Statistikaamet: Kuidas läheb Eesti ehitusturul?

StatistikaametEelmisel aastal vaieldi ehitusturul, kas tegu on buumiga ning kas ikka tuleb see kõige-kõige aasta. Selle aasta esimene pool on olnud aga vaikne ja stabiilne.

Ehitusmahud kasvasid esimeses kvartalis 2% ja teises 3% võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Kasv tuli ettevõtete usina tegutsemise tõttu välisturgudel. Koduturul ehitusmahud vähenesid. Välismaal tehtud ehitustööd annavad üldjuhul ligi kümnendiku kogu ehitustöödest ja see näitaja on võrreldes eelneva aastaga suurenenud. Tüüpiline välisturul ehitaja on 20 ja enama hõivatuga ettevõte, kes teeb põhiliselt hooneehitustöid.

Kus Eesti ettevõtted ehitavad?

Eesti Panga teenuste statistika andmetel käiakse ehitamas kõige rohkem Soomes (2/3 kogu ehitusteenustest müüakse Soome), järgnevad Rootsi, Norra, Läti, Saksamaa, Venemaa ja Leedu. Need riigid andsid ligi 95% kogu välisriikidesse tehtud ehitustöödest. Kaugematest riikidest on ehitamas käidud Hiinas, Jaapanis, Araabia Ühendemiraatides ja Kanadas. Enamasti on tegu kas üld- või eriehitustöödega (spetsiifilisi oskuseid vajavad tööd, nt energiaehitised, katusetööd, arvutisüsteemide paigaldamine).

Kuidas Euroopa Liidus ehitajatel läheb?

Euroopa Liidus ehitati 2018. aastal 2% rohkem kui sellele eelnenud aastal. Tublimad ehitajad olid Läti (22%), Ungari (21%) ja Sloveenia (20%), põhilistest partnerriikidest Soome (2%), Saksamaa (0,3%), Norra (3%), Rootsi (-1%).

Ka selle aasta esimene pool on alanud hästi. EL-is kokku suurenesid ehitusmahud möödunud aastaga võrreldes 4%. Jätkuvalt on esireas Ungari (35%), jõudsalt on ehitusmahud kasvanud ka Leedus. Eestis ja Lätis on eelmise aasta suur kasv asendunud tagasihoidlikumaga (mõlemal 3%), jäädes nii EL keskmisega kui ka põhiliste partnerriikidega sarnasele tasemele.

Millisena paistab tulevik?

Praegu kuuleme aina sagedamini uudiseid üha halvenevast majanduskeskkonnast. Ka ehitajad tunnevad end üha ebakindlamalt. Üheks näitajaks, mis annab aimu ehitusturu jätkusuutlikkusest, on ehituslubade statistika.

Selle aasta esimesel poolel on võrdluses eelmise aasta sama ajaga EL-is tervikuna vähenenud ehitusloa saanud hoonete kasulik pind 2%. Kui Eestil ja Lätil on sama näitaja kasvanud vastavalt 2% ja 13%, siis ülejäänud põhilistel partnerriikidel on nõudlus uute pindade järele vähenenud, neist enim Soomel ja Leedul (vastavalt -16% ja -15%). Leedul on vähenemise taga põhiliselt elamuehitus, kuid Soomes on oodata pea võrdselt vähenemist nii elamu- kui ka mitteelamute ehitamises. Rootsi on suutnud säilitada möödunud aasta taseme.

Eestis jätkus ka kolmandas kvartalis* ehitusloa saanud hoonete kasuliku pinna kasv. Kas see võib tähendada ehitusmahtude suurenemist kodusel ehitusturul, sest Eesti ehitusettevõte põhilistel partnerriikidel enam nii hästi ei lähe ja seetõttu vajatakse ka meie teenuseid vähem? Seda näitab aeg!

*Teiste riikide andmed jõuavad Eurostati andmebaasi novembri lõpuks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

86 − = 83

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine