Tarbijahinnaindeks tõusis 2018. aastal 2017. aasta keskmisega võrreldes 3,4%, teatab Statistikaamet.
Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurimaks mõjutajaks oli eluase, mis andis kogutõusust veerandi. Suurima panuse sellesse andsid 10,9% kallinenud kodudesse jõudnud elekter, 15,3% kallinenud tahkekütused ja 7% kallinenud üürid. Mootorikütus ning toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kogutõusust kumbki viiendiku. Sealjuures kallines bensiin 12,3% ja diislikütus 11,4%.
2018. aastal kallinesid 2017. aasta keskmisega võrreldes toidukaupadest enim munad (25%), külmutatud puuviljad ja marjad (22,7%) ning õlu (17,9%). Odavnes suhkur (19,2%).
| Kaubagrupp | 2017–2018, % |
|---|---|
| KOKKU | 3,4 |
| Toit ja mittealkohoolsed joogid | 3,1 |
| Alkohoolsed joogid ja tubakas | 8,6 |
| Riietus ja jalatsid | 0,8 |
| Eluase | 6,3 |
| Majapidamine | 0,8 |
| Tervishoid | 4,4 |
| Transport | 3,6 |
| Side | -4,7 |
| Vaba aeg | 2,7 |
| Haridus ja lasteasutused | -1,9 |
| Söömine väljaspool kodu, majutus | 4,2 |
| Mitmesugused kaubad ja teenused | 3,5 |
Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
