korteri omanik, tasusin kogu remondisumma kõikide korterite eest ära. Tänaseks on mulle kokkulepitud summa (200 eurot) tasunud kõik korteriomanikud, va eelnevalt mainitud korteriomanik, kes väidab, et tema ei ole nõus remondi eest tasuma ja et koridori remondi küsimust oleks tulnud arutada korteriomanike üldkoosolekul.

Küsimus: Kuidas käituda, et ka see üks korteriomanik tasuks oma osa?

Vastus: Saan Teie kirjast aru, et üks korteriomanik ei ole nõus, vaatamata enda eelnevale nõusolekule, koridori remondiraha tasuma ja et koridori remont on kokku lepitud korteriomanike vahel, mitte korteriomanike üldkoosolekul. Teie kirjast saab järeldada, et remondist on kõik korteriomanikud üheselt aru saanud, sellele viitab ka fakt, et teised korteriomanikud on enda osad juba tasunud.

Vastavalt korteriomandi seaduse (edaspidi KOS) § 1 lg-le 1 on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 15 lg 1 sätestab, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. KOS § 16 räägib erilistest kulutustest ja hoone taastamisest. Nimelt ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet (lg 1). Eeltoodust tulenevalt on koridori kui kaasomandi remondiks vaja korteriomanike kokkulepet. Lähtudes Teie kirjast nähtub, et korteriomanike vahel on olemas kirjalik kokkulepe, mille kohaselt nõustusid kõik korteriomanikud remondi tegemise ja selle eest tasumisega.

Korteriomanike üldkoosolekul otsuste vastuvõtmise regulatsioon on sätestatud KOS-i § 17 lg‑s 1, mille järgi võetakse KOS-i või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused vastu korteriomanike üldkoosolekul. Lõike 3 järgi võib teha otsuse ka ilma üldkoosolekut kokku kutsumata, kui otsuse kohta on kõigi korteriomanike kirjalik seisukoht. Seega antud juhul võib eeldada, et korteriomanike otsus on ühine (iga korteriomanik on esitanud enda kirjaliku seisukoha) ja seega vastu võetud.

KOS § 13 lg 1 alusel tasub korteriomanik kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Lõike 2 järgi on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama lõikes 1 nimetatud suuruses. Seega seaduse järgi on võlgnik kohustatud tasuma enda osa remondist. Võlgniku käest võlgnevuse kättesaamiseks on Teil võimalik esitada hagi kohtusse.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Ajalooline büroohoone Endla tänaval saab uue hingamise

13.03.2017 Tõnu Toompark

Kevadel algavad Endla 16 ärihoone renoveerimistööd – uue väljanägemise saab hoone paekiviülikond ja sissepääs, osaliselt uuendatakse ka siseruume.

Maikuus, mil hoonest lahkub pikaajaline kasutaja Telia AS, alustab Kaamos Kinnisvara AS renoveerimistöödega, et anda väärika ajalooga hoonele sügiseks uus ja värske välimus. Hoone kõik korrused, enam kui 4000 m2 büroopinda, üüritakse välja erinevas suuruses ettevõtetele.

“Omandasime hoone 2015. aasta suvel. Juba siis nägime hoones suurt perspektiivi, mida kujundavad eelkõige väga hea asukoht südalinna vahetus läheduses, head parkimistingimused tulevastele kientidele, ning mugav ühistranspordi ühendus. Hoone hea seisukord koos eelpool nimetatuga loovad võimaluse pakkuda konkurentsivõmeliste hindadega komplektset ärihoone lahendust.”, sõnas Priit Uustulnd (Kaamos Kinnisvara tegevjuht).

Paindlike lahendustega tagatakse igale ettevõttele sobiv töökeskkond. Ruumide planeeringuid muutes saab vajadusel kujundada terve korruse ühtseks toimivaks tervikuks, samuti on võimalik korruse liigendamine väiksemateks büroopindadeks.

Endla Ärimaja fassaadi ja sissepääsu konseptsiooni mõtles välja Kauss Arhitektid. „Valgenduse saab maja paekiviülikond, uuendatakse sissepääs ning Endla-Koidula nurgal asuv väiksem hooneosa rüütatakse säravmusta. Mitmedimensiooniline fassaad helkleb päeval mustjalt, pimedamal ajal paljastub uus erk fassaadikiht, mille joonistab välja fassaadi tagant paistev valgus. Nii saavutame kaasaegse ning moodsa ilmega büroohoone.“, kommenteerib hoone uuenduskuuri Kaur Talpsep (Kauss Arhitektid arhitekt&partner)

Endla Ärimajas on olemas koolitusruumid ja lõunarestoran. Mitmed üüripinnad on loodud sisekujunduse uuemaid trende silmas pidades. Kaasaegsed valgusküllased kontoriruumid on avatud planeeringuga, siseruumides lisavad interjöörile avarust hubased kardinad ja klaasseinad.

Südalinnast vaid 7-minutilise jalutuskäigu kaugusel asuvale hoonele on tagatud mugav ligipääs nii jalgratta-, auto- kui ühistranspordiga liigeldes. Maja ees asuvad ühistranspordi peatused ja üürnikele ning külalistele on olemas 90 kohaga eraparkla. Ärimajast 500m kaugusel paikneb Kristiine Keskus, mis pakub mitmekülgseid toidukohtade valikuid ja häid ostlemisvõimalusi.

“Kevadel vabanevate büroopindadega on võimalik tutvuda juba täna – lahendused on väga paindlikud ja hinnad algavad 7 €/m2 . Eelmüük on juba täies hoos ja senine huvi on olnud suur.”, lisas Mihkel Pärtel (hoonesse büroopindu vahendava ettevõtte BPT Real Estate AS-i valdkonnajuht).
Hoone arenduse ja korrashoiu eest vastutab Kaamos Kinnisvara AS ning büroopindu vahendab BPT Real Estate AS.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Arco Vara: Tallinna kinnisvaraturg rahuneb, muu Eesti aktiveerub

10.03.2017 Mihkel Eliste

Kinnisvaraturu aktiivsus on Tallinnast üle kandumas teistesse Eesti piirkondadesse

Veebruaris tehti Eestis 1 612 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli võrreldes jaanuariga langenud 2,4% kuid võrreldes möödunud aasta sama ajaga kasvanud 7,3%. Korterituru tehinguaktiivsuse langust võis ennekõike märgata Tallinna linnas. Väljaspool Tallinnat kasvas tehinguaktiivsus 5,3% võrreldes jaanuariga ning võrreldes 2016. aasta sama ajaga kasvas tehinguaktiivsus koguni 15%.

Sarnaselt viimastele kuudele on nii tehinguaktiivsuse kui hinnataseme kiirem kasv hakanud aina enam esile kerkima väiksemates Eesti piirkondades. Väljaspool Tallinnat on paranenud tööhõive ning kasvanud elanike sissetulekud, mistõttu on kasvanud ka huvi kinnisvara soetamise vastu. Juhul, kui väljaspool Tallinnat loodaks rohkem tasuvaid töökohti, vaba aja veetmise võimalusi ning hea infrastruktuur, võib tulevikus näha väikepiirkondades tehinguaktiivsuse kasvu ja hinnatõusu jätkumist.

Veebruaris tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1 171 €/m2. Võrreldes jaanuariga ruutmeetrihind langes 5,8% kuid võrrelduna 2016. aasta sama ajaga kasvas 4,6%. Aastases võrdluses on hinnakasv Tallinnast väljaspool olnud oluliselt kiirem, Eestis tervikuna on hinnakasv võrreldes 2016. aasta veebruariga kasvanud ligemale 4,6%. Tavapäraselt on jaanuar olnud igal aastal korteriturul kõige rahulikum kuu, mille järel veebruaris on nii hinna kui tehinguaktiivsuse kasv taas hoogustunud. Käesoleval aastal on turg püsinud võrreldes varasemate aastate talviste perioodidega aga võrdlemisi stabiilne, statistiliste näitajate langus on Eestis tervikuna olnud tagasihoidlik.

Tehingute arvu-ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2017

Tehinguaktiivsust hoidsid veebruaris Tallinna linna lähipiirkonnad

Tallinnas tehti veebruaris 682 korteritehingut, mida oli 11% vähem kui jaanuaris ning koguni 27% vähem kui detsembris. Tehinguaktiivsus oli lisaks möödunud kuudele langenud ka võrreldes 2016. aasta veebruariga, mil tehti 695 tehingut (-1,9%). Tehingute arv langes veebruaris enim Haaberstis, Mustamäel ja Põhja-Tallinnas kuid kasvas kõige enam Lasnamäel. Ehitusaastalt uuemate korterite müük vähenes ligikaudu 4%, mille juures vanemaid kortereid müüdi aga 6,3% rohkem. Tehinguaktiivsuse langus on seni tulenenud valdavalt uusarenduste suure osakaalu vähenemisest. Erinevalt Tallinna linnast on tehinguaktiivsus püsinud suures osas muutumatu aga Tallinna linna lähipiirkondades, kus veebruaris tehti aastases võrdluses koguni 38% rohkem tehinguid. Talvise perioodi jooksul iga-aastaselt esinev tehinguaktiivsuse langus on peatanud pakkumiste arvu languse, maakonnas on aktiivselt pakkumisel ligikaudu 6400 korterit.

Veebruaris tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Tallinnas 1 589 €/m2. Hinnatase oli võrreldes jaanuariga langenud 4,0%, võrreldes detsembriga 5,5% kuid võrreldes 2016. aasta veebruariga kasvanud 8,8%. Hind langes enim Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosas, kasvas aga enim Mustamäel ja Nõmmel. Madalamatel hinnatasemetel tehti tehinguid ennekõike nn hruštšovka tüüpi korteritega, mis on valdavalt ehitatud perioodil 1940-1970. Ehitusaastalt uuemate korterite hind langes võrreldes jaanuariga 1,3%, järelturu vanemate korterite osas aga hinnad kasvasid ligi 2,2%. Tallinna linna lähipiirkondades eelnevalt mainituna tehinguaktiivsus küll kasvas, kuid sealjuures esines võrreldes jaanuariga 7,7%-line hinnalangus.

Tallinnas üüri- ja omanditurul pakkumine endiselt otseses suhtes

Tallinnas on jätkunud aktiivne kinnisvarasse investeerimine. Alates augustist langeva korterikuulutuste pakkumiste arvu saatel on üüripakkumiste arv pidevalt kasvanud, seda igakuiselt keskmiselt 6%. Veebruari statistikale tuginevalt on kiirelt pidama jäänud nii üüripakkumiste lisandumine kui korterite müügikuulutuste vähenemine. Ostjaskonna kõrge huvi investeerimise vastu on endiselt püsinud, väheneva üüritootluse taustal on aga oodata senise kõrge investeerimisaktiivsuse mõningast taandumist.

Märtsi alguses taas teemaks tulnud riiklike üürikorterite ehitamise juures on tõenäoliselt oodata munitsipaalkorterite lisandumist ka Tallinnasse. Soodsamate elamispindade tõttu on tulevikus selliste projektide valmides oodata munitsipaalkorteritega samas asukohas ennekõike odavamate üürikorterite osas üürilepingute lühenemist. Seda seetõttu, et tarbijad hakkavad eelistama munitsipaalpinda ning kasutavad erasektori poolt pakutavat kallimat eluaset ainult ajutise lahendusena. Olukorras, kus uute riiklike üürielamute püstitamine muutuks perioodiliselt pidevaks tegevuseks, hakkaks üüriturul kujunema oluline konkurents era- ja avaliku sektori vahel.

Tartus vähenes tüüpkorterite tehingute arv ja hinnatase

Tartus tehti veebruaris 119 korteritehingut, mida oli 4,8% vähem kui jaanuaris kuid 10% rohkem kui 2016. aasta samal perioodil. Korteritehingute mediaanhinnaks kujunes 1 208 €/m2, mis oli võrreldes jaanuariga langenud 1,8% ja võrreldes möödunud aasta veebruariga kasvanud 2,1%. Võrreldes jaanuariga langes tehingute arv enim tüüpkorteritega tehtud tehingute osas (-26%), mille juures aga ehitusaastalt uuemaid kortereid (2001-2016) müüdi 4,8% enam kui varasemas kuus. Järelturu ehk vanemate korterite hinnatase langes veebruaris 19%, uuemate korterite osas esines aga 8,9%-line hinnakasv.

Pärnu korteriturg näitas veebruaris tehingute arvu kasvu

Veebruaris tehti Pärnus 66 korteritehingut, tehinguaktiivsus oli võrreldes jaanuariga kasvanud 29% ja aastases võrdluses 25%. Tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes veebruaris 1 069 €/m2, mis oli võrreldes jaanuariga kasvanud 12% ja võrreldes mulluse aasta sama ajaga 14%. Nii tehinguaktiivsust kui hinnakasvu vedasid valdavalt 2-toaliste järelturu korteritega tehtud tehingud, jaanuaris vähenenud tehingute arv pööras veebruaris taas kiirelt tõusule.

Narvas kasvas huvi 3- ja 4-toaliste korterite vastu

Veebruaris tehti Narvas 75 korteritehingut. Tehingute arv oli võrreldes jaanuariga kasvanud 27% ja võrreldes 2016. aasta veebruariga koguni 60%. Keskmiseks mediaanhinnaks kujunes veebruaris 406 €/m2, mis oli võrreldes jaanuariga kasvanud 1,2% ja võrreldes varasema aasta sama ajaga 8,0%. Tehinguaktiivsuse kasv tulenes valdavalt hruštšovka tüüpi korterelamutes väga heas ning heas seisukorras 3- ja 4-toaliste korteritega tehtud tehingute arvu kasvust.

Rakveres napib sobivaid kortereid

Rakvere linnas tehti veebruaris 15 korteritehingut, mida oli 2 tk vähem kui jaanuaris ning 1 tk vähem kui 2016. aasta veebruaris. Tehinguaktiivsus on langenud ennekõike kehva pakkumise struktuuri tõttu. Odavamate tehingute osakaal on statistiliselt suurenenud, sest heas ja väga heas seisukorras varade hinnad on tarbijate jaoks muutunud liialt kalliks. Veebruaris kujunes korterite mediaanhinnaks 560 €/m2, mis oli võrreldes jaanuariga 22% kõrgem kuid võrreldes eelmise aasta sama ajaga 7,7% madalam. Turg on siiski võrdlemisi aktiivne, vastuvõtliku hinnatasemega müügis olevate korterite müügiperioodid on lühikesed ning kasvavaks trendiks on saamas üürikorterite ostmine. Laialdane KredExi toetusel korterelamute rekonstrueerimine on soodustamas piirkondliku hinnataseme kasvu, ostjaskond eelistab korteri soetamisel kindlasti rekonstrueeritud korterelamut.

Viljandis on sagenenud kallimad tehingud

Viljandi linnas tehti veebruaris 25 korteritehingut. Võrreldes jaanuariga tehti 7 tehingut rohkem ning võrreldes 2016. aasta veebruariga 8 tehingut rohkem. Sagenenud on kõrgemate hindadega korteritehingud, keskmise korteritehingu väärtus ei ole väheste kallite tehingute tõttu siiski aastaga veel kasvanud. Keskmiseks mediaanhinnaks kujunes veebruaris 636 €/m2, mis oli võrreldes jaanuariga kasvanud koguni 24% ja aastases võrdluses 16%. Maksimaalne korteritehingu ruutmeetrihind küündis veebruaris 1 367 euroni. Korterihindade kasv on üle kandunud ka väiksematesse piirkondadesse, korteriturg on aktiivseks muutunud kogu maakonnas.

Väheste elamute müügipakkumiste ja kehva pakkumise struktuuri taustal on hakanud kasvama elanikkonna huvi hoonestamata elamumaa kruntide vastu. Ehituslikult vanemate elamute soetamise asemel on kasvanud huvi uusehitiste vastu. Möödunud kahe kuu jooksul on Viljandi maakonnas tehtud 10 hoonestamata elamumaa tehingut, 2016. aasta samal perioodil aga kõigest 3 tk. Eelistatud on tervikliku tehnilise infrastruktuuriga krundid, mis omavad head ligipääsu ja lähedust Viljandi linnale, kuid sobilikke pakkumisi on võrdlemisi vähe.

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud märts 2017

10.03.2017 Urmas Tehver

Veebruaris langes nii Tallinna korteriomandite müügitehingute arv kui keskmine m2 müügihind.

Tehinguid tehti veebruaris 682, mis on 79 võrra vähem kui jaanuaris (langus -10,4%) ja 10 tehingu võrra vähem kui 2016 aasta veebruaris. Languse põhjuseteks on nii tavapärasest lühem kuu, kui ka uute korterite müügitehingute vormistamiste väiksem arv. Uute korterite osa tehingutest oli 134 ehk ca 20%, mis on oluliselt väiksem kui mitmel viimasel kuul.

Uute korterite osakaalu vähenemine on põhjuseks ka keskmise m2 maksumuse langusele. Veebruaris oli Tallinna korteriomandi m2 keskmiseks müügihinnaks 1714 EUR/m2, mis on 3,4% väiksem kui jaanuaris (1775 EUR/m2). Aastatagusega võrreldes on hind suurenenud 10,3% (veebruaris 2016: 1554 EUR/m2).

Müügipakkumiste arv (aluseks kv.ee kuulutuste arv) on eelmise aasta suve lõpust järjepidevalt vähenenud ja oli veebruaris ca 1500 võrra väiksem kui pool aastat varem.

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin: Turugraafikud märts 2017