Kui mingi kriis kätte jõuab, siis hakatakse tavaliselt süüdlasi otsima. Nii oli see äsjalõppenud presidendivalimistel kui ka viimase kinnisvarakriisi järel. Toona peeti enam-vähem võrdselt peasüüdlasteks kasuahneid ja süüdimatuid arendajaid, kes hakkasid haljendavatele aasadele ehitama Niff-Niffi stiilis elumaju ning panku, kes andsid liiga kergekäeliselt laenu. Tavakodanikke, kes kasutasid nii ühte kui teist toodet, peeti pigem ohvriteks, kes langesid erinevate meelituste lõksu.
Kinnisvarakriisi hirmujutte kostub siit- ja sealtnurgast taas, kuna keskmine hinnatase on tõusnud juba 2007. aasta hindade kannule. Kas hakkame kollektiivselt juba kellegi peale näpuga näitama ning imestama, kuidas selline olukord taas juhtus? Hetkel tundub ette süüdistamine siiski põhjendamatu, sest kriis pole veel kätte jõudnud ning ühe või teise seltskonna süüdistamine hinnatõusus on pigem ülekohus. Võiks võtta hoopis hetke ja vaadata, mis on teisiti võrreldes möödunud kriisiga. Esile saab tuua kaks gruppi, keda ei olnud aastaid tagasi kas üldse olemas või oli nende maht marginaalne. Nendeks on ühisrahastuse platvormid ja väikeinvestorid, kes noolivad kinnisvara väljaüürimise eesmärgil.
Mõlemad on tekitanud oma nišši, mõlemad on teineteisega teataval määral seotud ning mõlemad on kinnisvara valdkonnas osalemise viinud massidesse. Iga uus ühisrahastuse emissioon on nagu võitlus olümpiakohtade pärast, kuhu ligi pääsevad vaid vähesed väljavalitud ja need, kellel on kiiremad näpud ning enamus jääb meepotist eemale lugedes hiljem kadedusega pressiteateid rekordilistest tootluse numbritest. Tundub, et kui arendusprojekti ühisrahastuse emissioon kestab rohkem kui ühe päeva, siis võib seda läbikukkumiseks pidada, „normaalse“ projekti rahaline eesmärk saavutatakse loetud tundidega.
Väikeinvestoreid on kinnisvaraturul olnud aegade hämarusest. Mida rohkem on aga Eestis Robert Kiyosaki raamatuid välja antud ja kordustrükke tehtud ning Cashflow klubid kogunenud, seda rohkem on väikeinvestoreid juurde tekkinud. Tuhanded huvilised otsivad täna nii 1-toaliseid kui 5-toaliseid kortereid, mõistliku hinnaga kinnisvara krabatakse kokku nii uutes kui vanades majades. Investeerimine kinnisvarasse väljaüürimise eesmärgil koos lootusega saada rahalisse vabadusse on popp, kui mitte kasutada veelgi suuremaid sõnu. Investeeringutest kinnisvarasse jutlustajad on äärmiselt populaarsed, nende esinemiste ajal on saalid täis ning ajakirjandus kirjeldab nende edulugusid mõnuga.
Käesoleval aastal on olnud pikki perioode, kus ei möödu nädalatki, kui mõni keskne päeva- või ärileht ei kirjelda eduka väikeinvestori tuhkatriinulugu. Peeter Pärtel või Kristi Saare annavad esinemiste arvu ja positiivse meediakajastuse poolest silmad ette juba Viljar Arakase sugustele gurudele. Kui varasemalt oli hakkaja väikeinvestori põhiliseks sihtmärgiks odav 1-toaline või turu poolt madalalt hinnatud ja ebaotstarbekalt suur nelja- või enamtoaline korter, siis täna vaadatakse aktiivsemalt ringi ka uusarendustes. Osakaalu suurust on küll keeruline hinnata, kuid kuna investorite majanduslik tugevus on kasvanud, odavaid ühikatube turul napib, siis ollaksegi osaliselt sunnitult vaatama uusarenduste 1-ja 2-toaliste korterite suunas.
Loodetavasti suudetakse tõsiseid investeerimisotsuseid langetades hoida pea siiski külmas ning päris kõiki sääste kinnisvaraturule ei tooda. Ühisrahastuse juhid ja kinnisvarainvesteeringute eestkõnelejad on teinud tänuväärset tööd ja kindlasti kasvatanud paljude inimeste teadlikkust ning parandanud nende majanduslikku seisukorda. Olgu aga nii nendel kui ajakirjandusel piisavalt terast pilku ja sotsiaalset vastutust, et ohud ei ununeks ja meeles püsiks, et igal rallisõidul võib gaasi asemel vahel ka pidurit vajutada.
Hiljuti noteeritud ärikinnisvarafondi Baltic Horizoni Fond fondivalitseja võttis vastu otsuse teha osakuomanikele jooksvast 2016 a. ärikasumist väljamakse ligikaudu 2% ulatuses. Rahalises väärtuses võrdub see ligikaudu 1,1 miljoni euroga mis ühe osaku kohta on 0,026 eurot.
Septembris pakuti 
Eile oli kinnisvaraportaalis City24 Kuressaare korteriturul saadaval 67 korterit, suur osa seal pakutavatest on portaalis üleval juba pikemat aega või korduvalt, uusi pakkumisi on vähe.
Septembris müüdi Tallinnas 781 korteriomandit, mida on 35 võrra ehk 4,3% vähem kui augustis. Võrdluseks – 2015 aasta septembris tehti 676 korteriomandi müüki. Tehtud tehingutest 138 ehk 17,7% olid tehingud uute korteritega, mis on üsna tavapärane tase.
Augustis peatus Eesti majutusettevõtetes 417 000 sise- ja välisturisti, mida oli 6% enam kui eelmise aasta samal ajal, teatab Statistikaamet.
Приобретение недвижимости – важный шаг. Одним из серьезных решений, которые нужно принять, покупать ли новый дом совместно с супругом/спутником жизни или брать жилищный кредит в одиночку. Мы составили для вас перечень основных аспектов, которые предварительно стоит обдумать.
Kinnisvarakoolis toimub esmakordselt koolitus 
Eesti keskmise korteritehingu maksumus oli 2016 II kvartalis 61 300 eurot. See näitaja on niivõrd kõrge peaasjalikult Tallinna-Harju ja Tartu Eesti keskmisest märgatavalt kõrgematele korteritehingute hindadele.
Tallinnas saadi valmis Eesti suurimaks kontorihooneks kujuneva Öpiku maja esimene bürootorn – 22 000-ruutmeetrine 13 korrusega esinduslik hoone.
Korteriturul on tehingute hoog veidi taandunud, nähtub maa-ameti esimese seitsme kuu statistikast.
