Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Mainor Ülemiste kaasas kontorihoone ja parkimismaja ehitamiseks 16 miljonit eurot

18.01.2017 Tõnu Toompark

Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste tütarettevõte OÜ Öpiku Majad sõlmis Nordea pangaga 15,8 miljoni euro suuruse finantseerimislepingu, mille abil rajatakse ärilinnakusse Eesti suurima kontorihoone Öpiku maja teine bürootorn ja uus parkimismaja. Suurarenduse peatöövõtja osas langetatakse otsus veel käesoleval kuul, et koheselt alustada arenduste ehitustöödega.

Öpiku maja teine etapp lisab linnakusse ligi 23 500 ruutmeetrit uut pinda ning selle valmimise järel saab Öpiku paaristornidest Eesti suurim kontorihoone. Sama finantseerimislepinguga kaetav esimene etapp uuest parkimismajast hõlmab 13 500 ruutmeetrit ja see loob linnakus täiendava parkimisvõimaluse 450 autole.

Bekkeri sadamasse kavandatakse uusi hooneid

17.01.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil Bekkeri sadama detailplaneeringu, millega soovitakse määrata ehitusõigus maa-alale kokku kuni viieteistkümne sadamaga seotud tootmishoone ehitamiseks või ümberehitamiseks.

Alale soovitakse planeerida kokku kuni viisteist kuni neljakorruselist hoonet, neist üksteist, sh kaks muinsuskaitsealust hoonet on juba olemas. Planeeritava maa-ala suurus on 12,75 ha.

Planeeritav ala asub Põhja-Tallinnas, Kopli lahe ja Kopli tänava vahelisel maa-alal, Bekkeri sadamas. Kontaktvööndi hoonete kasutusotstarbed ja hoonestusmahud on väga erinevad. Planeeringuala vahetusse lähedusse jääb Piirivalvesadam ja Meeruse sadam ning mitmesugused tootmis- ja ärimaad, kaugemal Kopli, Süsta ja Ankru tänavate ääres asuvad korterelamud.

Marati tn 14 kinnistu on hoonestatud kokku 11 hoonega, sh asuvad sellel ehitismälestised: Bekkeri laevatehase slipp ning mehaanika- ja turbiinitsehh aastaist 1912-1914. Olemasolevad suuremad hooned on kavas säilitada ja ümber ehitada, abihooneid võib lammutada ja asendada.

Algatatav detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga. Planeeritav ala jääb Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohaselt tootmis- ja laondusettevõtete alale, kus võivad paikneda tootmis-, logistika- ja laohooned. Algatatav detailplaneering on koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga kooskõlas.

Uue detailplaneeringu algatamine võimaldab Bekkeri sadamat senisest paremini arendada – Marati tn 14 kinnistule kavandatakse kehtiva detailplaneeringuga võrreldes suurem hoonete ehitisealune pind ja hoonete arv.

Detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Lasnamäele kavandatakse uusi äri- ja eluhooneid

17.01.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, millega luuakse võimalus Meeliku tänava munitsipaalelamute lähistele kokku kuni üheteistkümne kuni 8-korruselise äri- ja eluhoone ehitamiseks, ümberehitamiseks ja laiendamiseks.

Narva mnt 150, 150a, 150b ja Alvari tn 1, 1a, 3, 5 kinnistute ning lähiala detailplaneering hõlmab 5,53 ha suuruse maa-ala. Planeeritav maa-ala asub Lasnamäe linnaosas, Paevälja asumis, Narva maanteest lõuna pool Vana-Kuuli ja Alvari tänava vahelisel alal.

Planeeringuala paikneb perspektiivselt väljakujuneval polüfunktsionaalsel alal. Narva maantee, mis perspektiivselt ühendatakse kavandatud Rahu teega, kujuneb Lasnamäe elurajooni senisest veelgi tihedamaks kesklinnaga ühendavaks liiklusmagistraaliks. Planeeritavast alast põhja, ida ja kagu suunas asuvad seni hoonestamata alad.

Planeeritava ala olemasoleva hoonestuse asetus on planeeringuliselt juhuslik, hooned on ehitatud kunagise lennuvälja spetsiifilisi nõudeid arvestades. Juurdepääs kruntidele on Narva maanteelt.

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt on ala juhtotstarbeks määratud Narva mnt ääres ettevõtlusala, korterelamuala kõrvalotstarbega ning sisekvartali suunas korterelamute ala, ettevõtlusala kõrvalotstarbega. Algatatav detailplaneering on Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga kooskõlas.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohase kvartaalse struktuuri ning perspektiivse tänavavõrgu lahendusega, sh Narva mnt – Rahu tee ristmikuga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles aktsiaselts Paip. Ettepaneku kohaselt soovitakse planeeritavatele kruntidele lisaks olemasolevatele ümberehitatavatele ja laiendatavatele hoonetele kavandada kuni 8-korruselisi korterelamuid, äri- ja eluhooneid.

Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud planeeringu eskiislahenduse ja illustreeriva materjali on koostanud RAP ARHITEKTID Osaühing.

Lasnamäe Linnaosa Valitsus korraldab pärast algatamist detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avaliku väljapaneku ja arutelu.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Värsked kinnisvarauudised meilile

17.01.2017 Tõnu Toompark

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Uus Maa Kinnisvarabüroo 12-2016 kinnisvaraturu ülevaade

17.01.2017 Tõnu Toompark

Eesti

Detsember oli tehingute arvult keskmisest oluliselt aktiivsem kuu, kusjuures oma panuse andis ka paljude tehingute nn kobaras sõlmimine. Nii sündis ka mitmeid rekordeid, millest märkimisväärseim on Tallinna korterite ruutmeetri mediaanhinna kõigi aegade rekord. Samas jäigi see kasv üsna pealinnakeskseks ning mujal Eestis iseloomustas aasta lõppu pigem rahulikum kulgemine.

Lugedes seda ülevaadet ja vaadates erinevaid linnu, soovitame arvestada, et järgnev jaanuar on ilmselt sama rahulik ning suuremat tõusu tasub oodata veebruarist-märtsist.

Maa-ameti andmetel sõlmiti detsembris kogu Eestis 4233 kinnisvara ostu-müügilepingut, mis on novembrist 6,8% enam. Mulluse detsembriga võrreldes oli turg aga samal tasemel, muutus vaid +0,09.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Tallinnas toimus detsembris hoogne tehingute sõlmimine, mis kergitas tugevalt ka müüdud objektide hulka. Nii vahetas omanikku 1554 kinnisvaraobjekti, mis on novembrist suisa 31,9% enam. Muide, teistest aktiivsem kuu oli ka 2015. aasta detsember, seega aastavõrdluses toimus 7% kasv.

Kasvu taga on uute korterite hoogne asjaõiguslepingute sõlmimine, mis eelkõige kergitas kahe suure linnaosa – Lasnamäe ja Põhja-Tallinna tehingute hulka ja ruutmeetri mediaanhinda. Kahe mõjuka linnaosa kasv mõjutas tugevalt kogu linna statistikat ning seega sündis Tallinna korteri ruutmeetri mediaanhinna rekord ja väga kõrge tehingute hulk.

Seega, detsembris müüdi kortereid 937 (novembris 794), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1681 eurot. Võrreldes novembriga kasvas hinnatase 7,3% ning aastaga 8,8%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1596 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +11%* ja aastaga +2,5%.
Kadriorg: 2434 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +10,5%* ja aastaga +15,9%*.
Kalamaja: 2150 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +4,4% ja aastaga -1,4%.
Kesklinn: 2156 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +1,3% ja aastaga +16,7%*.
Kristiine: 1710 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +3,8% ja aastaga -5,1%.
Lasnamäe: 1408 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +7% ja aastaga +7,6%.
Mustamäe: 1350 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -2,4% ja aastaga -8,8%.
Nõmme: 1786 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -10,9%* ja aastaga +20,4%*.
Pirita: 1868 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +3,2% ja aastaga +8%.
Põhja-Tallinn: 1935 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +22,4%* ja aastaga +24,3%*.
Vanalinn: 2834 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -7,1% ja aastaga -2%.
* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Eramuid ja suvilaid müüdi 26 (novembris 36) ning hoonestamata elamukrunte 6 (novembris 14).

Tartu

Tartus toimus detsembris 186 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on maa-ameti statistika kohaselt keskmisest kõrgem tulemus. Tõsi, võrreldes novembriga toimus siiski 5,1% langus samas kui 2015. Aasta detsembriga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus 17,7%. Põhjuseks ikka aktiivsem uusarendusturg.

Kortereid müüdi 141 (novembris 154), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1307 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 7,5%, siis aastaga 15,2%.

Eramuid ja suvilaid müüdi 9 (novembris 8) ning hoonestamata elamukrunte 5 (novembris 6).

Ida-Virumaa

Tehinguaktiivsus tõmbus Ida-Virumaal detsembris koomale. Maa-ameti andmeil toimus 215 ostu-müügitehingut, mis on novembrist 20,7% vähem. Ka aastavõrdluses toimus langus – 18,3%.

Tehingute hulga langus avaldus üldiselt ka tähtsamatel korteriturgudel. Nii müüdi Narvas 47 korterit (novembris 60), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 415 eurot. Võrreldes novembriga kasvas hinnatase 9,3% samas kui aastaga langes see 16,8%.

Kohtla-Järvel müüdi 43 korterit (novembris 72), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 85 eurot. Kui novembriga võrreldes kasvas hinnatase 7,5%, siis aastaga 14,9%.

Jõhvis müüdi aga 14 korterit (novembris 13), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 269 eurot. Kuna detsembris müüdi hulk keskmisest oluliselt kallimaid kortereid ning novembris vastukaaluks aga tavapärasest oluliselt odavamaid kortereid, kasvas hinnatase kuuga 50,4%. Aastavõrdluses aga olulist muutust ei toimunud, hinnatase tõusis 5,5%. Müüdi 3 eramut (novembris 4), elamukrunte läks kaubaks 1 (novembris 0).

Pärnu

Pärnus oli detsember tehinguaktiivsuselt 12 kuu keskmist arvestades vaikne. Maa-ameti andmetel toimus 83 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 27,2% novembrist vähem. 2015. aasta detsembriga võrreldes langes tehingute hulk 8,8%.

Kortereid müüdi 54 (novembris 81), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1010 eurot. Et statistilist võimsust omasid kallimad korterid, kasvas hinnatase kuuga 19,2%. Aastaga toimus hinnatasemes seetõttu aga 15% kasv.

Eramuid müüdi 9 (novembris 14) hoonestatud elamumaid kaubaks ei läinud..

Viljandi

Ka Viljandi tehinguturg oli detsembris rahulikum. Maa-ameti andmetelt oimus 25 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on novembrist 7,4% vähem. Tunamulluse aastalõpuga võrreldes langes tehinguaktiivsus aga 19,4%.

Kortereid müüdi 19 (novembris 21), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 562 eurot. Võrreldes novembriga langes antud näitaja 1,6% samas kui aastaga toimus 2% kasv.

Eramuid müüdi 2 (novembris samuti 2), hoonestamata elamukrunte ei müüdud.

Rakvere

Ka Rakveres oli detsember pigem vaiksemate killast. Maa-ameti andmeil toimus 25 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on novembrist siiski 8,7% enam. Aastataguse sama ajaga võrreldes langes detsembri tehinguaktiivsus 24,2%.

Kortereid müüdi 13 (novembris 18), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 362 eurot. Kui novembriga võrreldes langes hinnatase 33%, siis aastaga 24,4%.

Eramuid müüdi 5 (novembris 2). Elamukrunte ei müüdud.

Kuressaare

Kuressaare tehinguturg oli detsembris tugevalt keskmisel tasemel. Maa-ameti andmetel toimus 24 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 7,7% novembrist vähem. Täpselt samasugune protsentuaalne muutus toimus ka aastataguse ajaga võrreldes.

Kortereid müüdi 13 (novembris 15), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 835 eurot. Võrreldes novembriga kasvas antud näitaja 5,7% ning aastaga 17,3%.

Eramuid müüdi 4 (novembris 2) ning hoonestamata elamukrunte 2 (novembris 1)..

Haapsalu

Ka Haapsalu kinnisvaraturg tõmbas detsembris juba otsi kokku ning tehinguaktiivsus oli keskmisest madalamal tasemel. Toimus 22 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on novembrist 4,8% enam. Kuna 2015. aasta detsember oli 12 kuu skaalal jällegi kõrgeimal pulgal, langes 2016. Aasta detsembri tehinguaktiivsus aastavõrdluses 42,1%.

Kortereid müüdi 13 (novembris 14), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 508 eurot. Nagu ikka väikestel kinnisvaraturgudel, on suured hüpped loomulikud. Nii kasvas hinnatase kuuga 23,7% ja aastaga 45,6%.

Eramuid müüdi 2 (novembris 1) ning hoonestamata elamukrunte 1 (novembris samuti 1).

Ministeerium saatis kooskõlastamisele põhikoolihoonete investeeringute kava eelnõu

17.01.2017 Tõnu Toompark

Haridus- ja Teadusministeerium saatis ministeeriumitele ning omavalitsustele põhikooli õppehoonete investeeringute kava eelnõu, milles tehakse ettepanek anda 22 omavalitsusele 55,3 miljonit eurot, et toetada koolivõrgu korrastamiseks koolihoonete suuremahulist kaasajastamist. Investeeringutega vähendatakse omavalitsuste kulusid hoonetele ning suunatakse rohkem vahendeid hariduse sisulisteks tegevusteks.

Eelmisel aastal said gümnaasiumiastme pidamisest loobunud või riigigümnaasiumiga omavalitsused taotleda investeeringuprogrammist toetust koolide uuendamiseks, ehitamiseks või lammutamiseks, et viia nende suurus vastavusse õpilaste arvu muutusega. Kokku esitati taotlusvooru 31 kvalifitseerunud ettepanekut. Konkursi algne maht oli 46 miljonit eurot, kuid ministeerium suurendas selle eelarvet 55,3 miljoni euroni, sest projektid olid läbivalt kõrge kvaliteediga ning paremusjärjestuses erinevused väga väikesed.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps: „Investeeringuga teeme põhikoole nii säästlikumaks kui ka õpetamissõbralikumaks, et lastel oleks parem õppekeskkond. Konkursi selle vooru rahalise mahu suurendamine on ka kiitus ja kompliment kohalikele omavalitsustele, kes esitasid ühtlaselt tugevaid projekte.“

Toetust saanud projektidega rekonstrueeritakse ning ehitatakse üle 61 000 ruutmeetri kaasaegset ja säästlikku koolipinda. Kuna paljud koolihooned on jäänud praegustele õpilaste arvudele liiga suureks ning ka amortiseerunud, siis ebavajalikku pinda vähendatakse omakorda 62 500 tuhande ruutmeetri võrra, mis tähendab hoonetele uue funktsiooni leidmist või ka nende lammutamist.

Põhikoolivõrgu korrastamiseks toimub vähemalt kaks taotlusvooru. Alanud aastal avaneb ka teine voor, kuhu oodatakse taotlusi omavalitsustelt, kes korrastavad oma koolivõrku. Kahe taotlusvooru investeeringute maht koos omaosalusega on kokku ca 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).

Lisainfo:

Õpilaste arv on langenud üheksakümnendate aastate lõpust pea 40%. Eesti koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sündis u 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sündivus aastaks 2040 umbes 10 000 sünnile aastas.
Munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise eesmärk on vähendada omavalitsuste ja riigi kulusid koolide haldamisele. Selle arvelt on võimalik rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti.
Kokku kasutas haridusvaldkond 2014.a ligi 3,5 miljonit ruutmeetrit pinda. Aastaks 2020 on plaanis vähendada seda 3 miljoni ruutmeetrini. Rohkem kui pool haridustaristust on üldhariduskoolid.
2015. aasta kevadel kinnitas valitsus üldhariduskoolide võrku investeerimise põhimõtted, mis on 241 miljoni euro suuruse koolivõrguinvesteeringute kava käivitamise eelduseks.
Investeeringutest toetatakse gümnaasiumide ja põhikoolide taristu nüüdisajastamist ja pinnakasutuse optimeerimist.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

5 asja, mida jälgida ehituskrundi ostmisel

17.01.2017 Domus Kinnisvara

Kevad pole enam kaugel ja käes on paras aeg sobiva krundi soetamiseks uue kodu rajamise eesmärgil. Kuigi kinnisvara ostmisel lähtutakse eelkõige asukohast, tuleks jälgida veel mitmeid asjaolusid, millest sõltub ostetava maa hind ja edaspidine asja-ajamine. Kinnisvara pakkumistest leiab krunte, kus kõik vajalikud kommunikatsioonid on olemas, kuid alati ei tarvitse see sobida kas asukoha, suuruse, hinna või mõnel muul põhjusel.

Mida siis tuleks jälgida meelepärase krundi ostmisel?

Kas kinnistule on võimalik ehitada? – Kõige täpsema info saab kohalikust omavalitsusest, kas maa-alal on olemas kehtestatud detailplaneering või kas kinnistule on võimalik taotleda projekteerimistingimusi, millega määratakse kindlaks lubatud hoonete arv, suurus, asukoht jms. Krundi ostmisel peab arvestama, et igale poole ei ole võimalik ehitada ja tuleb jälgida ehituskeelu piiranguid, mida saab lähemalt vaadada Maa-ameti geoportaalist http://geoportaal.maaamet.ee/ „Kitsenduste rakenduse“ kaardilt.

Kas kinnistule juurdepääs on olemas ja kes teedevõrku haldab? – Kui ostetav kinnistu asub detailplaneeringuga kehtestatud alal siis on teedevõrk planeeritud, kuid mõistlik oleks pöörata tähelepanu kellele need teed kuuluvad. Kui tegemist on linna või valla teedega, siis vastutab teede korrashoiu eest kohalik omavalitsus. Keerulisem on olukord siis, kui teed kuuluvad eraisikule või ettevõttele, kes ei suuda või ei taha teedevõrku korras hoida ja keskendub pigem oma õigustele.

Kas elektrivõrguga liitumine on võimalik? – Igal majapidamisel on tänapäeval vajalik elektrivarustus. Kui osta kinnistu olemasolevast alajaamast kaugemale, kui 400 m siis läheb elektriga liitumine üsna kulukaks. Samuti tuleks arvestada peakaitsme suurusega ehk mitu amprit oleks ehitataval hoonel vaja. Täpse info saamiseks tuleks pöörduda Elektrilevi poole: https://www.elektrilevi.ee/et/liitumine

Kas vesi ja kanalisatsioon on olemas? – Kui osta krunt privaatses asukohas, kus naabrid on kaugel, siis tuleb arvestada omal kulul lokaalse vee ja kanalisatsiooni väljaehitamisega ja selle korrashoiuga. Tiheasustuses on üldjuhul vee- ja kanalisatsioonitrassid olemas ja nendega liitumiseks tuleb trasse haldava ettevõttega vastav leping sõlmida.

Millised on looduslikud tingimused? – Krundi ostmisel tuleks jälgida ka selle looduslikke eripärasid nagu ilmakaared, valdavad tuuled, kaugus veekogust, maapinna kõrgus, mullastik, olemasolev taimestik jms. Kui on olemas juba suured puud ja põõsad siis tasub alati nendega haljastuse planeerimisel arvestada. See mis esialgu võib tunduda miinusena, saab põhjalikult planeerides muuta plussiks.

Kodu ehitamine on pikk ja kulukas protsess aga kui see tee ette võtta siis on võimalus algusest peale oma vajaduste ja soovide järgi meelepärane kodu kujundada ning lõpptulemus on selline, mis kindlasti pakub rahuldust ja jääb kestma aastateks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kodutoetust sai 358 lasterikast peret

17.01.2017 Tõnu Toompark

KredExi kodutoetust said möödunud aastal kokku 358 kolme ja enamalapselist peret, kokku kasvab nendes peredes 1256 last. Ühtekokku eraldati eelmisel aastal toetusteks 3,2 mln eurot.

„Mullune Eurofondi raport näitas selgelt, et eestlaste kodud on Euroopas oma seisukorralt ühed viletsamad. Pesemisvõimalusteta, külmad ja niisked majad on kehvad tervisele ja süvendavad sotsiaalset ebavõrdsust,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, ning lisas: „Head elamistingimused on 21. sajandil inimõigus. Mul on hea meel, et lasterikaste perede puhul on riik pannud kodude korrastamisele tugevalt õla alla ja kunagine otsus laiendada toetust ka kolmelapselistele peredele on end õigustanud.“

Keskmine toetuse summa ühele perele on 7 179 eurot, millele lisandub tulumaks. Kõige rohkem toetuse saajaid elab Harjumaal (64), Ida-Virumaal (47) ja Tartumaal (35). Nendest peredest on 62 varasemalt ühe korra kodutoetust saanud.

Toetust saavates peredes oli keskmine maksustatav tulu leibkonna liikme kohta 2015. aastal 143,69 eurot kuus ning nendes peredes elab keskmiselt 4 kuni 19-aastast last. Esines ka 16 perekonda, kelle maksustatav sissetulek leibkonna liikme kohta oli 2015. aastal 0 eurot. Kõige lasterikkamas peres kasvab 9 last, neljas toetust saanud peres kasvab 7 last.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on toetusel lasterikaste perede jaoks selge mõju. „Alates 2008. aastast on lasterikaste perede kodutoetuse abil paranenud pea 10 000 lapse elamistingimused. Majad on saanud uued katused, soojustatud on fassaade ja vahetatud aknaid, rajatud pesemisvõimalusi ja toimivaid küttesüsteeme. See on tõstnud perede elukvaliteeti ning aidanud kaasa ka majade säilimisele ja energiatõhususele.“

Kõige enam antakse toetust eluaseme renoveerimiseks (250-nel korral). 88 peret sai toetust kodu soetamiseks ning 20 peret eluasemelaenu põhiosajäägi tagasimakseks.

Tegemist on riikliku tagastamatu toetusega, mis on mõeldud lasterikastele peredele eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks. Toetust saavad taotleda perekonnad, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle viimase aasta keskmine maksustatav tulu ühe leibkonna liikme kohta ei ole suurem kui 355 eurot.

Taotlejate eluaseme olukorda hindas komisjon, kuhu kuulusid KredExi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu esindajad.

Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks 12-2016

17.01.2017 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis detsembris teist kuud järjest ja oli võrreldes novembriga 2,9% kõrgemal. Võrreldes 2015. aasta detsembriga oli indeks 10,2% kõrgemal.

Tallinna korteriturgu tervikuna iseloomustas 2016. aastal eelkõige kiire tehingute arvu kasv uute korteritega. Kuude lõikes oli uute korterite osa 20-38%. Võrreldes 2015. aastaga tõusis 2016. aastal Tallinnas korterite ostu-müügitehingute arv 4,6%, rahaline maht 8,6% ja pinnaühiku hind 5,1%. Nimetatud muutuste põhjuseks on eelkõige tehingud uute korteritega.

Tallinnas toimus detsembris korteritega 937 tehingut, mis on uus kuine rekord pärast 2007. aastat. Seda on 18,2% rohkem kui novembris ja 4% rohkem kui eelmise aasta detsembris. Uute korterite osakaal tehingute üldarvust oli rekordiline 38%.Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind 2,8% ja oli 1744 eurot ruutmeeter, mis on buumijärgse aja ja käesoleva aasta rekord. Baltikumi teise kahe pealinnaga võrreldes on Tallinnas keskmine ruutmeetri hind tunduvalt kõrgem – Riias 1159 ja Vilniuses 1417 eurot.Võrreldes eelmise aasta detsembriga oli Tallinnas ruutmeetri hind 12% kõrgem ja võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 2,2% kõrgem. Tallinna korteriturgu mõjutab oluliselt uute korterite pakkumiste arvu kiire kasv, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu.

Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinnatõusu, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt. Võrreldes novembrikuuga tõusis keskmine ruutmeetrihind kuues linnaosas: Põhja-Tallinnas (14,1%), Lasnamäel (6,4%), Haaberstis (6,2%), Kristiines (2,6%), Pirital (1,5%) ja Mustamäel (1%). Põhja–Tallinnas oli järsu hinnatõusu põhjuseks tehingud eelkõige uute korteritega Vibu, Saani ja Lible tänaval. Hinnad langesid kesklinnas (6,2%) ja Nõmmel (5,5%).

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 5,4% 1297-le eurole ja Pärnus 10,6% ja oli 1023 eurot ruutmeeter. Jõhvis keskmine pinnaühiku hind langes ja oli 372 eurot ning Narvas tõusis ja oli 465 eurot ruutmeeter.

Ober Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks detsember 2016

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Soodushind ja kingituseks käsiraamatud

17.01.2017 Margot Toompark

Tule kolmele kinnisvarakoolitusele ja saad kolm soodustust.

31/01/2017 seminar Kinnisvaraturu ülevaade 2017. aasta I kvartal

Tõnu Toompark annab praktilise elamispindade turuülevaate ja spekuleerib küsimuse üle, kas 2017. aastal lõhkeb kinnisvaramull.

02/02/2017 Üüriinvesteeringute koolitus: lühi- ja pikaajaline üürimine

Tõnu Toompark annab nõuandeid, kuidas koostada üürinvesteeringute äri äriplaani.
Evi Hindpere tutvustab üüriäri juriidilisi aspekte.

09/02/2017 Kinnisvara müügikoolitus

Anneli Salk jagab nõuandeid müügipsühholoogiast ja Ruth Andresen annab praktilisi nippe igapäeva müügitehingutest.

Tule kolmele koolitusele ja saad kolm soodustust

soodushind 275€ (lisandub käibemaks)
kingituseks raamat Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?
kingituseks raamat Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingute saladused

Pakkumine kehtib kuni 31/01/2017.

Koolitustele registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 09/03/2017

17.01.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 09/03/2017 koolitus Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt. Koolituse viib läbi kohtutäitur Mati Kadak.

Kinnisvarakoolituse „Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“ eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohutäiturid kinnisvara müüvad. Samuti annab koolitus soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enapakkumisetel osalemiseks.

Koolitus annab teadmised kohtutäituri tööst ja täitemenetlusest, info kanalitest mille kaudu saab osta enampakkumisel olevat vara, konkreetseid nõuandeid, kuidas saavad maaklerid müüa enampakkumisel olevat vara ning arusaama probleemidest, mis võivad täitemenetluses oleva varaga kaasa tulla.

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub neljapäeval 09/03/2017 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistika: korteritehingute arv lööb rekordeid

17.01.2017 Tõnu Toompark

2016 IV kvartalis jätkas korteritehingute arv tõusuteed ja lõi järjekordse viimaste aastate rekordi. 2016 IV kvartalis tehti Eestis maa-ameti andmetel 5437 korteritehingut ehk aastatagusest 1,6% rohkem.

Möödunud 2016. a teises pooles nägime taas kiirenenud korteritehingute hinnatõusu. 2016 IV kvartali Eesti korteritehingute keskmine hind oli 1147 €/m² ehk eelmisest aastast 10,4% enam. Hinnatõusu taga on eelkõige Tallinna korteritehingute keskmise hinna kiire tõus, mis mõjutab olulisel määral kogu Eesti näitajat.

Tehingute arvu ja hinnatõusu toel kasvas ka korteritehingute käive oluliselt. 2016 IV kvartali Eesti korteritehingute käive oli 360 miljonit eurot. See on 2015. a vastavast näitajast 10,4% rohkem.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m², parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Kinnisvarakooli kinkekaart

16.01.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakooli kodulehelt on võimalik osta oma kingituseks kinkekaart.

Kinkekaardi ostja saab ise otsustada kingitava summa üle ning soovi korral lisada kinkekaardile sobiva pühenduse.

Kinkekaardid on müügil meie kodulehel ja saadetakse peale tasumist ostjale maili teel.

Kinkeekaardiga saab osta endale sobiva koolituse või hoopis vajaliku raamatu.

Kinkekaardi saab osta SIIT:

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Triin Siidirätsep
Kinnisvarakool OÜ
+372 506 2278
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Domus Kinnisvara 12-2016 turuülevaade: aasta lõppu ilmestas uute korteritega tehtud tehingute arvu tõus

16.01.2017 Kadri Lest

Aasta lõpus vormistatud uute korterite müügitehingud viisid Tallinna korteritehingute arvu ja keskmise hinna masujärgse aja kõrgeimale tasemele. Samuti teostati Tartus varasematest kuudest rohkem tehinguid uute korteritega. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Eestis eelmisel kuul kokku 4233 ostu-müügitehingut koguväärtusega 292,908 miljonit eurot. Novembriga võrreldes teostati 7% rohkem tehinguid ning tehingute koguväärtus tõusis 27%. Tehingute arv jäi eelmise aasta detsembriga samale tasemele, kuigi tehingute koguväärtus langes 8%. Kogu Eesti kinnisvara ostu-müügitehingute arv oli detsembris viimase 12 kuu keskmisest 7% kõrgem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas detsembris 2204 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 219 074 669 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 24% ja tehingute koguväärtus 33%. Tehingute arvu tõusu tõid aasta lõpus kaasa mitme uusarenduse korteritehingute vormistamine. Samuti mõjutas koguväärtuse tõusu Tallinna Kesklinna linnaosas toimunud kalli hoonestatud ärimaa tehing. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 10%, kuid koguväärtus langes 5%.

Kui enamuses ülevaates välja toodud linnades oli detsember korteritehingute arvult tagasihoidlik, siis Tallinnas oli detsembrikuu taaskord aasta kõige aktiivsem. Tallinna linnas teostati 937 korteriomandi tehingut, mis oli 146 tehingut rohkem kui novembris ja 36 tehingut rohkem, kui eelneva aasta detsembris. Tehingute arvu tõusu tõi eeskätt kaasa uute korteritega tehtud tehingute arvu tõus. Tallinna korterite keskmine hind tõusis eelmise kuuga võrreldes 3%, olles 1744 €/m² (mediaan 1679 €/m²) ületades 2007. aasta aprilli hinnarekordi – 1706 €/m². 2015. aasta detsembriga võrreldes on keskmine hind tõusnud 12%. Detsembris teostati ca 38% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 26%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Virbi 8//10, Erika 15, Sõpruse pst 33, Lastekodu 23 ( Tartu mnt 52), Vanakuu 1//3//5//7//9, Poordi 3 ja Valgevase 9b arendused, kus kokku teostati 181 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 2089 €/m².

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega sooritati detsembris 26 ostu-müügitehingut (maakonnas 125), mis on novembriga võrreldes 6 tehingut vähem ja aastatagusega võrreldes 2 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 6 tehingut (maakonnas 54). Novembris teostati 17 ja aasta tagasi detsembris 11 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati detsembris 366 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 27 916 119 eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 3%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 23%. Tehingute koguväärtuse tõusu tõi kaasa mitme kalli ärimaa ostu-müügitehingud Tartu linnas ja uute korterite tehingute osakaalu tõus. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv tõusis 4%, kuid tehingute koguväärtus jäi samale tasemele.

Detsembris toimus Tartu linnas 141 korteriomandi tehingut, mis on 10 tehingut vähem kui novembris ja 33 tehingut vähem, kui eelneva aasta detsembris. Detsembri keskmine hind tõusis 5%, olles 1297 €/m² (mediaan 1307 €/m²). Detsembris teostati ca 23% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 17%. 2015. aasta detsembriga võrreldes tõusis keskmine hind 10%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati detsembris 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 33), mis on novembriga võrreldes 1 tehing rohkem ning aastatagusega võrreldes 3 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega toimus detsembris 5 tehingut (maakonnas 17). Novembris toimus 6 ja aasta tagasi detsembris 9 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati detsembris 246 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 9 796 826 eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 5% ja tehingute koguväärtus 10%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv tõusis 7%, kuid koguväärtus langes 19%.

Pärnus toimus detsembris 54 korteriomandi tehingut, mis on 28 tehingut vähem kui novembris ja 4 tehingut vähem, kui eelneva aasta detsembris. Keskmine hind oli 1019 €/m² (mediaan 1010 €/m²). Keskmine hind tõusis novembriga võrreldes 8% ja 2015. aasta detsembriga võrreldes 11%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 29), mis on eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 3 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 2 tehingut (maakonnas 19). Novembris tehti 4 tehingut ja aasta tagasi detsembris 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta detsembris 152 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 684 966 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 16% ja tehingute koguväärtus 23%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 8%, kuid koguväärtus langes 38%.

Detsembris kui ka novembris toimus Viljandi linnas 19 korteriomandi tehingut, mis oli 3 tehingu rohkem kui eelneva aasta detsembris. Detsembris tõusis keskmine hind novembriga võrreldes 6%, tasemeni 626 €/m² (mediaan 562 €/m²). Võrreldes aastatagusega tõusis keskmine hind 26%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti nii novembris kui ka detsembris 2 ostu-müügitehingut (maakonnas 19), mis oli aastatagusega võrreldes 3 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga detsembris ostu-müügitehinguid ei teostatud (maakonnas 5). Nii 2016. aasta novembris kui ka 2015. aasta detsembris müüdi 1 hoonestamata elamumaa kinnistu.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta detsembris 135 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 006 835 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 22%, kuid tehingute koguväärtus langes 5%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 39% ja koguväärtus 31%, kuna eelmine aasta samal perioodil toimus mitu maatulundusmaa komplekstehingut, mis viisid tehingute arvu üles.

Detsembris toimus Kuressaare linnas 13 korteriomandi tehingut, mis oli 2 tehingut vähem kui novembris ja 2015. aasta detsembris. Detsembrikuus oli keskmine hind 828 €/m² (mediaan 835 €/m²). Novembriga võrreldes tõusis keskmine hind 10% ja eelnenud aasta detsembriga võrreldes 20%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 4 ostu-müügitehingut (maakonnas 13), mis oli 2 tehingut rohkem, kui eelnenud kuul ja 1 tehing rohkem kui aasta tagasi. Hoonestamata elamumaadega teostati detsembris Kuressaares 2 tehingut (maakonnas 4). Novembris toimus 1 ning aasta tagasi detsembris samuti 2 tehingut.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas detsembris 215 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 803 943 eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 21% ja tehingute koguväärtus 23%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 18% ja koguväärtus 76%. Tehingute koguväärtuse suure languse taga oli asjaolu, et eelmisel aastal samal perioodil müüdi mitu kallist hoonestatud äri- ja tootmismaad, millede koguväärtus moodustas üle 80% terves maakonnas tehtud tehingute koguväärtusest.

Detsembris toimus Narvas 47 korteriomandi tehingut, mis oli 13 tehingut vähem kui novembris ja 4 tehingut vähem kui eelneva aasta detsembris. Detsembris tõusis keskmine hind 11%, olles 471 €/m² (mediaan 415 €/m²). Eelmise aasta detsembriga võrreldes langes keskmine hind 6%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris kui ka novembris 4 ostu-müügitehingut (maakonnas 20), mis oli aastatagusega võrreldes 4 tehingut vähem. Narva linnas detsembris hoonestamata elamumaa tehinguid ei toimunud (maakonnas 1). Novembris toimus 9 ja aasta tagasi detsembris 4 hoonestamata elamumaa müügitehingut.

Valminud on uus suur elamispindade turuülevaade

16.01.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvaraturul on palju määramatust ja segadust. Ühed ennustavad peatselt saabuvat kriisi. Teised loodavad aktiivse turu ja hinnatõusu jätku. Küsimusi tekitab, mis toimub kinnisvaraturul edasi.

Olen taas kokku pannud elamispindade turu suure ülevaate. Ülevaade võtab kokku nii möödunud aastal toimunu, kui teeb prognoose poole-pooleteise aasta jagu ettepoole.

Muuhulgas on olulisel määral käsitluse all uute korterite turg kui tegur, mis on kinnisvaraturu aktiivsust ja hinnatrende olulisel määral mõjutamas.

Ülevaadet käin tellija juures esitlemas. Ülevaate esitluse tellimiseks kontakteeru telefonitsi-meilitsi.

Alternatiivse võimalusena turu trendidest aktuaalse ülevaate saamiseks on Kinnisvarakoolis toimuv turuülevaate seminar, kus käsitluse all samad teemad, aga isegi pisut põhjalikumalt. Turuülevaate seminar toimub 31/01/2017.

Tõnu Toompark
+372 525 9703
tonu@adaur.ee