Alates sügisest on hinnatõus hakanud taanduma, aeglustudes detsembris pea aasta madalaimale tasemele.
Hinnalangust on soosinud eelkõige väliskeskkond – nafta on viimaste aastate odavaim, gaasi hind alanemas ning euro dollari suhtes tugevnenud. Tugevam euro on pidurdanud ka tööstuskaupade hinnatõusu, mis on viimastel kuudel jäänud alla 1 protsendi. Elektri börsihind oli mullu COVIDi-järgse perioodi madalaim, võimaldas pakkuda soodsamat elektrit siinsetele kodutarbijatele.
Toidutoormete hinnad on samuti hakanud suviselt kõrgtasemelt alanema. Suuremal määral on langenud mahla ja kakao hinnad. Peamiste toidugruppide lõikes on kasvanud toodangu ja suurenenud varude mõjul viimastel kuudel välisturgudel enim alanenud piimatoodete hinnad. See on võimaldanud ka siinsetel jaekettidel pakkuda suuremaid allahindlusi. Kui suvekuudel oli toiduhindade aastane tõus ligi 9 protsenti, siis detsembris aeglustus see 5,6 protsendini. Toiduainete hinnatõusu aeglustumine jätkub ka sel aastal.
Eelarvepositsiooni tugevdamiseks ja kasvanud julgeolekukulude katmiseks kehtestatud maksumeetmed avaldasid mullu oma mõju ka inflatsioonile. Käesoleval aastal maksumeetmete panus hinnatõusu väheneb, sest inflatsiooniarvestusest langeb välja mootorsõidukimaksu ning kõrgema käibemaksumäära mõju. Aasta alguses tuleb siiski arvestada kõrgemate aktsiisimääradega alkoholile, tubakale ja energiatoodetele. Majandust turgutava mõjuga on tulumaksureformi jõustumine, mis võimaldab majapidamiste tarbimiskulutusi suurendada.
Statistikaameti andmetel langesid hinnad detsembris võrreldes eelmise kuuga 0,6 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnatõus 4,1 protsendini. Aasta kokkuvõttes tõusid hinnad 4,8 protsenti. Euroalal aeglustus hinnatõus esialgsel hinnangul 2 protsendini, eelkõige energiahindade languse mõjul.
