Rahandusministeerium: Mereala planeering annab merel tegutsemise juhised järgmiseks 15 aastaks

RahandusministeeriumKäesolevast nädalast on kuu aja vältel avalikustamisel Eesti mereala planeeringu lõpplahendus, mis liigub aasta lõpus kehtestamiseks Vabariigi Valitsusele. Planeeringus on toodud põhimõtted erinevatele merekasutuse võimalustele ning seatud tingimused ja suunised uutele perspektiivsetele kasutusviisidele.

„Meri on meile väärtuslik ressurss, mida kasutatakse täna väga erinevatel otstarvetel,“ sõnas riigihalduse minister Jaak Aab. „Harjumuspäraste tegevuste kõrvale on tekkinud uued mereala kasutusviisid ning nii tuleb lisaks kalapüügile ja laevasõidule merel ruumi leida näiteks vesiviljeluseks, aga ka palju kõlapinda saanud meretuuleparkideks,“ märkis minister.

Mereruumi kasutamise, majandamise ja kaitsmise nimel on protsessi vältel laiapõhjalist koostööd tehtud paljude ministeeriumite, ametkondade, ekspertide ja huvigruppidega. Jaak Aabi sõnul on erinevate huvide silmas pidamisel tehtud märkimisväärseid pingutusi, et leida tasakaalustatud lahendus ning kaitsta samas looduskeskkonda ja toetada jätkusuutlikke arenguperspektiive.
„Parim võimalik lahendus sai tegelikult sündida ainult tänu konstruktiivsele koostööle. Avaldan tänu erinevate huvirühmade esindajatele, ministeeriumitele ja ka valitsusele, kes esindasid professionaalselt oma valdkondade huve ning olid avatud ka kompromissideks. Näiteks määrati osa meretuuleparkide arendamiseks sobivatest aladest reservi, mida planeeringu elluviimise esimeses etapis realiseerima ei asuta, et jätta tegevusvõimalused traalpüüdjatele,“ lausus Aab.

Rahandusministeeriumi planeeringute osakonnajuhataja asetäitja Triin Leplandi sõnul viidi planeeringu koostamise käigus läbi mitmeid vajalikke looduskeskkonna alusanalüüse näiteks viigerhüljeste, lindude, nahkhiirte, vetikate ja karpide kohta, ent hinnati mõjusid ka inimesele sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduskeskkonna ja tervise seisukohast. „Täna teame me oma mere kohta oluliselt rohkem ning saab öelda, et Eestis puudub väärtusetu meri või rannik – pea igal rannalõigul ja merepiirkonnal on oma kasutajad ning üht ala teisest olulisemaks pidada ei saa,“ märkis Lepland.

Kõik huvilised saavad veel kuu aja jooksul planeeringu kohta arvamust avaldada. „Ootame kõiki 25. novembril kell 13 ka planeeringut tutvustavale avalikule veebiarutelule, kuhu palume mereala veebilehel ette registreerida,“ tõi Lepland välja.

Materjalid (seletuskiri, mõjude hindamise aruanne ja kaardirakendus) on leitavad veebilehelt mereala.hendrikson.ee ning planeeringu menetluse info on kättesaadav rahandusministeeriumi kodulehel www.rahandusministeerium.ee/planeeringud. Arvamusi planeeringule ning mõjude hindamisele oodatakse 8. detsembrini e-postile info@fin.ee, kõigile laekunud ettepanekutele vastatakse kirjalikult pärast avalikustamise perioodi lõppu. Lisainfo: triin.lepland@fin.ee, tel 452 0521.

Mereala planeeringu eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada majandust. Kehtestatud on tulevikus aluseks mereala kasutamise otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele. Ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ning rannikukogukondadele saab planeering olema tegevuste suunaja. Selline lähenemine tagab planeeringu kehtestamisel mitmetes merekasutuste valdkondades (eelkõige vesiviljelus ja tuuleenergeetika) senise üksikotsustel ja selge uuringukohustuseta põhineva praktika olulise muutuse.

Mereala planeeringu ja selle mõjude hindamise algatas 25.05.2017 Vabariigi Valitsus. Planeeringu koostamist ja selle mõjude hindamist korraldab Rahandusministeerium. Mereala ja selle mõjude koostatakse koostöös konsultandi ja eksperdimeeskonnaga (Hendrikson&Ko).

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC