Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Erateele sundvalduse seadmine – haldusasi nr 3-3-1-57-16

14.12.2016 Tõnu Toompark

Otsuses selgitatakse eraõiguslikule teele sundvalduse seadmise aluseid. Käesoleval juhul oli tegemist detailplaneeringu koostamise kohustuseta alaga ja üldplaneeringus oli ette nähtud, et vastav tee määratakse avalikuks kasutamiseks. Sundvaldus seatigi üldplaneeringu elluviimiseks. Antud juhul oli eratee omanikuga varasemalt sõlmitud leping avaliku teena kasutamiseks, kuid omanik ütles lepingu üles. Tee oli vajalik viiele naaberkinnisasjale pääsemiseks. Seetõttu oli vald sunnitud kasutama sundvalduse seadmist.

Kohus selgitas, et kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada kehtestatud planeeringute järgimine. Üldjuhul on eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks vajalik leping omanikuga. Sundvaldust võib rakendada siis, kui eesmärki pole võimalik isiku õigusi vähem piiravamal moel saavutada. Isiku keeldumist lepingu sõlmimiseks saab pidada olukorraks, kus eesmärki pole võimalik isiku õigusi vähem piiravamal moel saavutada. Sundvalduse seadmine on kinnistu omaniku jaoks vähem piiravam meede kui sundvõõrandamine.

Sundvalduse seadmine toimub kahes osas, ühe otsusega otsustatakse sundvalduse seadmine ja kohaliku omavalitsusüksuse otsuse alusel kantakse sundvaldus kinnistusraamatusse. Seejärel tehakse kohaliku omavalitsuse poolt eraldi otsus tee avalikuks kasutamiseks määramiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Baltic Horizon Fond osakute esimene kauplemispäev Nasdaq Stockholmi börsil lükkub veelkord edasi

14.12.2016 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) kui Baltic Horizon Fund (Fond) fondivalitseja teavitas 6. detsembril 2016 Fondi osakute esimese kauplemispäeva edasilükkumisest Nasdaq Stockholmi börsil kuni 14. detsembrini 2016 või sellele lähedase kuupäevani.

Fondivalitseja informeerib, et esimene kauplemispäev Nasdaq Stockholmi börsil lükkub veelkord edasi ning esimene kauplemispäev on hiljemalt 23. detsembril 2016. Tähtaja edasilükkumine on põhjustatud viivitusest osakute registreerimise protsessis Euroclear Sweden AB-s, ning täpsemalt Fondi osakute Nasdaq Stockholmi börsil noteerimiseks ja kauplemiseks vajaliku lingi loomisega Eesti Väärtpaberite Keskregistri ja Euroclear Sweden AB kui Rootsi keskdepositooriumi vahel. Nimetatud link luuakse eelduslikult hiljemalt 16. detsembril 2016.

Baltic Horizon Fond on registreeritud avalik kinnine investeerimisfond ja Baltic Horizon Fondi osakutega alustati Nasdaq Balti fondinimekirjas kauplemist 6.juulil 2016. Fondi börsitähis (ticker) NASDAQ Tallinna börsil on NHCBHFFT, pärast noteerimist saab Fondi börsitähiseks NASDAQ Stockholm börsil NHCBHFFS.

Fondivalitseja Northern Horizon Capital AS omab alternatiivfondide fondivalitseja litsentsi. Nii Fondi kui ka Fondivalitseja üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

KV.EE: Maade müügipakkumiste hinnad aina kerkivad

14.12.2016 Tõnu Toompark

Novembris pakuti Eestis portaali KV.EE kaudu müügiks 2277 maatükki. Aastaga on maade müügipakkumiste arv vähenenud 4%. Maade müügipakkumiste keskmine hind oli seejuures 38 €/m² ehk aastatagusest 12% kõrgemalt.

Suurim osa maade müügipakkumistest asuvad Harju, Tartu ja Pärnumaal. Neis kolmes maakonnas asub 83% portaali KV.EE maade müügipakkumistest. Kui Harjumaal ja Pärnumaal on maade müügipakkumisi aastatagusega võrreldes juurde tulnud, on Tartu pakkumine märgatavalt vähenenud.

Maade müüjad küsivad pakkumiste eest järjest kõrgemat hinda. Harjumaa maade pakkumishind oli novembris 49 €/m² ehk aastatagusest 10% enam. Tartumaa maade ruutmeetri pakkumishinnad on kerkinud 29 eurole ehk aastaga koguni 52%.

Pärnumaa seevastu on ainus maakond, kus maade pakkumishind on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud. Pärnumaa maade pakkumishind portaalis KV.EE oli novembris 20 €/m² ehk aastatagusest 23% vähem.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Maade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	11/2015	11/2016	Muutus, %	11/2015	11/2016	Muutus, %
Eesti	3 843	3 693	-4%	34	38	12%
Harjumaa	2 250	2 283	1%	44	49	10%
Hiiumaa			NA			NA
Ida-Virumaa	193	146	-24%	30	31	3%
Jõgevamaa	54	30	-44%	13	15	12%
Järvamaa	2		NA	22		NA
Läänemaa	117	127	9%	10	12	12%
L-Virumaa	54	39	-28%	20	10	-52%
Põlvamaa		19	NA	9	11	22%
Pärnumaa	376	406	8%	26	20	-23%
Raplamaa	59	76	29%	10	14	38%
Saaremaa	85	82	-4%	14	19	36%
Tartumaa	575	392	-32%	19	29	52%
Valgamaa	43	56	30%	4	6	58%
Viljandimaa		10	NA	38	49	29%
Võrumaa	35	27	-23%	15	17	13%

Narva	16	10	-38%	46	42	-9%
Pärnu	25	22	-12%	81	62	-23%
Tallinn	394	359	-9%	142	173	22%
Tartu	134	75	-44%	32	41	31%

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Sossi mäele kavandatakse kuni 14-korruselisi kortermaju

14.12.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab tänasel istungil Tartu mnt 84 kinnistu ja Tartu mnt 84d kinnistu detailplaneeringu koostamise, mille eesmärk on muuta praegu vähekasutatav maa-ala atraktiivseks elu- ja ärihoonetega piirkonnaks.

Kesklinnas Peterburi tee ja Tartu maantee ristumiskoha naabruses, kunagise tselluloosi- ja paberivabriku territooriumil asuva planeeritava maa-ala suurus on 0,52 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus alale kuni 45 m kõrguste, kuni 14 maapealse ja kuni kahe maa-aluse korrusega äriruumidega elamute rajamiseks.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku esitas Osaühingu Balti Intermed. Tartu mnt 84 krundi lõunapoolsesse osasse planeeritakse kuni 14 maapealse korrusega hoone ning kirdeosasse jalakäijate väljak. Tartu mnt 84d läänepoolsele osale kavandatakse eraldiseisev kuni 8 maapealse korrusega hoone ja idapoolsele osale kuni 14 maapealse korrusega hoone. Mõlemale hoonele planeeritakse kuni 2 maa-alust korrust. Hoonete kõrgus on kooskõlas teiste ümberkaudsete kavandatavate hoonetega.

Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarve ettevõtluse segahoonestusala. Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kohaselt asub planeeritav maa-ala Sossi kõrghoonete piirkonnas, kuhu ei või kavandada monofunktsionaalseid kvartaleid. Kavandatav on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ja teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimusel valmis 2008. aastal Sossi mäe struktuurplaan, mis sisaldab piirkonna linnaehituslikku visiooni. Eesmärk on kujundada Sossi mäele tiheda linnaliku struktuuriga vaheldusrikas keskkond, mille moodustavad erineva kõrgusega hooned koos olemasolevate mälestistega.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab head nõu kinnisvaratehingute tegemisel

14.12.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab põhjaliku ülevaate erinevatest kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest nii spetsialistile, kui võhikule.

Käsiraamat on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes teevad igapäevaselt kinnisvaratehinguid või puutuvad nende tehingute tegemisega kokku nt tehingute korraldamise või finantseerimise poole pealt. Käsiraamat on mõeldud eelkõige publikule, kel puudub eelnev juriidiline haridus.

“Kinnisvarabüroos töötades puutun igapäevaselt kokku selle valdkonna mureprobleemidega,” kommenteeris käsiraamatu autor Evi Hindpere. “Just igapäevastele küsimustele lahendusi otsides saigi käsiraamat koostatud.”

Käsiraamatu autor Evi Hindpere on jurist ja koolitaja ning Kinnisvarakooli juriidiliste koolituste üks põhijõududest. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas” kaasautor, samuti käsiraamatute “Kinnisvaramaakleri ABC”, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor.

Lisainfo

Raamatus on 264 lehekülge
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaraoiguse-abc-sisukord.pdf
ISBN 978-9949-33-242-7
Tellimine: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/kinnisvaraoiguse-abc/

15/12/2016 toimub koolitus “Detailplaneeringute menetlemine”

14.12.2016 Margot Toompark

15/12/2016 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Detailplaneeringu menetlemine”. Koolituse lektor on Advokaadibüroo Cobalt advokaat Raul Keba.

Koolitus annab ülevaate planeerimist reguleerivatest õigusaktidest, teadmised detailplaneeringu reguleerimisala ja ülesannete põhimõtetest ning ülevaate planeeringu menetlemise protsessi käigust.

Planeeringu koostamise käigus tuleb kohalikul omavalitsusel tasakaalustada erinevate osapoolte huvid, sealjuures arvestades avalike huvide ja väärtustega. Planeeringumenetlus on võrdlemisi keeruline protseduur, mille juures on tihti probleemiks erinevate osapoolte arusaamad ning puudulik teadmine kehtiva õiguse nüanssidest.

Koolitus “Detailplaneeringute menetlemine” toimub neljapäeval 15/12/2016 kell 11:00-16:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Triin Siidirätsep
Kinnisvarakool OÜ
Koolituse info ja registreerimine
+372 506 2278
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Löwenruh pargi naabrusse kavandatakse korterelamuid ja äriruume

13.12.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu Mustamäe tee 69 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, millega luuakse võimalus Kristiine linnaosa piirile Löwenruh pargi naabrusse äri- ja elamukvartal rajada.

Mustamäe tee 69 kinnistu ja lähiala detailplaneering annab võimaluse rajada Kristiine linnaosas asuvale 5,07 ha suurusele maa-alale 3-4-korruselised korterelamud, 3-5-korruselised äriruumidega korterelamud ning kaks varieeruva kõrgusega 2-8- ja 2-13-korruselist hoonerühma, milles on korterid, äriruumid ja parkimine. Planeeritav ala asub Kristiine linnaosas Mustamäe tee, Linnu tee, Algi tänava ja Tildri tänava vahelisel alal.

Kristiine linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt jääb planeeritav maa-ala magistraaltänavate äärsesse ärivööndi, segahoonestusala ja arenguala juhtotstarbega alale. Detailplaneeringuga kavandatav vastab Kristiine linnaosa üldplaneeringule.

Mustamäe tee äärde on kavandatud kaks varieeruva kõrgusega hoonerühma, milles on korterid äriruumid ja parkimine. Kõrgem 13-korruseline hoonemaht on planeeritud Mustamäe linnaosa poolsesse külge kohaliku maamärgina, avanevana Mustamäe tee ja Kadaka tee ristmiku suunas. Hoonevööndi keskossa jäävad 8-korruselised mahud, Linnu tee poole 6-kordne hoonemaht. Selline varieeruva kõrgusega lahendus loob kaasaegse arhitektuuriga atraktiivse linnatänava ning ei tekita Mustamäe tee äärde massiivset hoonemüüri, summutades samas Mustamäe teelt tuleva müra. Madalama, kahekorruselise hooneosa katusele kavandatakse haljastus ja terrassid.

Kvartali sisse planeeritakse 3-4-5-korruseline hoonestus, kus paiknevad nii äriruumid kui korterid. Samuti on planeeringus antud võimalus kavandada ühte rajatavasse hoonesse lasteaed või-hoid. Ala keskmesse kavandatakse kvartalisisene haljasala.

Alale on kavandatud kokku 600 parkimiskohta, valdav osa parkimisest on ette nähtud kõikide hoonete maa-alusel tasandil, Mustamäe tee poolses osas ka lisaks kahel maapealsel tasandil. Ette on nähtud ka sõiduteede laiendused ning kergliiklusteede laiendused Mustamäe tee ja Linnu tee ristmiku vahetusse lähedusse.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 18. juuni 2014 korraldusega. Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Kristiine Linnaosa Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nordeconi renoveeritud Tartu Pauluse kirik sai Arhitektuuri Sihtkapitali 2016. aasta peapreemia

13.12.2016 Tõnu Toompark

Eesti Kultuurkapitali, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Sisearhitektide Liidu 2016. aasta peapreemia pälvis Tartu Pauluse kiriku restaureerimisprojekt, mille teostas Nordecon AS.

Tööde käigus rekonstrueeris Nordecon kiriku tiibhoone, ehitati kolumbaarium, renoveeriti muu hulgas kiriku kellatorn ja välisfassaad ning kontserdisaal, kuhu ehitati ka uued rõdud.

Pauluse kirik on Tartu ainus juugendstiilis sakraalehitis. Kiriku projekteeris tunnustatud Soome arhitekt Eliel Saarinen aastatel 1911–1913. Aastatel 2005–2015 rekonstrueeriti kirik täielikult.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Nordecon AS pälvis parima ehitusplatsi tiitli

13.12.2016 Tallinn.ee

Tallinna Kommunaalameti hindamiskomisjoni töö tulemuste kohaselt väärib tänavu parima heakorraga ja korrektseima ehitusplatsi tiitlit Nordecon AS poolt ehitatav äripindadega korterelamu Kopli tn 4a ja 6.

Ehitusobjekti territoorium on ümbritsetud piiretega ja objektile on paigaldatud Tallinna linna heakorra eeskirjale vastav teabetahvel ehitustöö tegija kohta. Nii ehitusmaterjalid kui olmepraht on korrektselt ladustatud ning objekti juurdepääsuteed on korras hoitud ja puhastatud.

Avalik konkurss parima ja korrektseima ehitusfirma väljaselgitamiseks viidi läbi 2016. aasta jaanuarist kuni detsembrini, osalejaid hindas Tallinna Kommunaalameti juhataja käskkirjaga moodustatud komisjon.

Parima ja korrektseima ehitusplatsi väljaselgitamise hindamiskomisjoni töö eesmärgiks oli kontrollida ehitusobjektide heakorda, juhtida ehitajate tähelepanu õigusaktide ja heakorranõuete rikkumistele ning seeläbi tagada linlaste ja linna külastavate turistide turvaline ja heakorrastatud elukeskkond. Heakorrastatud ehitusplatsid vähendavad oluliselt linnatänavatele kantavat pinnast, ehitusobjektilt lendlevat prahti ning väldivad linnas suures koguses tolmu tekkimist.

2016. aastal hinnati kaheksakümne kahe ehitusobjekti heakorda. Vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale juhiti kontrollreididel enim tähelepanu juurdepääsuteede puhastamise ning ehitusmaterjalide ja olmeprahi korrektse ladustamise vajadusele, haljastuse ja kõrghaljastuse säilitamise vajadusele, veokirataste pesemise ja koormakatete kasutamise kohustusele, materjalide ladustamise nõuetele ja platsidelt leviva tolmu ja mustuse piiramisele.

Korrektseima ehitusplatsiga ehitusfirma väljaselgitamiseks on Tallinna Kommunaalamet ehitusobjektidel kontrollreide korraldanud alates 2005. aastast. Mullu pälvis parima ehitusplatsi tiitli Bauschmidt OÜ ning üle-eelmisel aastal OÜ Astlanda Ehitus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

14/12/2016 toimub koolitus Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel

13.12.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 14/12/2016 uus koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel“. Koolituse viib läbi Teder Law Firm jurist Martina Proosa.

Ehitusseadustiku rakendamisel tuleb kohalikul omavalitsusel läbi viia mitmeid menetlusi, sh otsustada ehitus- ja kasutusloa andmine, keskkonnamõju hindamise algatamine, ehitus- ja kasutusloa kehtetuks tunnistamine jms. Sellistel juhtudel tulenevad üldised menetluse reeglid haldusmenetluse seadusest, sest ehitusseadustik sätestab vaid mõned ehitusvaldkonnale omased juhised.

Koolituse “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel“ eesmärgiks on osalejatele tutvustada haldusmenetluse seaduse rakendamist ja koos mõju teistele seadustele.

Koolituse käigus saab teada millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel ja kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada.

Koolitus toimub kolmapäeval 14/12/2016 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Triin Siidirätsep
Kinnisvarakool OÜ
Koolituse info ja registreerimine
+372 506 2278
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: eluruumide valmimine jätkab hoogsat kasvu

13.12.2016 Tõnu Toompark

2016 III kvartalis sai statistikaameti andmetel kasutusloa ehk valmis 1061 eluruumi kasuliku pinnaga 104 700 m². Aastataguse ajaga võrreldes suurenes eluruumide valmimine 9 ja nende pindala 7% võrra.

Eluruumide arvu suurenemisest väiksem pindala juurdekasv tähendab, et kerkinud on väiksemate eluruumide ehk korterite osakaal.

Elamispindade turg on igas mõttes aktiivne. Eluruume ehitatakse suurel hulgal, valdav enamus uutest ehitatavatest korteritest leiab ostja ja paljud isegi enne hoone valmimist.

Sellises olukorras on üsna mõistlik oodata, et märgatav eluruumide valmimise kasv jätkub veel vähemalt eeloleva aasta-pooleteise jooksul.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Pindi Kinnisvara: Väikelinnad vaevlevad pakkumiste puuduses

12.12.2016 Tõnu Toompark

Väikelinnades on küll kinnisvarahinnad madalad, kuid see ei tähenda alati, et valik suur oleks. Vastupidi – lõviosas väikelinnades on korterite valik väga väike ja ilusat ning hubast korterit tuleb tikutulega taga ajada.

Pindi Kinnisvara lääne regiooni juht Annely Sermat ütles, et pakkumistepõud on peaaegu igas väiksemas linnas. „Väga tihti taandub asi sellele, mida korteri müügist saadava rahaga peale hakata. Niisama raiskamiseks on seda liiga palju, Tallinnasse korteri ostmiseks või eramu ehitamiseks aga liiga vähe ja nii ongi sajad varaomanikud otsustanud oma tühjaks jäänud korteri pigem välja üürida või vähemlikviidsetes piirkondades lihtsalt sõbrale/tuttavale kasutada andnud,“ rääkis Sermat.

Sermati sõnul on väikelinnade pakkumiste arv langenud pooleteise aasta jooksul kuni 50% võrra. Iseäranis raske on leida heas seisukorras, kohe sisse kolimiseks sobilikku elamispinda.

Allikas: http://www.pindi.ee/2016/12/09/pindi-kinnisvara-vaikelinnad-vaevlevad-pakkumiste-puuduses/

Oktoobris peatus majutusettevõtetes rohkem turiste kui aasta eest

12.12.2016 Statistikaamet

Eesti majutusettevõtetes peatus 2016. aasta oktoobris 267 000 sise- ja välisturisti, mida oli 7% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

Eelmise aasta oktoobriga võrreldes suurenes majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistide arv 16 000 võrra. Välis- ja siseturiste oli vastavalt 6% ja 8% rohkem. Välisturistid moodustasid ligi kaks kolmandikku turistide koguarvust. Kokku kasutas 2016. aasta oktoobris majutusettevõtete teenuseid 167 000 välisturisti ehk 9000 turisti enam kui mullu oktoobris. 78% välisturistidest saabus Euroopa Liidu riikidest. Soomest saabus 50%, Lätist 8% ja Saksamaalt 4% majutatud välisturistidest. Venemaa turiste oli 9%. Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 70% tuli Eestisse puhkama, 24% oli tööreisil ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus. Välisturistid eelistasid enim Tallinna (74% majutatud välisturistidest), Pärnu linna (8%), Tartu linna (5%) ja Ida-Viru maakonna (3%) majutusettevõtteid.

Oktoobris peatus majutusettevõtetes 100 000 siseturisti, mis on 7500 turisti enam kui eelmise aasta oktoobris. Puhkusereisil oli 62% ja tööreisil 27% siseturistidest. Harju maakonnas peatus 30%, Pärnu maakonnas 16%, Tartu maakonnas 12% ja Ida-Viru maakonnas 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Oktoobris pakkus külastajatele teenust 983 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 20 000 tuba ja 45 000 voodikohta. Täidetud oli 46% tubadest ja 36% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 35 eurot, mis oli euro võrra odavam kui aasta varem samal ajal. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 40 eurot, Tartu ja Pärnu maakonnas 31 eurot ja Ida-Viru maakonnas 29 eurot.

**Majutamine piirkonniti, oktoober 2016**
Majutamine	Kokku	Põhja- Eesti	Kirde- Eesti	Kesk- Eesti	Lääne- Eesti	Lõuna- Eesti
Majutusettevõtted	983	205	55	108	303	312
Toad	19 846	8 437	1 204	1 620	4 616	3 969
Voodikohad	45 234	17 939	2 800	4 016	10 845	9 634
Tubade täitumus, %	46	62	40	22	38	32
Voodikohtade täitumus, %	36	51	33	19	30	22
Majutatud	267 297	159 056	14 933	12 138	45 522	35 648
Ööbimised	503 603	283 894	28 431	23 043	101 241	66 994
Eesti elanikud	170 878	49 312	16 180	17 310	45 464	42 612
väliskülastajad	332 725	234 582	12 251	5 733	55 777	24 382
Ööpäeva keskmine maksumus, €	35	40	29	29	31	28

Eesti korterituru lühiülevaade 11-2016

12.12.2016 Mihkel Eliste

Hinnakasv jätkus hoolimata tehinguaktiivsuse pidurdumisest

Novembris tehti Eestis 1 806 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli sealjuures võrrelduna oktoobriga langenud 0,2% ning võrrelduna mulluse aasta sama ajaga kasvanud 1,3%. Hinnatasemelt oli möödunud kuu võrdlemisi sarnane 2006. aasta novembrile, millal erinevalt hinnatasemete sarnasusest tehti siiski koguni 57% rohkem tehinguid kui käesoleva aasta novembris.

Korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1 184 €/m². Ruutmeetrihind oli sealjuures võrrelduna oktoobriga kasvanud 3,4% ning võrrelduna mulluse aasta novembriga koguni 11,5%. Tuginevalt nii käesoleva aasta möödunud kuule kui mulluse aasta novembrile on hinnatase pidevalt kasvanud Tallinnas ja Tartus kuid seevastu mõlemal juhul langenud Pärnu linnas.
Eesti korteriturul on senine kiire hinnakasv asendunud juba pikemat aega pidurdunud tehingute arvu mahuga ning stabiilse hinnataseme kasvutrendiga, mida veavad tehingud uute korteritega. Erinevalt uusehitistest on järelturu korterite (ehitatud 1940.-2000. a.) hinnatasemed olnud novembri andmetele tuginevalt mõningases languses.

Vaadelduna ainuüksi iga-aastast novembri kuu statistikat, oli käesoleva aasta novembris hinnatase viimase kümnendi kõrgeimal tasemel. Siiski, jõudmaks 2007. aasta juunis kujunenud kõrgeima hinnatasemeni, oleks ruutmeetrihinnal tarvis veel kasvada 38 €/m² võrra.

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2016

* 2016. a. novembri andmete osas on tegemist esmahinnanguga, möödunud kuu täpsustatud andmed avaldatakse iga kuu 10ndal kuupäeval

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas kasvasid hinnatasemelt nii uued kui vanemad korterid

Tallinnas tehti novembri kuu jooksul 794 korteritehingut, mida oli 1,4% vähem kui oktoobris kuid 5,7% rohkem kui möödunud aasta samas kuus. Tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes 1 566 €/m², mida oli võrrelduna oktoobriga 3,4% rohkem ning võrrelduna mulluse aasta novembriga 7,1% rohkem. Hinnakasv leidis aset nii vanemates kui uuemates korterelamutes paiknevate korterite lõikes. Uuselamutes paiknevate korterite hinnad kasvasid 4,7% ning perioodil 1940-2000 ehitatud korterite hinnad 2,2%.

Tartus kasvas nii tehinguaktiivsus kui hinnatase

Tartus tehti novembris 154 korteritehingut, mida oli 7,7% rohkem kui oktoobris ja 5,7% rohkem kui 2015. aasta novembris. Korteritehingute mediaanhinnaks kujunes 1 216 €/m², mis oli võrrelduna oktoobriga kasvanud 3,3% ning võrrelduna mulluse aasta sama kuuga kasvanud koguni 12%. Novembris oli märkimisväärselt vähenenud 1-toaliste korteritega tehtud tehingute arv kuid seevastu tehti oluliselt rohkem tehinguid 3- ja 4-toaliste korteritega.

Pärnus saatis tehingute arvu kasvu langev mediaanhind

Novembris tehti Pärnus 77 korteritehingut, mida oli 22% rohkem kui oktoobris kuid 19% vähem kui septembris. Võrrelduna mulluse aasta novembriga oli tehingute arv kasvanud 12%. Tehingute mediaanhinnaks kujunes novembris 844 €/m², mis oli võrrelduna oktoobriga erinevalt tehingute arvu kasvust langenud 14% ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga langenud 5,1%. Novembris oli tehingute arv kasvanud ennekõike 1- ja 3-toaliste korteritega tehtud tehingute arvelt, millest valdav osa paikneb perioodil 1971-1990 ehitatud korterelamutes.

Viljandi üüriturul hulgaliselt pakkumisi

Väikeinvestorite huvi Viljandi kinnisvaraturu vastu oli kevadisel ning suvisel perioodil küllaltki kõrge. Ennekõike on investorid näinud võimalusi üüriturule sisenemiseks. Viljandis on üürnikeks sarnaselt teistelegi väikelinnadele nii üksikud inimesed, noored pered, maapiirkondadest linna kolinud inimesed kui ka Viljandi eripäraks olevad Tartu Ülikooli Kultuuriakadeemia tudengid. Lisaks üksikutele üürikorteritele on pakkumisse lisandunud ka hulgaliselt kortereid, mis paiknevad täielikult rekonstrueeritud korterelamutes. 2016. aasta alguses oli Viljandi linnas avalikult pakkumises kinnisvaraportaali kv.ee andmeil keskmiselt 9 kuulutust kuus, käesoleval hetkel on pakkumisel aga 29 korterit. Tuginedes kohalike kinnisvaraarendajate kodulehtedel olevate korterite üüripakkumiste arvule, võib tegelikkuses hetkelist pakkumise mahtu hinnata ligikaudu 2-3-kordseks.

Väikelinnades hoiab tehinguaktiivsust madalal kuid tõstab hinnataset pakkumise kehv struktuur

Möödunud aastate kiire hinnataseme kui tehinguaktiivsuse kasv on ajalise nihkega jõudnud ka väikelinnadesse. Olukorras, kus sellistes piirkondades uusehitisi turule kuigi palju ei lisandu, on olemasolevate pakkumiste hinnatasemed pidevalt kasvanud. Ennekõike on vähenenud keskküttega heas seisukorras korterite pakkumine. Potentsiaalsete ostjate jaoks on olemasolevate sobilike pakkumiste hinnatasemed aga kasvanud liialt kõrgeks. Eelpool kirjeldatu on Arco Vara maaklerite sõnul omane nii Rakverele, Raplale, Paidele kui ka näiteks Viljandile.

Tehingute arvu ja mediaanhinna muutused võrreldes möödunud kuuga

Piirkond	Tehingute arv (tk)	Tehingute arvu muutus (%)	Mediaanhind (€/m2)	Mediaanhinna muutus (%)
Harju maakond	990	1,0%	1511	3,0%
Hiiu maakond	4	0,0%	–	–
Ida-Viru maakond	178	-7,8%	174	-13,7%
Jõgeva maakond	26	30,0%	128	27,3%
Järva maakond	21	-25,0%	262	20,7%
Lääne maakond	25	-13,8%	303	-38,5%
Lääne-Viru maakond	77	18,5%	174	-27,8%
Põlva maakond	21	0,0%	235	59,1%
Pärnu maakond	111	12,1%	729	-11,0%
Rapla maakond	27	3,8%	208	-38,9%
Saare maakond	19	-17,4%	593	-11,5%
Tartu maakond	213	-3,6%	1140	-1,7%
Valga maakond	26	-3,7%	77	-56,4%
Viljandi maakond	40	-13,0%	265	42,4%
Võru maakond	28	3,7%	257	-21,5%
Pärnu	77	22,2%	844	-14,3%
Tallinn	794	-1,4%	1566	1,2%
Tartu	154	7,7%	1216	3,3%

Mihkel Eliste, Arco Vara kinnisvaraturu analüütik

Uus käsiraamat loob selgust peatselt kehtima hakkavas uues korteriomandi- ja korteriühistuseaduses

12.12.2016 Tõnu Toompark

2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema vaevaline.

„Värske käsiraamatu „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

Käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Täiendavalt on käsiraamatu lisades igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“
Autor: Evi Hindpere, Raid & Ko jurist ja koolitaja
Maht: 320 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-5-7
Käsiraamatu sisukord ja eessõna (pdf-failina)
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/