Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Nipid koduostjale: broneerimis leping – on see seaduslik?

15.07.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kui koduostjal on raha olemas ja muid takistusi tehingu sõlmimiseks ei ole, on mõistlik kohe pärast müügieelseid läbirääkimisi reserveerida notari aeg müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks.

Sageli on aga laenuandjalt lõplik laenuotsus saada alles peale konkreetse ostuobjekti olemasolu. Kiire tehingu sõlmimisel võib olla teisigi takistusi – näiteks olemasoleva kinnisvara müümisele kuluv aeg.

Selleks, et soovitud ostuobjektist mitte ilma jääda, on mõistlik sobilikuna tunduv kinnisvaraobjekt broneerida. Ekslik on väide, et kinnisvara broneerimisleping peab olema notariaalne.

Riigikohus on broneerimislepingu olemust selgitanud selliselt, et broneerimislepingu sisu all tuleb mõista müüja kohustust jätta teatud ajavahemiku vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata. Seega ei või müüja, olles sõlminud potentsiaalse ostjaga broneerimislepingu, kinnisasja broneerimistähtaja jooksul teistele huvilistele müügiks pakkuda, reklaamida selle müüki massiteabevahendite kaudu ega pidada teiste isikutega sellealaseid läbirääkimisi.

Sisuliselt võetakse müügikuulutus broneerimisajaks maha või märgitakse müügikuulutuse juurde, et objekt on broneeritud. See meede annab ostjale suurema kindluse, et soovitud kinnisasi on broneerimistähtaja jooksul tema jaoks alles, ja tal on mõistlik aeg tehinguks vajalike tingimuste ettevalmistamiseks.

Seejuures ei või broneerimislepingu sisu vastata eellepingu tingimustele. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Seaduse kohaselt, kui leping tuleb sõlmida teatud kindlas vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Kinnisasja võõrandamislepingud peavad olema notariaalselt tõestatud ja nii peab ka eelleping olema notariaalselt tõestatud.

Siit tulenevalt ei või broneerimisleping sisaldada osapoolte kohustust sõlmida müügileping.

Kui koduostja sõlmib kinnisvaramüüjaga broneerimislepingu ja tasub broneerimistasu, kuid olude sunnil jääb tehing tegemata, siis ta broneerimistasu tagasi ei saa.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Koolitus Kinnisvara hindamise ABC toimub 27/09/2016

15.07.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 27/09/2016 kinnisvarakoolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Koolitust viib läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige Andres Teder.

Koolitus annab osalejale ülevaate hindamise eesmärkidest, infot kasutatavatest hindamistoimingutest ja selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest. Koolitusel räägitakse ja antakse arusaam hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Koolituse “Kinnisvara hindamise ABC” eesmärk on tutvustada kinnisvara hindamise põhitõdesid, eesmärke ja toiminguid, mis kujundavad kinnisvara väärtust.

Koolitus „Kinnisvara hindamise ABC“ toimub teisipäeval 27/09/2016 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Riigikohtu praktika: Eskiisprojekti õiguslik tähendus

15.07.2016 Tõnu Toompark

Vallale esitati kooskõlastamiseks üksikelamu arhitektuurne eskiisprojekt. Taotlust ehitusloa väljastamiseks ei olnud aga esitatud. Valla arhitekt teatas isikule e-kirja teel, et planeerimis- ja ehituskomisjoni koosolekul otsustati eskiisprojekti mitte kooskõlastada. Isik pöördus selle otsuse vaidlustamiseks kohtusse.

Kohus leidis, et e-kirjaga kooskõlastuse andmisest keeldumise ja eskiisprojekti muudatuste tegemiseks juhiste andmise puhul on tegemist halduse toiminguga, mitte haldusaktiga ning et vaidlustatud kirjal ei ole iseseisvat reguleerivat toimet.

Eskiisi kooskõlastamine ei garanteeri ilmtingimata ehitusloa saamist ja sellest keeldumine ei too kaasa ka vältimatult ehitusloa andmisest keeldumist. Ehitusloa menetlus algab ehitusloa taotluse ning ehitusprojekti esitamisega. Antud juhul ehitusloa väljastamise taotlust esitatud ei olnud. Seega ei olnud kooskõlastuse andmisest keeldumine ei ehitusloa menetluse toiming ega selle raames antav haldusakt. Sisuliselt oli antud juhul tegemist haldusorgani loamenetlusele eelneva hinnanguga ehitusloa taotluse eduväljavaadete kohta.

Kohus möönis samas, et isik saab haldusorganilt nõuda haldustoimingutele üldiselt esitatavatest nõuetest kinnipidamist. Ka siis, kui isikul teabe saamiseks nõudeõigust ei ole, võib isik nõuda, et talle asutuse poolt antav teave ei oleks eksitav, st väär, vastuoluline, fakte moonutav jne. Eksitav teave, eriti soovitused ja juhtnöörid, võivad panna isikut tegema kahjulikke väärotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel.

Arvestada tuleb, et ehitusloa taotlemine ja selleks ehitusprojekti koostamine on seotud oluliste rahaliste kulutustega ning seega võib olla isikul põhjendatud huvi kontrollida enne ehitusloa taotlemist eskiisprojekti muutmise kohta antud soovituste õiguspärasust. Kui see õigusvaidlus jääks lahendamata, tuleks kaebajal kas riskida ehitusloa andmisest keeldumisega või muuta enda õigusi kahjustaval viisil eskiislahendust, kuigi selleks ei pruugi vastustaja poolt väidetavat vajadust – osaliselt või tervikuna – tegelikult eksisteerida.

Pille Pettai
Teder Law Firm
Kinnisvara-ja ehitusvaldkonna juht

Mainor suurendas poolaasta kasumit 82%

14.07.2016 Tõnu Toompark

Mainor grupi 2016. aasta esimese poolaasta käive kasvas võrreldes mullu sama perioodiga 12%, ulatudes 10 miljoni euroni. Kontserni puhaskasum oli 3,5 miljonit eurot, mida on eelmisest aastast 82% enam. Eksport suurenes 23% ning selle osakaal müügis suurenes 10%.

Mainor AS juhatuse liikme Ants Pilvingu sõnul on kontserni jätkuva kasvu taga pidevad investeeringud – tänavu esimesel poolaastal investeeriti kokku 8,7 miljonit eurot ehk 2,4 korda rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. “Lõviosa investeeringutest läks Ülemiste Citys augustis valmiva 13-korruselise Öpiku kontorihoone ehitamiseks,” selgitas Pilving ja lisas, et aasta teisel poolel alustatakse ka Öpiku maja 2. torni ehitamisega, kus on 28 800 m2 kontori brutopinda. Tänavu plaanib Mainor investeerida kokku 21,4 miljonit.

Pilvingu kinnitusel kasvas grupi ettevõtetes töötajate arv vaid ühe protsendi võrra, mis näitab, et poolaastal saavutatud äride kasv on saavutatud tänu tööefektiivsuse suurenemisele. “Keskmiselt tootis iga meie töötaja 80% rohkem kasumit ning ka keskmine palk kasvas grupis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 10,1%, moodustades töötaja kohta kuus keskmiselt 1295 eurot,” märkis Pilving.

2016. aasta esimesel poolaastal parandas Mainor grupi kümnest ettevõttest üheksa oma majandustulemusi. Mahuka arengu läbis mööblitootmise digitaliseerimisel Askala OÜ. Samuti läbis akende tootmisprotsessi digitaliseerimise Rekman OÜ, mille heade tulemuste taga on ka suurenenud ekspordimaht Soome turule.

Gruppi kuuluvad Ülemiste City arendajad Technopolis Ülemiste AS ja Mainor Ülemiste AS püüavad ärilinnakus luua välisfirmadele võimalikult head töökeskkonda, et soodustada nende Eestisse asumist ja sellega omakorda Eesti majanduse kasvu. “Ülemiste Citysse on kolinud India ühe suurema tehnoloogia ettevõtte HCL Technology Põhja-Euroopa tugiteenuste keskus. Lähiajal valmivasse Öpiku majja asub ankruna teinegi nimekas rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte 500 töötajaga,” märkis Pilving, kelle sõnul käivad täna läbirääkimised veel mitme suure rahvusvahelise ettevõttega Ülemiste Citysse asumise üle.

AS Mainor tegeleb peamiselt Ülemiste City kui targa linna arendamise ja gruppi kuuluvate ettevõtete tegevuse strateegilise juhtimisega. Tütar- ja sidusettevõtted tegutsevad hariduse, puidu, metalli ja energeetika alal ning annavad tänaseks tööd kokku ligikaudu 250 inimesele. Mainor on olnud kasumis 25 aastat ehk kogu äriettevõttena tegutsemise aja.

Teenused: Üürinõustamine

14.07.2016 Tõnu Toompark

Aktiivne üüriturg ja üüripakkumise suurenemine nõuab üürileandjatelt professionaalset lähenemist. Kõikidel soovijatel on võimalik kasutada üürinõustamise teenust.

Teenusest

Eluruumi üüriinvesteeringu tegemise nõustamine.
Eluruumide üürileandmisega seonduvad riskid, nende vältimine.
Üürileandmisemajanduslikud aspektid.

Teenuse sihtrühm

Üürinõustamise teenuse sihtrühm on valdavalt eraisikud, kuid ka ettevõtetest ja ettevõtjatest üürileandjad.

Sageli on üürileandmise projektiga raske alustada. Üürivaldkonda siseneval investoril on tüüpiliselt palju küsimusi alates sellest, milline peaks olema üürikorteri sisustus, maksustamisega seonduvad probleemid, kuni üürileandmisega soenduvatest riskidest aru saamiseni.

Üürinõustamisel proovime vestluse käigus läbi käia olulisemad konkreetset klienti huvitavad teemad, et edasised otsused põhineksid tugeval teadmisel ja aitaksid saavutada soovitud eesmärgi.

Kontakt/Tellimine

Turuülevaate tellimiseks palun kontakteeru lehe all servas toodud telefonil, meilitsi või alloleva kontaktivormi kaudu.

Kvissentali uuselamurajoonis algab teede ehitus

14.07.2016 Tõnu Toompark

Kvissentali elamupiirkonna laiendusega alustanud Fausto Grupp sõlmis Nordeconiga lepingu uuselamurajooni teede ehituseks ja asfalteerimiseks. Kokku plaanitakse uuselamurajooni rajada üle 2 km teid, Kvisentaali laiendus saab ka 2 km kilomeetrise kergliiklustee.

“Kui varasematel aastatel on Nordecon Lõuna-Eestis teid ja parklaid ehitanud peamiselt linna ja riigi objektidel, siis täna pakume kvaliteetset teenust ka eraklientidele, mille parimaks näiteks ongi koostöö Fausto Grupiga. Nordeconil on Tartus oma asfltbetooni tehas ja ka asfaltbetooni laotamise üksused, mis annavad kliendile kindluse kokkulepitud tingimuste täitmisel, seda eeskätt kvaliteedi ja tähtaja osas.

Kvissentali piirkond on tuntud oma eksklusiivsusega ehk kõik on detailideni läbimõeldud ja arvatavasti seetõttu osutusime ka meie ehitushankel valikuks number 1, et teed vastaks omaniku soovidele ja kõrgetele väärtushinnangutele” andis omapoolse arvamuse Nordeconi teedeehituse direktor Ain Pähkel.

Tartu linn kinnitas ka piirkonna hoonestuskava, mis paneb paika reeglid kvartalisse ehitatavatele hoonetele: iga eramu saab oma värvikoodi, hoonete maksimaalne kõrgus 8.5 meetrit maapinnast ning materjalikasutus peab olema kvaliteetne ja esinduslik. Paika on pandud ka haljastusreeglid sobivate hekitaimedeni välja. “Korralik taristu ja kvartali terviklik arhitektuur on ostjate silmis hinnas,” kinnitas Fausto Grupi juhatuse liige Sven Mihailov, kelle sõnutsi on üle poolte kruntidest juba uue omaniku leidnud.

“Kvissentali hoonestuskavaga antakse kvartalitele terviklikud arhitektuursed reeglid, mis tagavad esindusliku, sõbraliku ja kvaliteetse tänavaruumi ning tervikliku arhitektuurse identiteedi,” rääkis arhitekt Tiit Sild. “Terviklik identiteet aitab kaasa kodutunde ja kogukonnatunde tekitamisele, mida võimendavad läbilahendatud maastikuarhitektuur, alleed ja sihid ning side Emajõega.”

OÜ Fausto Grupp on 10-aastase ajalooga Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas. Fausto gruppi kuulub 8 sidusettevõtet, mille portfelli kuulub 32 000 m2 kaubandus- ja äripinda ning kinnisvarainvesteeringute maht kokku üle 60 miljoni euro.

Tervikvaade ehituskuludele – hädavajalik igale majaehitajale

14.07.2016 Eno Pappel

Pole kellelegi saladus, et oma maja ehitamisega kaasnevad suured kulud. Paljudele majaehitajate jaoks saabub oma maja ehitusprotsessis kätte see hetk, kus tuntakse, et maja ehitamine on kui põhjatu auk, kuhu raha tuleb matta, et maja valmis saada. See tekib pingeid ja pinged tekivad ennekõike seepärast, et just ehituse lõpufaasides tekib justkui pidevalt juurde lisakulusid ning teadmatus kulude osas tekitab stressi ja närvilisust.

Vaatame natuke seda protsessi, millest tekib pingeline eelarve ja sellega kaasnev stress?

1. Algne ehituseelarve on enamasti optimistlik

Maja ehitamise algusetapis teevad ehitajad hinnapakkumisi võrdlemisi ettevaatliku hinnatasemega, et oleks lootust tööd saada. Hinnapakkumistest ei kirjutata täpselt välja, mida töö sisaldas ning hiljem annab see võimaluse ehitajal lisaraha küsida. Eriti siis kui hinnapakkumise aluseks olnud projektdokumentatsioon on eelprojekti tasemel ning määramatus projektis suur.

Teistpidi aga aitab algselt odavam hind majaehitusi käivitada, mis muidu jääksid käima lükkamata. Teadmatus aitab töödega algust teha ning kuigi see toob kaasa tellijale lisamuresid ja takistusi siis enamik saavad nende takistuste ületamisega hakkama.

2. Osalised töövõtud

Suur osa, oma maja tellijaid, tellib ehitajatelt töid valikuliselt, mitte tervikuna “võtmed kätte” mahus. Seda tehakse ennekõike seetõttu, et osa töid soovitakse kas ise teha või vaadatakse ainult samm-sammult ettepoole ja tegeletakse uute töölõikude hinnaküsimistega alles siis kui see tööetapp kätte jõuab.

Selline lähenemine on tingitud ka sellest, et tellija ehitusprotsessis olles vajab õppimiseks aega ja kujundab oma valikuid vahetult enne töölõigu algust, eriti käib see siseviimistluse kohta.

3. Muudatused

Erinevatel põhjustel tekkivad muudatused on ehitusprotsessid pigem tavapärased. Probleem on aga sageli see, et tehtud muudatused mõjutavad teisi kas juba teostatud või veel teostamata töid ning sellega kaasnevad lisakulud.

Viimase hetke muudatused tõstavad ka üldjuhul ehituskvaliteedi riske, sest kiirustades tehtud lahendused ei ole alati detailides läbi mõeldud ning parandustööde tõttu võib tekkida uued vajadused uuteks muudatusteks.

Kokkuvõttes toob eelnev kaasa objekti ehitustööde lõpufaasides väga pingelise eelarve ja pingestunud suhtlemise ehitajaga. Sellises olukorras hakatakse otsima odavamaid lahendusi ja tõmmatakse sageli kulud lõpus maksimaalselt kokku.

Näiteks olen kohanud tellijaid, kes projektis toodud puitaknad on vahetanud viimasel hetkel odavamate PVC akende vastu, valitud odavama katusekate ja näiteks ka naturaalparketi vahetanud laminaatparketi vastu. Selliseid maju vaadates on mõnikord päris kahju olnud vaadata, kuidas muidu väga läbimõeldud majades sellised viimase hetke asendused maja üldpildi ära rikuvad ning välis- kui sisearhitektuur võib jääda inetuks.

Selleks, et maja saaks valmis võimalikult eelarve piires, tuleb teha alguses aga ka jooksvalt ehitamise ajal palju eeltööd ja küsida hinnapakkumisi nii, et kogu maja tervikuna on eelarves kaetud. Tervikvaade ehituskuludele aitab hoida ehituskulud kontrolli all ning varakult ja mõistlikult teha materjalide või lahenduste asendused, nii et üldpilt ei saaks rikutud.

Hoia maja ehitamise rahalist vaadet pidevalt uuendatuna viimase info põhjal ning alati kogu tervikut silmas pidades. Siis on vähem pingeid ja üllatusi maja lõpufaasis ning rahuolu oma majast suurem!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Ober-Haus: hinnaindeks 06/2016

14.07.2016 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis kolmandat kuud järjest ja oli juunis 1,2% kõrgemal kui mais. Võrreldes 2015. aasta juuniga oli indeks 4,6% kõrgemal.

Tallinnas toimus juunis korteriomanditega 702 tehingut, mida oli 11,9% vähem kui mais, kuid 4,3% rohkem kui eelmise aasta juunis. Uute korterite osakaal oli 22%. Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind 0,6% ja oli 1583 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta juuniga oli ruutmeetri hind 2,8% kõrgem, kuid võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 7,3% madalam.

Kuigi statistika näitab Tallinnas tervikuna pinnaühiku tõusu, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt. Tallinna korteriturgu mõjutab jätkuvalt akiivne arendustegevus, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu ning olukord turul on stabiliseerunud.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind neljas linnaosas: Nõmmel (7,3%), Pirital (7,1%), Lasnamäel (5,3%) ja Kristiines (3,3%). Teistes linnaosades hinnad langesid: Haaberstis 3,3%, Kesklinnas 2,5%, Mustamäel 2,2%, Põhja-Tallinnas 0,4%.

Languse põhjuseks oli tehingute vähenemine uute ja keskmisest kallimate korteritega. Võrreldes 2015. juuniga on suurim hinnatõus toimunud Kristiines (14,6%), Lasnamäel (12,6%), Nõmmel (11,3%) ja Põhja-Tallinnas (9,3%). Peamiseks hinnatõusu põhjuseks on kasvanud tehingute hulk uute korteritega.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 8,8% 1326-le eurole ja ületas buumiaegse taseme. Pärnus oli langus 2,2% ja ruutmeetri hind 964 eurot.

Jõhvis keskmine pinnaühiku hind tõusis ja oli 224 eurot ruutmeeter ning Narvas langes ja oli 418 eurot ruutmeeter.

Ober-Hausi-Kinnisvara-korterite-hinnaindeks-juuni-2016

7 распространенных вопросов о жилищном кредите

14.07.2016 Piret Soidla

Решение взять жилищный кредит – серьезный шаг. У человека, который ежедневно не сталкивается с договорами и финансовыми делами, это, несомненно, вызовет много вопросов.

Очень важно получить ответы на все свои вопросы, прежде чем подписать кредитный договор. Вопросы можно задать непосредственно контактному лицу банка, то есть специалисту по работе с частными клиентами, с которыми заранее обговорены размер кредита, срок, процентная ставка и т. д. Все нюансы, связанные с кредитным договором, надо обсудить еще до его оформления: в противном случае каждое изменение может замедлить процесс получения кредита.

1. Что означает солидарная ответственность созаемщиков?

Ходатайствующие о жилищном кредите должны знать, что если кредитополучателей больше одного, то у них будет солидарная ответственность при соблюдении договора: каждый из них в полной мере отвечает за возврат кредита и выполнение прочих обязательств. Например, если у ссудополучателей возникнет задолженность перед банком, банк спросит платеж по кредиту с обоих созаемщиков – даже в том случае, если до сих пор кредит выплачивал только один из них.

2. Что будет, если я использую жилищный кредит не по назначению?

Выданный банком жилищный кредит имеет конкретное предназначение: покупка, строительство, реконструкция или ремонт жилья. Чтобы проверить, по назначению ли использован кредит, банк может запросить, например, фотографии отремонтированной квартиры/дома или оценочный акт.

3. Имею ли я право отступить от кредитного договора?

В случае жилищного кредита получатель кредита имеет право отступить от кредитного договора после его подписания. Период, в течение которого это можно сделать, стоит проверить в договоре: в каждом банке он может быть разным. По правилам SEB, отказаться от договора можно в течение семи календарных дней после того, как кредитный договор подпишут все получатели кредита.

4. Должен ли я вести расчеты в том же банке, в котором беру жилищный кредит?

Обязательно ли это, указано в кредитном договоре. Как правило, человек, получающий жилищный кредит, обязан вести расчеты в том же банке. Благодаря этому удобнее обслуживать кредит, и не надо беспокоиться, переведена ли ко дню оплаты нужная сумма на счет в другом банке.

5. Что будет, если я не внесу ежемесячный платеж вовремя?

Если вы не внесете предусмотренный договором платеж вовремя, банк имеет право востребовать пени в размере, установленном договором. Стоит обратить внимание на оповещение, отправляемое в случае задержки платежа, и сумму. Если платеж задерживается более чем на 45 дней, а сумма превышает 30 евро, то обычно банки передают информацию о долге держателю регистра задолженностей. Как правило, в известность ставят и гарантов кредита (поручителей, собственников залогового имущества).

Если доход кредитополучателя снижается или и вовсе исчезает, стоит срочно обратиться в банк, чтобы найти решение и избежать проблем с выплатой кредита.

6. Можно ли погасить кредит досрочно?

При полном или частичном досрочном погашении кредита исходят из условий конкретного договора. Чаще всего надо заплатить комиссию, размер которой зависит от срока предупреждения, остатка кредита на день погашения, действующего вида (фиксированная или нефиксированная) и размера процентной ставки.

7. Можно ли изменить условия договора?

Последующее изменение условий договора, как правило, происходит по договоренности банка и кредитополучателя. Изменения фиксируются в приложении к договору, обычно это платная процедура.

Важно обсудить с работником банка все детали и потом, разумеется, внимательно прочитать договор. И если что-то все же непонятно, не бойтесь спрашивать!

Пирет Сойдла
журналист

http://www.seb.ee/node/13285

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 06-2016 – Tartu korteriturg jaanipühi ei pidanud

13.07.2016 Kadri Lest

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati juunis Eestis kokku 4017 ostu-müügitehingut koguväärtusega 235,948 miljonit eurot. Võrreldes maikuuga toimus 11% vähem tehinguid, samas tehingute koguväärtus tõusis 3%. Eelmise aasta juunikuuga võrreldes tõusis tehingute arv 4%. Kui ülevaates käsitletavatest linnadest enamustes korteritehingute arv maikuus tõusis, siis juunis võeti aeg maha ning nauditi pikka jaanipüha.

Erandiks oli Tartu, kus notaritele puhkust ei antud ning sellest tulenevalt oli juuni käesoleva aasta kõige aktiivsem korterite müügikuu.

Allikas:Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta juunis 1649 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 149 322 998 eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 10%, kuid tehingute koguväärtus jäi samaks. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 6%, samas koguväärtus langenud 18%. Koguväärtuse suure languse taga on asjaolu, et aasta tagasi juunis toimus kaks suurt tehingut Tallinna Kesklinna linnaosas, millede koguväärtus oli üle 16% Harju maakonna ostu-müügitehingute koguväärtusest.

Juunis toimus Tallinnas 714 korteriomandi tehingut, mis oli 83 tehingut vähem kui mais ja 40 tehingut rohkem, kui eelneva aasta juunis. Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind püsis maiga samal tasemel, olles 1574 €/m² (mediaan 1521 €/m²). 2015. aasta juuniga võrreldes oli keskmine hind tõusnud 2%.