Statistikaamet: Jagamismajandusteenuse kasutajate osatähtsus suureneb

Eesti Statistika16–74-aastaste internetikasutajate osatähtsus tõusis 2018. aastal 89%-ni, mida on 1 protsendipunkt enam kui aasta tagasi, teatab Statistikaamet. Internetikasutajate seas kasvas eraisikult majutusteenuse broneerinute osatähtsus 4 ja sõiduteenuse kasutajate osatähtsus 3 protsendipunkti.

16–74-aastaste internetikasutajate osatähtsus tõusis 2018. aastal 89%-ni, mida on 1 protsendipunkt enam kui aasta tagasi, teatab Statistikaamet. Internetikasutajate seas kasvas eraisikult majutusteenuse broneerinute osatähtsus 4 ja sõiduteenuse kasutajate osatähtsus 3 protsendipunkti.

Kodune internetiühendus oli 91% leibkondadest, mida on 2 protsendipunkti enam kui 2017. aastal. Kodune internetiühendus oli peaaegu kõigil (99%) lastega ning 87%-l lasteta leibkondadest. Internetiühenduse liikidest oli kodus valdavalt juhtmega või juhtmevaba internetiühendus, mis oli 89%-l internetiühendusega leibkondadest. Mobiilne internet oli aga 81%-l internetiühendusega leibkondadest.

Viimase 3 kuu jooksul kasutas internetti 98% 16–54-aastastest internetikasutajatest. Kõige enam kasvas internetikasutajate osatähtsus 65–74-aastaste vanuserühmas, tõustes 53%-lt 59%-le. Digilõhe noorima (16–24-aastased) ja vanima (65–74-aastased) vanuserühma vahel kahanes 41 protsendipunktini. Igapäevaselt kasutas internetti 92% internetikasutajatest.

16–74-aastaste internetikasutajate seas kümnest üheksa kasutas internetti e-kirjade saatmiseks või lugemiseks, internetipanga toiminguteks ning info otsimiseks toodete / teenuste kohta. 69% internetikasutajatest vaatas internetis videosid (filmid, muusika jm) ning 66% kuulas muusikat. Viimase 12 kuu jooksul broneeris eraisikult veebilehe või mobiiliäpi kaudu sõiduteenust (nt Taxify/Uberi kaudu) iga neljas ning majutusteenust (nt Airbnb.com kaudu) iga viies internetikasutaja. Viimase 12 kuu jooksul saatis avaliku sektori asutustele taotlusi või esitas andmeid (nt e-tuludeklaratsioon) 81% ning otsis veebilehelt või mobiiliäpist infot 78% internetikasutajatest.

Viimase 12 kuu jooksul ostis või tellis internetist mõne toote / teenuse 68% internetikasutajatest, mida on 3 protsendipunkti enam kui 2017. aastal. Internetti kasutavatest naistest tellis internetist 71%, meestest vastavalt 65%. E-kaubanduse kasutajate seas suurenes internetist rohkem kui 5 korral tellinute osatähtsus, mis kasvas aastaga 4 protsendipunkti võrra ehk 23%-lt 27%-le. Valdavalt telliti tooteid / teenuseid Eesti müüjatelt (85% e-kaubanduse kasutajatest). Viimasel aastal suurenes 5 protsendipunkti võrra väljaspool Euroopa Liitu paiknevatelt (nt USA, Hiina) müüjatelt tellimine. Kõige enam telliti internetist kindlustuspoliise (66%), reisi- ja majutusteenuseid (63%) ning ürituste pileteid (58%).

Eestis oli 13% ettevõtteid, kus 2018. aastal töötas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialist. IKT-spetsialiste üritas värvata või värbas alla kümnendiku (6%) ettevõtteist, 4%-l ettevõtteist oli raskusi IKT-spetsialisti leidmisel. Paraku ei näita IKT-spetsialistide arv eelneva aastaga võrreldes kasvutrendi vaid pigem mõningast langust. Ühelt poolt on see seletatav asjaoluga, et 2017. aastal 13%-st IKT-spetsialiste värvanud või värvata üritanud ettevõttest enam kui pooled olid raskustes nende leidmisel. Teisalt on pilveteenuste näol turule tulnud lahendused, mis võimaldavad tark- ja riistvara või nende kombinatsioone rentida või kasutada serveriruumi failide säilitamiseks ja salvestamiseks. Selliste teenuse kasutamine võimaldab ettevõttel hakkama saada ka IKT-spetsialistideta, kuna pilveteenuseid haldavad ja monitoorivad teenusepakkuja spetsialistid.

2018. aastal soetas tasulisi pilveteenuseid kolmandik Eesti ettevõtteist. Enimlevinud pilveteenuseks on finants- ja rakendustarkvara, kontoritarkvara, failide säilitamine ja salvestamine ning e-postiteenused. Suurimad tasulise pilveteenuse kasutajad on info ja side valdkonna ettevõtted, kes on ise ka pilveteenuste pakkujad.

2018. aastal koguti IT-uuringuga ettevõtetelt esmakordselt infot ka kolmemõõtmelise printimise tehnoloogia kasutamise kohta. Kuigi 3D-printimine pole enam uus teema, ei ole selle kasutamine ettevõtluses väga levinud. Küllap on põhjus selles, et tehnoloogia pole odav, samuti piirdub kasutusel olev tehnoloogia peamiselt plastikuga, kuigi ülikoolides on tehtud juba katsetusi ka metallist objektide 3D-printimisega. Uuringu tulemustest selgub, et 2% Eesti ettevõtteist on kasutanud 3D-printimist. Enim on tehnoloogiat kasutatud info ja side, töötleva tööstuse, tervishoiu ja kaubanduse valdkonna ettevõtted. Peamiselt kasutati 3D-printimist ettevõtte enda tarbeks mudelite või prototüüpide valmistamisel või tootmisprotsessides.

Uuringu andmetest selgub, et tööstusroboteid on kasutanud 3% ja teenindusroboteid ligi 1% Eesti ettevõtteist. Enim on teenindusroboteid kasutanud 250 ja enama töötajaga suurettevõtted. Töötleva tööstuse ning veondus- ja laondusettevõtted on teenindusroboteid kasutanud nii ladude käitlussüsteemides kui ka monteerimistöödel. Teenindusroboteid kasutanud ettevõtteist 35% kasutas neid klienditeeninduses (näiteks klientide teavitamisel, kaupade paigutamisel, tooteinfo edastamisel).

Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib Statistikaamet iga aasta II kvartalis. Aastatel 2005–2013 uuriti seda tööjõu-uuringu lisana, alates 2014. aastast iseseisva uuringuna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkond erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel.

Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib Statistikaamet 2001. aastast. 2018. aastal osales uuringus 3400 ettevõtet. Uuring hõlmab 10 ja enama hõivatuga ettevõtteid.

Statistikatööde „Infotehnoloogia leibkonnas“ ja „Infotehnoloogia ettevõttes“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

82 − 75 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu juhtimine ja asjaajamine