Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Sadamaala Promenaadi majade ehitus jõudis tänase sarikapeoga poole peale

10.02.2017 Tõnu Toompark

Capital Mill pidas Tallinnas Poordi tänavale kerkivate Promenaadi majade teise osana valmivas Peremajas täna sarikapidu, mis ühtlasi tähistas ehituse ekvaatori ületamist.

Promenaadi majade terviku moodustavad kolm erinevat, ent üksteise ja keskkonnaga harmoneeruvat maja: Linnamaja, Peremaja ja Kogukonnamaja. Linnamaja esimesed elanikud kolisid sisse mullu detsembris, Peremaja ja sellega koos kerkiva Torni võtmed saavad värsked koduomanikud kätte suvel.

Capital Milli tegevjuhi Igor Mölderi sõnul on Promenaadi majad lähiaastail Tallinna terviklikus linnasüdameks kujuneva sadamaala oluline ja väärtuslik osa, mida hindavad ka kliendid.

“Nii Promenaadi majade kui ärihoonete Navigator ja Explorer rajamisel oleme pööranud erilist tähelepanu sellele, et igast detailist üldmuljeni oleks kõik esmaklassiline. Ärihooned on valmis, Promenaadi majad poolel teel. Meie visioon uuest linnasüdamest on realiseerumas,” lausus Mölder. “Peremaja on kompaktne ja pereelu nõudmistele kõige paremini vastav maja südalinnas. See on avar ja läbimõeldud ning siit pääseb kiiresti ja turvaliselt kooli, tööle ja tagasi koju.”

Mölder avaldas tänu YIT Ehitusele, kes on nõudliku projekti elluviimisel pakkunud kõrget kvaliteeti ning olnud avatud ja kaasamõtlevaks partneriks.

“YIT esindab just neid väärtusi, mida nii Promenaadi majade kui teiste sadamaala projektide puhul oluliseks peame – kvaliteet, avatus ja orienteeritus parimatele lahendustele,” lausus Mölder. “Seadsime tellijana lati kõrgele, kuid YIT on oma hea tööga seda veelgi tõstnud.”

Esimese kortermajana Eestis kasutatakse Promenaadi majades lisaks kaugküttele maaküttevaiu, mis võimaldavad anda märgatava kokkuhoiu küttekuludelt. Ära kasutatakse ka hoone jahutussüsteemist vabanev soojus, mis tavaliselt õhku paisatakse. Selliste lahendustega on saavutatud korterite energiamärgis tasemel A. Hoone maa-aluses parklas asub elanikele kasutamiseks ka autopesula.

“Promenaadi majade projekt on mitmes mõttes unikaalne ning selles on kasutatud Eesti mõistes ainulaadseid lahendusi. Maaküttevaiad, kõrged ja avarad loft-korterid, kolm erilise hõnguga maja,” lisas Mölder. “Kuid olulisim on see, et siin on hea elada. Siin on ruumi ja avarust, isiklikkust ja isikupära. Need harmoneeruvad inimese ja keskkonnaga.”

Mölder lisas, et kõikjal Läänemere ääres on viimaste aastakümnete jooksul suurlinnade sadamaaladest kujunenud inim- ja keskkonnasõbralikud elu- ja töökeskkonnad, mis on elavad, uuenduslikud ja värsked. “Neist ei ole kujunenud mitte ainult linna orgaaniline osa, vaid linna tähtsaim ja silmapaistvaim osa. Olen kindel, et selliseks saab ka Tallinna sadamaala,” lisas ta.

Capital Mill annab olulise panuse sadamapiirkonna kujundamisel Tallinna uueks linnasüdameks. Viimase kahe aasta jooksul on valminud esimese ärihoonena Baltimaades kõrge keskkonnasõbralikkuse sertifikaadi LEED Gold pälvinud Navigator ning veelgi kõrgema LEED Platinum sertifikaadi teeninud Explorer.

Promenaadi majade maa-alune osa on üks, kuid maa peal koosneb see kolmest erineva ilme ja funktsionaalsusega hoonest. Esimesena valmiv Linnamaja on mõeldud eeskätt linnalikku eluviisi nautivatele inimestele. Kogukonnamaja ühine sisehoov toetab kooselu hindavat eluviisi ning Peremaja, nagu nimigi viitab, arvestab enam perede vajadustega.

Promenaadi maja projekt on teostatud arhitektuuribüroos Arhitekt11. Hoone ehitaja on YIT Ehitus.

Capital Mill asutati 2008. aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

Nordecon ASi juhatuse esimees ei jätka pärast teenistuslepingu lõppemist 31. juulist 2017

10.02.2017 Tõnu Toompark

Nordecon AS-i juhatuse esimees Jaano Vink teavitas nõukogu, et ei jätka ettevõtte juhina pärast kehtiva lepingu lõppemist 31.07.2017, teatas Nordecon AS-i nõukogu. Alates 01.08.2017 asub ametisse uus juhatuse esimees, kelle leidmiseks on nõukogul aega kuus kuud.

Jaano Vink on juhtinud Nordecon AS-i alates 2002. aastast ning lahkub ettevõttest omal soovil. „Viisteist aastat Nordeconi juhina on olnud äärmiselt haarav ning väljakutseid pakkuv teekond, kuid ühel hetkel tuleb olla aus nii enda kui oma meeskonna vastu ning anda teatepulk üle, et areng jätkuks,“ ütles Nordecon AS-i juhatuse esimees Jaano Vink. „Olen alati arvanud, et juhi vahetus peab toimuma ajal, mil ettevõte toimib hästi ja täna võib öelda, et see hetk on käes.“

„Aega juhi nimetamiseks on piisavalt,” ütles Nordecon AS nõukogu esimees Toomas Luman. “Ma isiklikult oleksin soovinud, et Jaano jätkaks veel ühe 3-aastase perioodi, kuid teisalt on 15 aastat tõepoolest pikk aeg ning ettevõte täna heas korras. Nõukogu esimehena järgmisi samme seades eelistaksin ise uue juhi kerkimist tänasest tugevast meeskonnast. Selge on see, et lisaks kindlale soovile võtta vastu nii tõsine väljakutse peavad kandidaadil olema selleks ka vajalikud võimed ja oskused. Igal juhul vaatab nõukogu ringi lahtiste silmadega, et leida parim võimalik kandidaat.”

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Noblessneri Kodusadama teise arendusetapi käivitamine

10.02.2017 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus on käivitanud Tallinnas Noblessneri Kodusadama arendusprojekti teise etapi ja alustanud Staapli 3 korterite müüki. Kuuekorruseline 105 korteri ja rohelise sisehooviga maja valmib 2018. aasta lõpuks. Praegu on aktiivses ehituses mereäärne Staapli 4 kortermaja ning kogu elamukvartalit ühendav maa-alune parkla, mis valmivad 2017. aasta lõpuks.

Staapli 3 maja 1–5-toalised korterid on suurusvahemikus 26–140 m² ning pakuvad vaateid nii mere, sisehoovi kui kvartali sisetänavate poole. B-energiaklassiga hoonete korteritel on korteripõhine soojustagastusega sundventilatsioonisüsteem, põrandaküte, klaasitud rõdud, valitud korteritel ka saun ja kaminavalmidus. Korteriostja saab valida kuue siseviimistluspaketi vahel, mis on välja töötatud koostöös sisearhitektide Eeva Masso ja Katrin Tammsaarega. Staapli 4 korterite ruutmeetri hind on vahemikus 2390–4350 eurot, Staapli 3 maja omadel vahemikku 1711–3553 eurot. Staapli 4 hoonest on ligi pooled korterid müüdud, eelnevalt oma huvi registreerunud inimesed on personaalse eelinfo alusel tänaseks broneerinud ligi veerand korteritest Staapli 3 hoones.

Kodusadama arendusprojekt (noblessner.merko.ee) hõlmab kokku nelja kortermaja ligi 200 korteri ning ligi 3700 m² büroo- ja kaubanduspinnaga kortermajade esimestel korrustel. Lisaks Staapli 3 ja 4 hoonetele kerkivad tulevikus kortermajad aadressidele Staapli tn 8 ja 12.

Kodusadama arhitektuurse lahenduse autor on rahvusvahelise kutsutud arhitektuurikonkursi võitnud Arhitektuuribüroo Pluss, kes on seadnud fookusesse inimeste elamis-, liikumis- ja tegevusvõimalused. Autod viiakse maa-alusele tasandile, mis tagab ruumi jalgsi ja jalgrattaga liikujatele. Majade sisehoovidesse luuakse privaatsed ja poolprivaatsed mängu- ja puhkealad, jalakäijate juurdepääsuks rajatakse 2017. aasta suvel Kalaranna tänava mere poolsele nõlvale trepid.

Kogu Noblessneri sadamalinnaku ala arendava BLRT Grupi eesmärk on luua terviklik ja noobel elu-, äri- ja vabaajakeskkond, mis väärtustab ajaloolist pärandit ning maalilist mereäärset asukohta. Vahetus läheduses asub Lennusadam, Kalamaja park ning 2017. aasta lõpuks valmiv Euroopa IT-agentuuri peakontor. Esimese kortermaja valmimise ajaks lõpetatakse laevaremonditööd ajalooliselt siin paiknenud tehases. Lisaks lammutab BLRT tootmishoone, ehitab välja promenaadiosa koos uue linnaväljakuga, rekonstrueerib jahtklubi ja korrastab Valukoja ümbruse. Valukotta plaanitakse 2019. aastal avada külastajatele Põhja-Euroopa esimene virtuaalreaalsuse elamuskeskus. Lisaks tänasele ligipääsule Tööstuse tänava kaudu rajatakse täiendav ligipääs otse Kalaranna tänavalt, sealhulgas kergliiklusteed, mis tagavad ühendused kergliiklustunneli, linnaväljaku, rannapromenaadi ja Kalaranna teega. Parkimise korraldamiseks rajatakse parklad ning hiljem parkimismajad.

Noblessneri Kodusadamat arendab 2014. aasta detsembris ASi Merko Ehitus ja BLRT Grupp ASi poolt loodud ühisettevõte Kodusadam OÜ, millest kumbki osanik omab 50%.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Nõuanded koduostjale: kelle omandisse kodu osta?

10.02.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Koduostuplaanide juures on oluline seegi esmapilgul tühine detail, kelle nimele ehk kelle omandisse kinnisvara soetatakse. Siin on erinev regulatsioon abielus olevate ja muudel alustel koos elavate inimeste ehk nn vabaabielupaaride puhul.

Abielus olevatel koduostjatel on võimalus soetada vara ühisvarana või lahusvarana. Kolmas võimalus on, et abielus inimesed kasutatavad vara juurdekasvu tasaarvestust.

Kõige enam on levinud abikaasade varaühisus ehk ühisvara. Ühisvara korral lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.

Ühisvara käsutavad abikaasad ainult ühiselt. See tähendab, et ühisvaras korterit saavad abikaasad müüa ainult koos, samuti peavad mõlemad abikaasad andma nõusoleku näiteks kinnisvara koormamiseks hüpoteegiga, et selle tagatisel laenu võtta.

Kui koduostja on vallaline, on soetatav kinnisvara lahusvara ja lahusvara käsutamiseks kellegi teise isiku, näiteks elukaaslase nõusolekut vaja ei ole.

Kui kaks inimest elavad koos – olgu nad siis abielus või mitte, on ainus põhjus, miks soetatav kinnisvara peaks kuuluma ainult ühele neist, see, kui ainult üks pere liikmetest finantseerib selle ostu kohe omavahenditest ja teine ostu ei finantseeri. Kui ostu finantseeritakse laenuga, mida kooselu ajal hakatakse ühiselt tagasi maksma, siis oleks äärmiselt mõistlik, et kinnisvara ostetakse kahe peale.

See tähendab, et abikaasad peaksid sellisel juhul ostma ühisomandisse ja abielus mitteolevad elukaaslased peaksid kinnisvara ostma kaasomandisse. Kaasomandi puhul on mõlemad elukaaslased kinnisvara omanikud näiteks proportsioonis pool ja pool.

Kui selline kooselu ühel päeval peaks otsa saama, ei ole abielus mitteolevate elukaaslaste puhul kinnisvaraomanikuks mittesaanul õigust teiselt poolelt poolt kinnisvara endale nõuda.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Arco Vara: Pangad pidurdavad väikelinnades kinnisvarabuumi

10.02.2017 Mihkel Eliste

Hooajalisusest tulenevalt langes jaanuaris nii tehinguaktiivsus kui hinnatase

Jaanuaris tehti Eestis 1 644 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli sealjuures võrreldes detsembriga langenud 10% kuid võrrelduna 2016. aasta jaanuariga kasvanud koguni 28%. Eesti kinnisvaraturu tugevast hooajalisest mõjutatusest tulenevalt oli võrreldes detsembriga oodata mõnevõrra ulatuslikumat tehinguaktiivsuse langust, kuid turg püsis äärmiselt stabiilne.

Korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1 236 €/m². Ruutmeetrihind oli sealjuures võrrelduna detsembriga langenud 7,1% kuid võrrelduna 2016. aasta sama ajaga kasvanud 15%. Võrreldes aastataguse ajaga on hinnataseme kasv sarnaselt tehinguaktiivsuse kasvule võrreldes varasemate aastatega oluliselt kiirenenud. Nii turu aktiivsust kui hinnakasvu on endiselt vedanud Tallinnas uusarendustega tehtavad tehingud. Muus osas on Eestis võrreldes aastataguse perioodiga suuremates keskustes küll korteritehingute arv märkimisväärselt kasvanud, kuid see on kaasa toonud ainuüksi tagasihoidliku hinnakasvu.

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2017

* 2017. a. jaanuari andmete osas on tegemist esmahinnanguga, möödunud kuu täpsustatud andmed avaldatakse iga kuu 10ndal kuupäeval

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas kujundasid endiselt hinnataset enim uute korteritega tehtud tehingud

Tallinnas tehti jaanuari kuu vältel 760 korteritehingut, mida oli 19% vähem kui detsembris kuid koguni 39% rohkem kui varasema aasta samas kuus. Tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes 1 646 €/m², mida oli võrrelduna detsembriga 2,1% vähem kuid võrrelduna 2016. aasta jaanuariga 14% rohkem. Käesoleval hetkel ei ole uusarendustega seotud statistikat veel avaldatud, kuid on alust arvata, et uute korteritega tehtud tehingute osakaal jäi sarnaselt detsembrile ligi 25% lähedale. Sealjuures tuleb siiski arvestada, et müüdud uutest korteritest on valdav enamus tegelikkuses ostja leidnud juba oluliselt varem, kuid asjaõiguslike lepingute hulk sisaldub korterelamute valmimisest tulenevalt jaanuarikuises statistikas.

Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus Tallinnas pea kõikidel perioodidel ehitatud korterelamutes tehtud tehingute osas. Tehingute arv aga kasvas nii vanemate tüüpkorterite osas (Mustamäel), kui möödunud buumi ajal püstitatud korterite osas. Sealjuures võis aga märgata ligi 40%-list tehingute arvu langust nii Lasnamäel kui Kristiines, hinnakasv täheldus võrreldes detsembriga ainuüksi Haaberstis. Tüüpkorterite aastaseks hinnakasvuks kujunes jaanuari andmete põhjal 5,9% ja perioodil 2001-2016 ehitatud korterelamute puhul 2,0%. Tüüpkorterite hiiliv hinnakasv on viinud olukorrani, kus uusarenduste ja vanemate korterite hinnaerinevus on langenud juba koguni 1,25-kordsele tasemele, mida võis erineval ajal märgata ka 2007. aastal.

Harjumaal ja Tallinnas on elamuehituse kasv aeglustumas

2016. aasta IV kvartalis väljastati Harju maakonnas ehituslube kokku 28 korterelamu ehitamiseks, ehitama hakati sealjuures seitset korterelamut (kokku 242 korterit) ja valmis sai 25 (kokku 686 korterit). Võrreldes III kvartaliga väljastati korteritele küll 44% eest rohkem kasutuslube, kuid ehitustegevust alustati 35% vähematel juhtudel ja ehituslube väljastati 36% vähem. Võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga väljastati 1,2% rohkem kasutuslube, kuid ehitamist alustati koguni 62% vähematel juhtudel ning ehituslube väljastati 29% vähem.

Võrreldes 2014. aasta sama perioodiga väljastati samas mahus ehituslube, kuid ühes korterelamus paiknevate korterite arv on vähenenud ehk planeeritud korterelamud on muutunud mahult väiksemaks. 2014. aastal tuli IV kvartalis küll kasutusse oluliselt vähem kortereid, kuid uute projektidega alustati sealjuures tunduvalt rohkem kui tänasel perioodil. Arendajate hinnangul on kohalikud omavalitsused arendusprojektidega seotud töö mahust üle koormatud, mistõttu uute projektide algatamine on muutunud ajaliselt kulukamaks.

Tallinnas on pakkumiste arv kinnisvaraportaali kv.ee andmeil igakuiselt langenud alates augustist, olles langenud jaanuariks ligi 11%. Langevate pakkumiste arvu saatel on pakkumispõhised hinnad kasvanud 2,8%. Ehitusaktiivsuse langusest tuleneva pakkumise lisandumise aeglustumise tõttu hinnakasvu järsku kiirenemist siiski prognoosida ei saa, sest juba väljastatud ehituslubadega kuid ehitustegevusega alustamata projekte on varasematest kvartalitest võrdlemisi palju.

Tartus tüüpkorterite hinnatase kasvas kuid ehituslikult uuemate korterite osas langes

Tartus tehti jaanuaris 124 korteritehingut, mida oli 12% vähem kui detsembris kuid 31% rohkem kui 2016. aasta jaanuaris. Korteritehingute mediaanhinnaks kujunes 1 228 €/m², mis oli võrrelduna detsembriga langenud 6,0% ja võrrelduna varasema aasta jaanuariga kasvanud kõigest 0,9%. Detsembriga võrreldes esinev hinnalangus ei olnud siiski kogu turul ühtlane, tüüpkorterite mediaanhind kasvas 7,2% kuid perioodil 2000-2016 ehitatud korterelamutes paiknevate korteritega tehtud tehingute osas esines 6,6%-line hinnalangus. Tüüpkorterite hinnakasv tulenes valdavalt 1-toaliste korteritega tehtud tehingutest, milledele on oma väiksusest tulenevalt omane kõrgem ruutmeetrihind.

Pärnu korteriturg on püsinud stabiilsena

Jaanuaris tehti Pärnus 49 korteritehingut, mida oli 13% vähem kui detsembris ja 36% vähem kui novembris. Võrreldes 2016. aasta jaanuariga kasvas tehingute arv 20%. Tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes jaanuaris 949 €/m², mis oli võrrelduna detsembriga langenud 6,0% kuid võrrelduna möödunud aasta sama ajaga kasvanud 1,2%. Sarnaselt Tartule oli aastane hinnakasv võrdlemisi tagasihoidlik, korteriturg on võrreldes aastataguse ajaga püsinud sarnases seisus. Jaanuaris võis tehtud tehingute struktuuri põhjal märgata ennekõike paneelelamute piirkondades 2-toaliste korteritega tehtud tehingute mahu vähenemist.

Pangad hoiavad väikelinnades ära liialt kiire hinnakasvu teket

Viimaste aastate kiire hinnataseme kui ka tehinguaktiivsuse kasv on ajalise nihkega jõudnud ka väikelinnadesse. Olukorras, kus 2016. aastal võis esmakordselt taas mitmetes maakonnakeskustes märgata elanikkonna kasvamist väljaspoolt sisserännanud elanike näol, on kasvanud nõudlus nii omandi- kui üürituru lõikes. Pakkumiste arvu madalat taset on märgata ennekõike Rakveres, Viljandis, Paides, Raplas kui ka Pärnus. Ennekõike on vähenenud keskküttega heas seisukorras korterite pakkumine. Pakkumiste pidev vähenemine on sarnaselt kunagisele buumi ajale loonud olukorra, kus müüjate hinnasoovid on kohati pakkumispõhiste hindade osas kasvanud vara tegelikust turuväärtusest 1,5- kuni 2-kordseks. Üksikutest kõrgema hinnaga kuulutustest saavad teiste pakkujate tegevust jäljendades kiirelt järgmised, utoopilisi korterihindu on kohati eriti hästi märgata just Rakvere linnas. Pakkumiste vähesusest ja potentsiaalsete huviliste rohkusest tulenevalt on inimestel selliste varade vastu endiselt huvi, kuid vähese omafinantseeringu ja madala vara tegeliku turuväärtuse tõttu ei ole neil paraku selliseid varasid pangalaenuga võimalik osta.

Alus – Maa-amet, kinnisvaraportaal kv.ee 06.02.2017

Mihkel Eliste, Arco Vara kinnisvaraturu analüütik

“Ärikinnisvara vahendamise” koolitus toimub 23/02/2017

10.02.2017 Margot Toompark

23/02/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ärikinnisvara vahendamine“. Koolitust viib läbi Aasta Maakler 2016 Ruth Andresen, kes on 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on suunatud inimestele, kes sooviksid saada ärikinnisvara maakleriks ning neile, kes olemasolevaid teadmisi ja oskusi arendada tahavad. Kindlasti soovitame koolitust ka äripindade omanikele, ärikinnisvara arendajatele ning teistele kinnisvaraäri vastu huvi tundvatele inimestele.

Koolitusel omandatakse teadmised äripindade olemusest, äri-ja elamispindade erisusest ning äripindade tehingutega seotud poolte õigustest ja kohustustest. Samuti saab koolituselt konkreetsed nõuanded ärikinnisvaraturul toimetamiseks.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub Kinnisvarakoolis neljapäeval 23/02/2017 kell 09:00-14:00

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Triin Siidirätsep
Kinnisvarakool OÜ
Info ja registreerimine
+372 506 2278
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Puust ja punaseks: Korteri remondiga seotud dokumentatsioon

09.02.2017 Kaupo Mõttus

Korteri või elamu remondiga puutuvad kinnisvaraomanikud oma teadliku elu jooksul suuremal või väiksemal määral varem või hiljem kindlasti kokku. Üldjuhul on tegemist loomingulise tegevusega, mille käigus parandatakse enda elukeskkonna kvaliteeti.

Sõltumata remondi vajaduse põhjustest (sanitaartingimuste parandamine, moraalselt vananenud viimistluse uuendamine, kevadine entusiasmi puhang jne.) saab remonti liigitada laias laastus kahte kategooriasse: Renoveerimine ja Rekonstrueerimine.

RENOVEERIMISE all peame enamasti silmas tapeedi vahetamist, seina värvimist või uue põrandakatte paigaldust. Selliste tööde tegemiseks ei ole üldjuhul mingit luba vaja. Eraldi luba ei ole vaja ka avatäidete (aknad, uksed) vahetamiseks va mõningad erandid.

REKONSTRUEERIMINE on tegevus, mille käigus tehtavate tööde teostamiseks on vajalik esitada ehitus/kasutusteatis või andmete esitamise teatis.

Toon mõne näite elust enesest erinevate nõuete kohta:

Näide 1: Avatud köök ja avaram vannituba

Viiekorruselises monteeritavast raudbetoonpaneelidest 1969. aastal ehitatud hoones soovis ühetoalise korteri omanik ühendada köögi elutoaga ning köögi koridori arvelt laiendada vannituba. Kuna seda tüüpi hoonetel loetakse kandvateks osadeks kõik vaheseinad ning köögi avamiseks oli vaja vaheseina ava lõigata, siis oli ennem tööde teostamist vajalik esitada ehitusteatis koos asjakohase projektiga. Selle juures tuleb silmas pidada, et projekt peab vastama ehitusprojektile esitatud nõuetele ning peab olema koostatud asjatundlikult. Lühidalt peab ehitusprojekt olema koostatud litsentseeritud arhitekti/inseneri poolt. Lisaks sellele peab meeles pidama, et ehitustööde juures tuleb kinni pidada Asjatundlikkuse printsiibist. Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab isik täitma hoolsuskohustust, et tagada oma tegevuses ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused. Lühidalt kokku võttes peab töid teostama oma ala professionaal.

Lisaks äsja mainitud printsiibile, tuleb oma tegevus dokumenteerida. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik. Ehitamist kajastavad dokumendid (edaspidi ehitusdokumendid) peavad võimaldama saada ehitise kasutamiseks ning selle kontrollimiseks asjakohast teavet ehitisest ja ehitamisest, sealhulgas ehitamisel kasutatud ehitustoodetest ja -materjalidest. Ehitusdokumentidest peab olema võimalik tuvastada ehitamise eest vastutanud isik.
Pärast tööde lõpetamist on vajalik esitada kasutusteatis koos eelpool mainitud dokumentatsiooniga, seejärel küsib Kohaliku Omavalitsuse vastav spetsialist lisa dokumente või kannab teatise registrisse ning asi ongi lõpetatud korrektselt.

Näide 2: Eletrikerisega saun

Selle näite puhul on tegemist samalaadse ehitisega, mille kolmetoalisesse korterisse oli ehitatud elektrikerisega saun. Kuna selle tegevuse juures ei muudetud ühtegi hoone kandvat/jäigastavat konstruktsiooni, siis piisas Kohalikule Omavalitsusele Andmete Esitamise Teatisest, millele oli lisatud asjakohane eskiis ja selgitused. Selle teatise alusel täiendati registris korteri andmeid ning asi sai lahendatud korrektselt.

Näide 3: Planeeringu muudatus

Samalaadse hoone kahetoalise korteri omanik soovis mittekandvate seinte lisamisega muuta planeeringut ning köögi asukohta. Kuna kandvaid/jäigastavaid konstruktsioone ja hoone tehnosüsteeme ei muudetud, oli vajalik esitada asjakohane eskiis. Eskiis võib olla visandatud käsitsi või koostatud mõne arvutiprogrammi abil ning tavaliselt koosneb see korteri plaanist kuhu on kõik muudatused peale kantud ning on lisatud asjakohased selgitused. Korteri andmed registris korrigeeriti.

Kokkuvõte: enne ehitustöödega alustamist oleks mõistlik konsulteerida Kohaliku omavalitsuse spetsialistiga või isikuga, kes sellega igapäevaselt tegeleb selleks et täpsustada, millised dokumendid on vastava töö teostamiseks vajalikud. Domus Kinnisvaras tegelen selliste küsimustega igapäevaselt mina.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Avalik vastus notar Oksana Bauer-Karle`le: Remondifond on otseselt korteri kasutamisega seotud kulu

09.02.2017 Ingvar Allekand

08.02.2017 avaldati www.postimees.ee-s lugeja küsimus üürniku kohustuste kohta seoses korteriühistu poolt kommunaalarvel nõutava remondifondiga ning notar Oksana Bauer-Karle vastus sellele. Minu arvates vajab see küsimus põhjalikumat käsitlust ning olen seisukohal, et notari poolt esitatud käsitlus ei ole õige, viib üürilepingu osapooled potentsiaalselt eksiteele ning moonutab seeläbi kinnisvaraturul toimuvat.

VÕS on konkreetne selles osas, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud. Samuti selles, et võrreldes seaduses sätestatuga üürniku kahjuks tehtud üürilepingu kokkulepped on tühised. Ent notari poolt esitatud tõlgendus remondifondi ja üüritud asja kasutamise omavahelise seose osas on ekslik nii oma majanduliku sisu kui õigusliku regulatsiooni poolest.

Remondifond on olemuslikult kinnistu üldkasutatavate osade säilimise tagamiseks kogutav ressurss, mida kasutatakse siis, kui kinnistu – hoone jt kinnistu osade – kulumise määr seda parajasti tingib. See on üks väheseid viise, kuidas tagada elukeskkonna stabiilsus ja tarbijale nii vajalik rahaliste vahendite planeerimise võimalus. Olemuslikult defineerib seda kõige paremini raamatupidamislik termin „amortisatsioon“. Lihtsustatult – kõik, mida kasutatakse, ka kulub.

Iga korter koosneb vältimatult suuresti hoone ühiskasutatavatest osadest – seinad, kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteem, trepikoda, välisuks, jalgtee tänavalt välisukseni, katus jne jne jne. Kõiki neid kasutab ükskõik milline hoones elav inimene ning sellega kaasnev kulu ei sõltu kulutaja asjaõiguslikust staatusest – on ta siis korteri omanik või üürnik. Ei ole mõeldav, et üürnik saaks korterit kasutada ilma trepikoda läbimata, ruume kütmata jne. Hoone püsimine remondivajaduseta on võimalik tagada vaid konserveerimise teel, kuid ükski üürnik ei saaks elada konserveeritud hoones. Lihtsustatult – paugutades iga päev kaks korda välisust tingib üürnik vajaduse välisuks mingi aja pärast välja vahetada.

VÕS on pannud eluruumi üürilepingu tingimustele vastavuse tagamise kohustuse omanikule, nii nagu on üldjuhul omaniku asi tagada korteri varustamine vee, kanalisatsiooni, elektri jms-ga. Kui üürnik ei tasu nimetatud kommunaalteenuste eest, ei ole omanikul kohustust neid ka tagada. Üürnikul on kohustus säilitada üüritud eluruumi seisukord ning kompenseerida omanikule selle kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Seejuures ei tohi jätta märkamata, et üürilepingu lõpetamise sätete juures kehtestab VÕS, et üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kui seda laiendada üürilepingu lõpetamiselt kogu üürilepingu kehtivusperioodile, keerame kogu selle instrumendi majandusliku sisu peapeale.

Kas remondifondi kulu peaks sisalduma üüris? Miks mitte, kui üürileandja ja üürnik nii kokku lepivad. Aga olemuselt on üüritasu korteri kasutaja poolne hüvitis vara omanikule tehtud investeringu eest. Kui üürnik investeeringut ei tasusta, siis tehakse investeering mingisse muusse varasse ning üürimise võimalus kaoks. Loomulikult on võimalik üüritasu sisse juriidiliste jõumeetoditega suruda lisaks teise inimese rikkusest saadavate hüvede nautimise eest panna ka muud tasud – sh remondifondi, maamaksu, kommunaaltasud … miks mitte ka maja ees parkiva üürniku autoliisingu vms kulud, mille majanduslik sisu erineb korteri üürist ja mille üle on võimalik eraldi arvestust pidada. Sel juhul peab üüritasu suurus lihtsalt selle võrra tõusma. Lõpuks peab selle kõik kinni maksma ikkagi tarbija, kes naudib pakutavaid hüvesid.

Siinkohal on oluline välja tuua maksukorralduslik nüanss. Nimelt on üüritulu eraisikust korteriomanikule tulumaksuga maksustatav. Kui remondifond ei ole käsitletav üürniku poolt asja kasutamisega kaasneva kuluna, vaid osana korteriomaniku üüritulust, siis maksustab riik eraisikust üürileandjaid remondifondi maksete eest sisuliselt ilmaasjata.

Üüritasu on olemuslikult alternatiivkulu, sest üürnikul on alati võimalik üürikulu vältiv investeering ise teha. Kui üürnik otsustab juhuslikult järgmisel aastal omale ise korteri osta ja selleks eluasemelaenu võtta, tuleb üüri asemel tasudes pangalt investeeringuks saadud ressursi eest intressi. Siis ei tule kellelgi pähe hakata pangale põhjendama, et remondifondi kulu peaks tegelikult sisalduma pangale tehtavates intressimaksetes. Vastasel juhul kaoks eluasemelaen turult kiiremini kui kõik senised kiirusrekordid optika valdkonnas.

Eraldi tuleks küsida, et kui suur remondifondi makse on põhjendatult seotud vara kasutamisega? Siinkohal tuleb taas pöörduda amortisatsiooni kontseptsiooni juurde. Üldjuhul projekteeritakse eluhoonete elueaks 50 aastat. Isegi kui hoone kestab tegelikult kauem, on remondivajadus tekkinud märksa varem. Lihtne matemaatika annab seega amortisatsiooni määraks 2% aastas ning arvutuse aluseks tuleb võtta ehitushind. Näiteks tänasel päeval algavad korterelamute ehitushinnad ca 700.- eurost (lisandub käibemaks) hoone ülpinna m2 kohta, mis tavapäraseid proportsioone arvestades veidi üldistades teeb koos käibemaksuga ca 1200.- eurot iga korteri ruutmeetri kohta. Amortisatsioon 2% aastas tähendaks, et remondifondi makse peaks heaperemeheliku majandamise korral olema igakuiselt ca 2.- eur/m2 kohta. Ma ei tea ühtegi korteriühistut, kus oleks nii kõrge remondifondi makse. Seega ei saa ka öelda, et tavapärased 0,3 – 0,7 eur/m2 suurused maksed oleks kuidagi üürnikku kahjustavad.

Kokkuvõttes on mul hea meel, kui selles küsimuses toimuv diskussioon viiks selguse tekkimiseni. Veel parem, kui tekiks mõni Riigikohtu lahend või suisa õigusliku regulatsiooni täiendus. Remondifondi kõrval puudutab eeltoodud argumentatsioon ning dilemma ka üüritava korteriga seotud maamaksu. Seadus on täitmiseks, kuid antud küsimuses ebaselge. Probleemile tuleb läheneda maksuametilikult lähtudes tehingu majanduslikust sisust. Seda enam, et spetsialistide ringkonnas on ammugi juba omaks võetud teadmine, et 25 aastat tagasi omandireformi tingimustes loodud üüriregulatsioon on ajale jalgu jäänud ja vajab tõsist uuenduskuuri.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Endover Kinnisvara ja Bauschmidt sõlmisid kompromissi

09.02.2017 Tõnu Toompark

Endover Kinnisvara gruppi kuuluv OÜ Tartu mnt 56 (Endover Kinnisvara) ja Bauschmidt OÜ on jõudnud City Residence’i ehitusega seotud erimeelsustes kokkuleppele, teatavad ettevõtted.

Bauschmidt ja Endover Kinnisvara sõlmisid kohtuliku kompromissi, mille kohaselt lõpetasid Tartu mnt 56 asuva City Residence elu- ja ärihoone valmimise olulisest hilinemisest põhjustatud vaidluse. Tulenedes kujunenud olukorra eripärast, tegi Endover Kinnisvara olulisi järeleandmisi lepingust lähtuvate sanktsioonide nõudmisel ning pooled jõudsid mõlema poole huve arvestava ning õiguskindlust tagava kokkuleppeni.

Leppetrahviks, mille Bauschmidt aktsepteeris ja nõustus lepingu mittekohase täitmise tulemusena Endover Kinnisvarale tasuma, on 550 000 eurot. Bauschmidt võttis kompromissiga kohustuse kõrvaldada kiiresti objektil esinevad vaegtööd. Hoone hilisemate garantiitööde teostamine on tagatud ning City Residence ostjad võivad olla kindlad tööde teostamises.

“Vaatamata hoone tähtaegse valmimise probleemidele kerkis koostöös Bauschmidtiga Tallinna üks esinduslikemaid hooneid City Residence,” rääkis Endover Kinnisvara Eesti piirkonna juht Oliver Makko. “Soovime Bauschmidtile edu tekkinud probleemide lahendamisel ning tellijate, alltöövõtjate ja pankade usalduse tagasivõitmisel. City Residence ostjaid Bauschmidti saneerimine ei mõjuta, garantiitööde teostamiseks on antud tagatis ning arendajana garanteerime kõigi garantiiperioodi küsimuste lahendamise. Hoone uutele omanikele ja kasutajatele soovime suurepärase valiku nautimist.”

“Oleme rahul, et vaatamata teatud erimeelsustele tellijaga õnnestus konstruktiivsete läbirääkimiste tulemusena jõuda mõlema poole huve mõistlikult arvestava kokkuleppeni,” ütles Bauschmidti juhatuse liige Mait Schmidt. “City Residence on üks Tallinna viimase aja pärleid, mille valmimiseks tegid maksimaalseid pingutusi mõlemad pooled.”

Endover Kinnisvara (www.endover.ee) on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp, mis tegutseb nii Eestis kui ka väljaspool. Ettevõttel on 21 aastat kogemusi nii hoonete rekonstrueerimisel kui ka uusehitiste rajamisel. Ettevõte arendab Tallinna südalinnas ja selle lähiümbruses 13 hoonet.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Merko Ehituse 2016. aasta müügitulu 252 miljonit eurot, dividendi ettepanek 0,41 eurot aktsia kohta

09.02.2017 Tõnu Toompark

Merko Ehituse 2016. aasta müügitulu püsis mullusel tasemel 252 miljoni euro juures, aasta puhaskasum oli 6,1 miljonit eurot. Kontsern jätkas korterite arenduse pikaajalise strateegia elluviimist, investeerides elamuarenduse valdkonda 73 miljonit eurot. Ettevõtte juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja 119% eelmise aasta kasumist, mis moodustab 0,41 eurot aktsia kohta.

„Oli keeruline aasta, mil vaatamata aktiivsele elamuehitusele Baltimaade pealinnades ei toimunud kasvu ehitusturul tervikuna ning mitmendat aastat on madalseisus ka riiklikud investeeringud infrastruktuuri objektidesse. Meie infrastruktuuri ehitusvaldkonna tegevusmaht jäi 2016. aastal selgelt alla ootuste. Sellises turusituatsioonis pakutakse kulude katmise nimel hangetel väga madalaid hindu ja ehitusturul tervikuna insenerrajatiste ehitusvõimekus ei arene. Tänu kasvule elamuarenduse ja eratellijatele hoonete ehituse valdkonnas suutsime hoida müügitulu mullusel tasemel, samas ei saa me rahule jääda ehitusvaldkonna kasumlikkusega,“ ütles AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink. „Hoonete ehitushangetel on jätkuvalt väga tugev hinnakonkurents, mis viib marginaalid äärmiselt õhukeseks ning nii peatöövõtjad kui tellijad võtavad suuri riske. Järjest olulisem on efektiivsus ja lepinguliste riskide maandamine. 2016. aasta tulemusi mõjutas ka asjaolu, et mitme suure objekti ehitustööde käivitumine viibis ning saime nendega aktiivselt jätkata alles aasta lõpus.“

„Eestis tahame hoida juhtivat positsiooni nii peatöövõtu turul kui korteriarenduses ja näeme kasumi parandamise võimalusi sisemises efektiivsuses. Samuti jätkame strateegiat kasvada väljaspool Eestit – kui täna on väljaspool Eestit ligikaudu 1/3 me ärist, siis liigume selles suunas, et tulevikus oleks selle osakaal pool meie ärist. Kuigi 2016. aastal Lätis ja Leedus teenitud ehitusvaldkonna müügitulu on mullusega võrreldes mõnevõrra langenud ja seda tulenevalt üksikute suurte objektide valmimisest 2015. aasta lõpus, oleme seal järk-järgult oma võimekust ja positsiooni peatöövõtu turul tugevdanud. Lätis oleme konkurentsis enamikel nii era- kui riigisektori hangetel, Leedus on meil suurim turuosa rahvusvaheliste tellijate seas ja plaanime tulevikus aktiivsemalt osaleda ka riigihangetel. Norras on pikaajaline eesmärk ehitada üles võimekus suuremate objektide ehituseks ja võita tellijate usaldus kohaliku ettevõttena tegutsedes,“ kommenteeris Trink.

Kontserni 2016. aasta müügitulu oli 252,0 miljonit, puhaskasum 6,1 miljonit, kasum enne makse 7,3 miljonit eurot. Neljanda kvartali müügitulu oli 78,6 miljonit, puhaskasum 1,4 miljonit, kasum enne makse 1,6 miljonit eurot. 2016. aastal sõlmis kontsern uusi lepinguid kogumahus 202,4 miljonit eurot, neljandas kvartalis 61,9 miljonit eurot. Seisuga 31.12.2016 oli kontserni teostamata tööde jääk 269,6 miljonit eurot. Suuremate objektidena olid Merkol neljandas kvartalis Tallinnas töös T1 kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Telia peakontor WoHo kvartalis ning Lennujaama trammiliin, Riia Rahvusvahelise Lennujaama reisijate terminal ning Kauno/Algirdo büroopindadega elamukompleks Vilniuses.

„Kinnisvaraarendus on meile jätkuvalt oluline äri, moodustades 2016. aastal ligi 30% kontserni müügitulust.2016. aastal investeerisime elamuarenduse valdkonda kokku ligi 73 miljonit, sealhulgas 53,6 miljonit korterite ehitusse ning 19,1 miljonit eurot uutesse kinnistutesse korteriarenduse pikaajalise strateegia kindlustamise eesmärgil. Neljandas kvartalis soetasime uued kinnistud nii Tallinna kui Vilniuse kesklinnas. Tallinna ja Vilniuse korteriturg on jätkuvalt heas seisus, Riia ei ole veel saavutanud oodatud aktiivsust, ent oleme seal nõudluse kasvuks suhteliselt hästi positsioneeritud. Kokkuvõttes võime korterite müügi tulemustega rahule jääda ning korteriostjad usaldavad ja väärtustavad jätkuvalt Merko brändi elukeskkonna ja korterite arendaja, ehitaja ja müüjana,“ kommenteeris Trink. Sõltuvalt turu arengutest plaanib Merko tänavu Balti riikides alustada kokku ligikaudu 650–700 uue korteri ehitusega ning investeerida nii töösolevatesse projektidesse kui tänavu käivitavatesse uutesse arendusprojektidesse suurusjärgus 45 miljonit eurot.

2016. aastal müüs kontsern 493 korterit kogumaksumusega 56,6 miljonit eurot võrreldes 2015. aastal müüdud 403 korteri ja 61,4 miljoni euroga (summad käibemaksuta). Neljandas kvartalis müüdi 225 korterit kogumaksumusega 27,0 miljonit eurot (käibemaksuta). 2016. aastal alustas Merko 344 korteri ehitusega, millele lisanduvad 2017. aasta alguses käivitatud Galiezers ja Rinktines projektid kokku 216 korteriga. Suuremate arendusprojektidena on Merkol Tallinnas ehituses Tartu mnt 52, Noblessneri Kodusadama ja Paepargi kortermajad, Riias Skanstes Parks ja Gaiļezers ning Vilniuses Rinktines Urban.

AS Merko Ehitus juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2017. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 miljonit eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2016. aasta dividendimääraks 119%. „Oleme teinud ettepaneku maksta aktsionäridele dividende üle meie kehtiva dividendipoliitika määra, arvestades 2016. aasta omakapitali tootluse taset, kontserni investeerimisvõimekust ning ehitusturu kasvuperspektiive. Me ei ole siiski kaotanud lootust, et insenerehituse hangete mahud tulevikus kasvavad, kuid ehituseni jõuavad need objektid ilmselt alates 2017. aasta teisest poolest või hiljem,“ lisas Trink.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba, Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2016. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 797 inimesele ning ettevõtte 2016. aasta müügitulu oli 252 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Linnaplaneerimise nutilahendus

09.02.2017 Tallinn.ee

Linnaplaneerimise Amet loob Baltic Urban Lab projekti raames uuendusliku nutilahenduse, et inimesed saaksid linnaruumi planeerimisega paremini kursis olla ja kaasa rääkida.

Soovime kogukondadega rohkem koostööd teha ja pakkuda lihtsustatud võimaluse arvamuse avaldamiseks. Nutilahenduse vahendusel saavad linnaplaneerijad operatiivselt inimeste tagasiside arenguplaanidele, et kujundada üheskoos sobivaim linnaruumiline lahendus.

Ootused nutilahenduse funktsioonidele kaardistasime 2016. a sügisel toimunud mõttetalgutel, kuid kogukonna kaasamine jätkub ka nutilahenduse arendusfaasis, mil konsulteerime nutilahenduse töögrupiga, kuhu kuuluvad mitmed aktiivsed linnaplaneerimisest huvitatud kogukonna liikmed.

1. oktoobrist 2017 saab nutilahenduse vahendusel arvamust avaldada Skoone bastioni ja Balti jaama ala nö projekti pilootalale ruumilahendusele. Pilootalal kavandatav püütakse kasutajale võimalikult realistlikult kuvada.

Nutilahenduse hankedokumentidega on võimalik tutvuda Riigihangete registri lehel. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 13.02.2017.a.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Eha Võrk: Tallinn peab tagama terviseradade säilimise

09.02.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus soovib kindlustada omandireformi käigus terviseradade kasutamise võimaluste säilimise.

„Tallinna linnavalitsus on esitanud maavanemale taotluse Pirita terviseradade aluse maa munitsipaliseerimiseks,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Soovime linna omandisse üksnes radade teenindamiseks vajalikku maad. Ent terviserajad asuvad endisel kinnistul, millele on esitatud tagastamistaotlus.“

Tallinna Linnavolikogu otsustas avalikus kasutuses oleva Kose põik 9 asuva 91 116 m² suuruse maatüki, millel asuvad Pirita terviserajad, munitsipaalomandisse taotleda, ent maavanem ei ole tänaseks linna avaldust lahendanud ning on teinud linnale ja vara tagastamise õigustatud subjektidele ettepaneku terviseradade omandi ja kasutamise küsimustes kokku leppida.

Õigustatud subjektid ei soovi kokkulepet, mille tulemusena terviserajad jääksid linnale ning vaidlustasid linna õiguse terviseradade alust maad munitsipaalomandisse taotleda, kuid jäid kohtus selles vaidluses kaotajaks. Selle üle, kas taotletavat maad saab anda munitsipaalomandisse, otsustab maavanem.

Õigustatud subjektid on esitanud linna vastu kohustamiskaebuse, milles nõuavad maa tagastamise otsuse vastuvõtmist. Maa tagastamise küsimust ei saa lahendada enne, kui on vastu võetud otsus maa riigi omandisse jätmise ja munitsipaalomandisse andmise küsimuses.

Kose põik 9 maatükil asuvad avalikus kasutuses olevad Tallinna linnale kuuluvad Pirita tervisespordirajatised: osa Pirita liikumisradadest ja osa raja valgustusest. Pirita tervisespordirajad renoveeriti aastal 2004 suurtoetajate kaasabil, et oleks tagatud aastakümneid kasutuses olnud spordirajatiste kasutamine ning säilimine.

Tervisespordirajatised paiknevad lisaks Tallinna linna omandis olevatel Rummu tee 3 ja Rummu tee 3d kinnistutel ning riigi omandisse jäetud Rummu tee 11 ja Kloostrimetsa tee 34 maaüksustel.

Tallinna linnale kuuluva Pirita Spordikeskuse (Rummu tee 3) kinnistul paiknevad spordiharrastajatele vajalikud ehitised ning samuti algavad ja lõppevad seal tervisespordirajad. Pirita Spordikeskus koos tervisespordiradadega moodustab tervikliku ja ainulaadse liikumiskeskuse, mis teenindab nii Tallinna kui ka selle lähiümbruse elanikke. Radu hooldab Tallinna Spordi- ja Noorsooameti hallatav asutus Pirita Spordikeskus. Radu kasutatakse lisaks tervisespordile spordivõistluste korraldamiseks.

Tegemist on ülelinnalise tähtsusega rekreatiivalaga, mis on olnud avalikus kasutuses osana Pirita rohealast ka enne omandireformi aluste seaduse jõustumist 20. juunil 1991.

Tallinna linn vajab aadressil Kose põik 9 paiknevate tervisespordiradadega maad, tagamaks rajatiste ja nende aluse maa avaliku ning tasuta kasutuse kõigile tervisespordiharrastajatele. Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Kose põik 9 maatükk Pirita jõeoru maastikukaitsealale jääval hoiu- ja kaitsemetsa ja osaliselt ka veekogude maa-alal. Pirita linnaosa üldplaneeringu üks põhieesmärk on Pirita rohealade säilitamine ülelinnalise puhke- ja virgestusalana. Pirita jõeoru maastikukaitseala suurim väärtus seisneb puhke- ja taastusvõimaluste pakkumises kõigile Tallinna elanikele. Kaitseala vaheldusrikas maastik pakub aastaringseid sportimis- ja puhkamisvõimalusi.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Eha Võrk: Tallinn peab tagama terviseradade säilimise

08.02.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus soovib kindlustada omandireformi käigus terviseradade kasutamise võimaluste säilimise.

Tervisespordirajatised paiknevad lisaks Tallinna linna omandis olevatel Rummu tee 3 ja Rummu tee 3d kinnistutel ning riigi omandisse jäetud Rummu tee 11 ja Kloostrimetsa tee 34 maaüksustel.

Tegemist on ülelinnalise tähtsusega rekreatiivalaga, mis on olnud avalikus kasutuses osana Pirita rohealast ka enne omandireformi aluste seaduse jõustumist 20. juunil 1991.

SEB majandusprognoos: kiirem majanduskasv poliitilistest tõmbetuultest hoolimata

08.02.2017 Mihkel Nestor

Kuigi poliitilised tõmbetuuled puhuvad valjemini kui kunagi varem, rühib maailmamajandus sellest hoolimata ülesmäge. Majanduskasvu ja inflatsiooni kiirenemine viib meid lähemale keskkonnale, mida oleme harjunud pidama normaalseks. Protektsionistlike ideede levik ja kõikuv julgeolekutasakaal võivad majandusele sellegipoolest saatuslikuks saada. Eesti majanduskasv kogub hoogu, toeks investeeringute taastumine.

Majanduskeskkond tugevneb, hoolimata pöördelisest ajajärgust poliitikas

Viimase aasta jooksul toimunud sündmused poliitikas on andnud majandusanalüütikutele mõtteainet. Kui uudiste poliitikaveerg maalib lähitulevikust aina süngemaid pilte, siis majandusnäitajad liiguvad vastupidiselt positiivses suunas. Majanduslik kindlustunne on paljudes riikides kõrgeimal tasemel alates 2011. aastast. Ajalooliselt on majanduskriisidest taastumine võtnud keskmiselt 6 kuni 8 aastat. Praegune majanduskasvu kiirenemine sobitub eeltoodud seaduspäraga hästi. Mitmetes riikides on tootmisressursside kasutatus jõudnud tasemele, mistõttu nõuab edasine kasv investeeringuid. Viimaste taastumist on oodatud kaua. Stabiilsuse on saavutanud nafta hind, mis leevendab mitme suure nafta tootmisele toetuva majanduse olukorda. Samas on inflatsioon veel piisavalt madal, et soodustada tarbimist riikides, kes naftat impordivad.

Positiivseid uudiseid majandusvallast kipub siiski aina enam varjutama poliitiliste riskide kuhjumine. Kaubanduse piiramine ja ebakindlus tuleviku osas ei suurenda pikaajalist heaolu kasvu. USAs on Donald Trumpi saamine presidendiks vähemalt esialgu aktsiaturgu hoopis kergitanud. Selles väljendub turgude karm reaalsus, kus lühiajalist tulu kiputakse eelistama pikale plaanile. Võimalik majanduse stimuleerimine veelgi suurema laenamise abil ja konfliktide otsimine seniste partneritega, ei teeni USA majandushuve pikaajaliselt. Euroopas on kokku varisenud lootused Suurbritannia sujuvaks lahkumiseks ühisest liidust. Tundub tõenäoline, et Suurbritannia lihtsalt „kukub“ ühendusest välja enne, kui saavutatakse kokkulepe edasiste majandussuhete osas. Seetõttu ei tea ei ettevõtted ega inimesed, kas neil on ka aastal 2020 võimalik kummalgi pool La Manche’i äri ja tööd teha.

Tugevnev majanduskasv kannustab inflatsiooni taastumist

Usume siiski, et poliitilise tormi ülekandumine reaalmajandusele saab olema tagasihoidlik. Ajalooliselt on pingelisem julgeolekuolukord mõjutanud majanduskasvu üllatavalt vähe. Lähtudes tegelikest, mõõdetavatest majandusindikaatoritest, oleme prognoose mitme riigi jaoks korrigeerinud ülespoole. Nii usume, et USA majandus kasvab sel aastal 2,6% ja 2018. aastal 2,5%. Ka Hiina majanduskasv saab olema esialgselt oodatust veidi kõrgem – 6,6% tänavu ja 6,2% järgmisel aastal. Euroala kiirelt vähenev töötus ja eksportiva sektori edu peaks 2017. aastal kaasa tooma 1,8% ja 2018. aastal 1,9% suuruse SKP kasvu. Eesti jaoks ehk kõige olulisem on optimistlikum vaade Põhjamaade majandusele. Rootsi majanduskasv peaks 2017. aastal küündima 3,1% ja 2018. aastal 2,4%. Varasemast oluliselt kiiremat kasvu ootame ka Soomes, mis paraku piirdub küll 1,5% suuruse SKP tõusuga. Erandlikult ei tasu optimistlikumalt vaadata Suurbritannia majandust, kus kaubandusläbirääkimiste prognoosimatu tulemus pidurdab investeerimisjulgust, seda hoolimata naela odavnemisest viimase 20 aasta madalaimale tasemele.

Üheks kõige olulisemaks küsimuseks finantsmaailma jaoks on inflatsiooni edasine kasvutempo ja keskpankade poliitika selle kontrollimisel. Tarbijahindade kasv on viimastel kuudel selgelt kiirenenud nii Euroopas kui USAs. Võimalik majanduse elavdamine lõdvema eelarvepoliitika abil ja protektsionistlikud ilmingud kaubanduses võivad lähitulevikus viia inflatsiooni oodatust kiirema tõusuni. Seetõttu oleme ootusi hindade kasvule mõnevõrra tõstnud. Siiski usume, et hinnakasv saab vähemalt 2017. ja 2018. aastal olema tagasihoidlik. Keskpankadelt on oodata aeglast naasmist normaalse rahapoliitika poole. Eeldame, et USA föderaalreserv tõstab oma peamist intressimäära sel aastal kaks korda, järgmisel enamgi ja jõuab 2018. aasta lõpuks 2,0% tasemeni. Kuigi Euroopa Keskpank jätkab oma varaostuprogrammi tõenäoliselt veel ka 2018. aastal, hakatakse alates sügisest vähendama ostetavate võlakirjade kogust.

Eesti majanduskasvu kiirendab investeeringute taastumine

Avatud, väliskaubandusest sõltuva riigi nagu Eesti jaoks on aina enam endasse tõmbuv ja siseturgu kaitsev maailm mõistagi kahjulik. Eesti inimeste heaolu jaoks on kriitilise tähtsusega teiste riikide valmidus teha meiega äri, kuid olla meile toeks ka oma julgeoleku tagamisel. Kuigi näeme vastupidise mõtteviisi levikut, peab Eesti olema seda julgem vabakaubanduse ja väärtuspõhise välispoliitika eestkõneleja. Suurenenud riskidele arvulise väärtuse andmine on siiski spekulatsioon. Saame täna lähtuda mõõdetavatest majandusnäitajatest, mis on Eesti majanduskasvu jaoks pigem soodsad. Prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus sellel aastal 2,2% ja 2018. aastal 3,1%. Kaua oodatud muutuseks saab olema investeeringute tõus. Eestis tehtud investeeringutes põhivarasse on traditsiooniliselt suurt osa täitnud riik, ehitades uusi teid ja hooneid. Oodatav Euroopa Liidu finantstoetuste aktiivsem kasutamine, kohalike omavalitsuste valimisaasta ja valitsuse kava riiklike investeeringuid suurendada omab lähiaastail majanduskasvule positiivset mõju.

Erasektoris on jätkuva palgatõusu toel oodata kinnisvaraturu püsimist optimistlikus laines. Et Eesti ettevõtete tootmisvahendite kasutatus on jõudnud kõrgeimale tasemele alates 2008. aastast, peavad ka nemad paratamatult investeeringutele mõtlema. Tööturunäitajates hakkab peegelduma pikalt kestnud vastuolu ettevõtete sissetulekute ja palgakasvu vahel. Ettevõtted, kes ei suuda kasvatada toodangu väärtust, peavad muutuma efektiivsemaks või nad tõrjutakse turult välja. Tööturgu mõjutab ka hoogu koguv töövõimereform. Seetõttu jõuab töötuse määr 2018. aastaks prognoosi kohaselt 8%ni. Samas jääb nõudlus oskustega töötajate järele kõrgeks, mis sunnib palkasid kasvule. Eesti ettevõtete jaoks tähendab see vajadust olla veelgi ambitsioonikam, seda ka oma ärimudeli muutmisel. Kaubanduspartnerite soodne olukord peaks Eesti ekspordil võimaldama lähiaastail kasvada ligi 4% tempos. Samas jääb impordi kasv meie hinnangul isegi kiiremaks. Sel aastal 2,6%ni küündiv inflatsioon kärbib eratarbimise kasvu, kuid 2018. aastal on tulumaksureformi tõttu oodata eratarbimise olulist suurenemist.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Hinnatõusu kiirenemise taga oli eelkõige väliskeskkond

08.02.2017 Rahandusministeerium

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus 2,7 protsendini. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel detsembri 1,1 protsendilt jaanuaris 1,8 protsendini.

Hinnatõus on Eestis kui ka euroalas laiemalt viimaste aastate kiireim toorainete kallinemise mõjul. Lisaks on seda võimendanud aastatagune madal võrdlusbaas, kuna möödunud aasta jaanuaris olid nafta ja toidu hinnad välisturgudel madaltasemel. Nafta on kallinenud aastaga ligi 80 protsenti. Lisades juurde ka aktsiisitõusu, on mootorikütuse hind meil ligi viiendiku võrra tõusnud.

Toiduhinnad on välisturgudel tugevnenud nõudluse kui ka saagikuseprobleemide mõjul olnud tõusutrendil möödunud aasta suvekuudest alates. Siinsetesse tarbijahindadesse hakkas hinnatõus üle kanduma möödunud aasta lõpukuudel, see jätkus ka jaanuaris. Toit oli jaanuaris 3,7 protsenti kallim kui aasta tagasi, selle taga on valdavalt piima- ja kalatoodete kallinemine. Kui aastatel 2014-2016 olid toiduhinnad kerges languses, siis nüüdsel hinnatõusul on toidukaupade suhteliselt suure osakaalu tõttu tarbimiskorvis inflatsioonile ka tuntav mõju.

Teenuste hinnatõus kiirenes mõnevõrra vaba aja teenuste ja reisijate veo kallinemise tõttu. Möödunud aastal pidurdasid teenuste hinnatõusu odavnenud kütuse kaudsed mõjud, tasuta kõrgharidus ning mõned ühekordsed tegurid. Sel aastal on teenuste hinnatõusu kiirenemine ootuspärane, kuna need tegurid on välja taandunud ning mõningane surve teenuste hindadele võib kaasneda tõusvatest kütusehindadest.

Võttes arvesse väliskeskkonnast tulenevat hinnasurvet ja maksumuudatusi, on tänavu oodata suuremat inflatsiooni kui möödunud aastal.

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik