SEB: Eesti majanduskasv üllatab

SEB PankKolmanda kvartali tugev majanduskasv käib vastu nii analüütikute ennustustele, kui varasemale statistikale.

Tugev välisnõudlus, kesine tarbimine

Äsja avaldatud andmetel kasvas Eesti SKP selle aasta kolmandas kvartalis 4,2%. Võttes arvesse mitmete teiste oluliste majandusindikaatorite nõrgenemist, on niivõrd kiire kasv kindlasti üllatav. Veelgi huvitavam pilt avaneb, kui vaadata, millel kasv põhines. Nimelt vedas värske statistika põhjal III kvartalis Eesti majandust peamiselt väliskaubandus. Rahvamajanduse arvepidamise põhjal suurenes kaupade ja teenuste eksport püsihindades mõõdetuna koguni 7%, sealhulgas kaupasid müüdi välisriikidesse lausa 8,6% enam kui samal ajal 2018. aastal. Neid numbreid on esmapilgul raske kokku viia Statistikaameti kuiste andmetega ekspordi kohta, mille järgi kaubaeksport III kvartalis eurodes mõõdetuna hoopis 2% vähenes. Tõele au andes põhjustas languse energiakaupade ekspordi vähenemine, kuid ka ilma seda arvesse võtmata, oleks nominaalses arvestuses piirdunud kasv 5,6%ga. Statistikaameti pressiteates mainitakse ühe peamise panustajana ekspordikasvu puittooteid, mille eksport senise kuise statistika põhjal hoopis vähenes. Vastuolu aitab osaliselt selgitada ekspordihinnaindeks, mis näitab, et III kvartalis eksporditavad kaubad odavnesid ehk eurodes mõõdetuna oligi kasv aeglasem kui muutus reaalsetes kogustes. Kaubaekspordi kõrval tasub kindlasti ära märkida  edukas teenuste eksport, mille peamine vedaja on olnud IT teenuste müük välisriikidesse. III kvartalis suurenes see aastatagusega võrreldes 4,2%.

Kui ekspordi suur kasv pakkus üllatuse, siis vähemalt sama ootamatu oli väga aeglane eratarbimise kasv. Statistikaameti andmetel suurenes eratarbimine III kvartalis aastases võrdluses kõigest 1,2%. Küll revideeriti kaks korda kiiremaks kasvu II kvartalis. Ei saa välistada, et sama kordub ka III kvartali puhul: nimelt püsis kõigi teiste indikaatorite põhjal eratarbimine endiselt väga heas hoos. Üle 8% palgakasv ja rekordiliselt madal tööpuudus hoidis tarbijate kindlustunnet kõrgel ja näiteks jaemüük suurenes samal ajal ligi 6%.

Kindlasti tuleb meeles pidada, et tegemist on Statistikaameti esmase hinnanguga majanduskasvule ja järgnevad revisjonid võivad pilti tublisti muuta. Revisjonide võimaliku ulatuse üheks drastilisemaks näiteks on 2016. aasta I kvartal, kus esmase hinnangu põhjal suurenes Eesti SKP kõigest 1,7%, ent nüüdseks on majanduse toonaseks kasvukiiruseks hinnatud hoopis 4,8%.

Majandust veab jätkuvalt IT

Vaadates majanduses loodud lisandväärtust tegevusalade lõikes, oli III kvartalis suurim majanduskasvu panustaja IT sektor. Võrreldes eelmise aastaga, suurenes info ja side tegevusalal lisandväärtus 16%, andes sellega 29% kogu majanduse lisandväärtuse tõusust. IT sektori viimaste aastate edulugu on kandnud ettevõtete aina suurem võimekus teenuseid välisriikidesse müüa. Tegutsemine välismaal lubab ilmselt küsida ka märkimisväärselt kõrgemat marginaali, kui see oleks võimalik väikesel Eesti turul. Jõudsalt on kasvanud ka info ja side jalajälg majanduses tervikuna: III kvartalis oli sektor lisandväärtuse alusel juba pea sama suur kui veondus ja laondus või ehitussektor.

Tugeva panuse majanduskasvu andis ka hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala, kus lisandväärtus kasvas aastaga ligi 8%. Eile avaldatud III kvartali ettevõtete majandustulemuste põhjal on lisandväärtuse kasvust võitnud küll vaid töötajad, samas kui sektori kasumlikkus on löögi all. Juba mitu aastat on tugevat kasvu näidanud kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, mille alla on koondunud erinevad kõrget kvalifikatsiooni nõudvad ja hästi tasustatud teenused nagu ärikonsultatsioon, arhitektuuri- ja reklaamibürood jpt. Tegemist on valdkonnaga, mis on väga sõltuv majandustsüklist – kui läheb hästi riigi majandusel, ollakse rohkem valmis ka taoliseid kalleid teenuseid tarbima. Võrreldes jõukate riikidega, on sellel sektoril aga veel kõvasti kasvuruumi. Pea sama suure panuse majanduskasvu andis veel ka veonduse ja laonduse tegevusala, kes suutis mullusega võrreldes tublisti suurendada ka kasumit.

Majanduse hoog raugeb

Vaatamata positiivsele III kvartalile, on Eesti majanduskasv siiski juba praegu hoogu maha võtmas ja on ebatõenäoline, et aasta lõpp teist samasugust üllatust suudaks pakkuda. Aasta algusest vabalanguses olnud tööstusettevõtete kindlustunne on jätkanud halvenemist ja jõudis novembris tasemele, kus see oli viimati 2009. aasta lõpus. Kõik see viitab tööstuse tootmismahu ja ekspordi jätkuvale langusele. Sisemaine nõudlus ennekõike eratarbimise näol peaks kasvu siiski positiivsena hoidma. 2020. aastaks ootab SEB 2,0% piirduvat majanduskasvu.
Majanduskasvu andsid märkimisväärse negatiivse panuse kolm tegevusala: energeetika, mäetööstus ja ehitus. Energeetikas ja mäetööstuses on suureks probleemiks saanud siinse energiatootmise kõrge CO2 jalajälg, mis karmistuvate keskkonnanõuete tõttu ähvardab sektori konkurentsist suisa välja jätta. Ehituses on kõrgete mahtude taustal aga aina suurem väljakutse kasumlikkus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

− 2 = 2

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine