Jaanuaris aeglustus hinnatõus Eestis 3,7 ja euroalal 1,7 protsendini, olles madalaim alates 2024. aasta sügisest. Kuises võrdluses mõjutas tarbijahindu peamiselt toidu hinnatõus ja elektri hind, mis kasvas kuuga pea viiendiku külma ilmaga kaasnenud kõrge börsihinna tõttu.
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad jaanuaris võrreldes eelmise kuuga 1 protsendi ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnatõus 3,7 protsendini. Euroalal aeglustus hinnatõus esialgsel hinnangul 1,7 protsendini, seda energiahindade languse süvenemise ja teenuste mõõdukama hinnatõusu tõttu. Nii Eestis kui ka euroalal oli nii madal aastane hinnatõus viimati 2024. aasta sügisel.
Kuises võrdluses mõjutas tarbijahindu peamiselt toidu ja elektri hinnatõus. Toidu kallinemine tulenes aastalõpu allahindluste lõppemisest ja aiasaaduste hinnatõusust. Kuigi toiduhinnad tõusid jaanuaris 6 protsenti, on toormehinnad välisturgudel olnud sügisest alates languses ja see soodustab edaspidi ka meie hinnatõusu aeglustumist. Osa toormehindu on viimastel aastatel olnud üsna kõikuvad. Näiteks on piimatoorme hind suviselt kõrgtasemelt taandunud pea 15 protsenti, mis mõningase viitajaga kandub ka siinsetesse letihindadesse.
Energiahinnad pöördusid jaanuaris külma ilma mõjul tõusule. Pingeline olukord Lähis-Idas on nafta hinda aasta alguses veidi kergitanud, kuid on jätkuvalt madal. See hoiab kütuste hinnataset soodsana ka siinsetes tanklates – mootorikütus oli jaanuaris pea 13 protsenti odavam kui aasta tagasi. Tavapäratult külm aasta algus kergitas Baltikumis ja Soomes märkimisväärselt börsielektri hinda. Eestis oli börsihind viimaste aastate kõrgeim ning uue metoodikaga koostatud elektrihinnaindeks tõusis kuuga pea viiendiku.
Veebruari esimese poole andmed viitavad, et börsihinna kõrgtase võib jääda käesolevasse kuusse. Tuntavat hinnalangust võrreldes võib oodata kevadel, kui soojemate ilmadega energiatarve väheneb ja taastuvelektri tootmine suureneb. Keskmisest külmemad ilmad on põhjustanud ka gaasi turuhindade tõusu Euroopas, kuid need jäävad siiski madalamaks võrreldes aastataguse perioodiga.
Teenuste hinnatõus pidurdus ootuspäraselt mootorsõidukimaksu väljalangemise tõttu aastasest inflatsiooniarvestusest. Toiduainete hinnatõusu aeglustumine ja maksumeetmete mõju vähenemine võimaldab inflatsioonil tänavu aeglustuda. See loob soodsa pinnase ka majanduse oodatavale elavnemisele, millele annab oma panuse tulumaksureformiga kaasnev positiivne efekt.
