Statistikaameti andmetel oli selle aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 10 542 vaba ametikohta, mis on 30% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 12 000 inimest.
Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 618 314, millest suurima osa andsid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalad. Vabu ametikohti oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse (1709), hariduse (1437) ja töötleva tööstuse (1290) tegevusaladel.
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul moodustasid vakantsid ametikohtade koguarvust 1,3%. „Kõikidest vabadest ametikohtadest 47% olid avalikus sektoris. Vabade ametikohtade määr ehk vakantside osatähtsus ametikohtade koguarvus oligi kõrgeim just avaliku halduse ja riigikaitse ning hariduse tegevusaladel ja madalaim mäetööstuses,“ ütles ta.
Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harju maakonnas (74%), sealhulgas Tallinnas (64%), järgnesid Tartu (7,6%) ja Ida-Viru maakond (5,3%). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju ja Ida-Viru maakonnas ning madalaim Saare ja Hiiu maakonnas.
Teises kvartalis võeti tööle 44 327 ja töölt lahkus 53 028 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive suurenes eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 9%. „Nii tööle võetud kui ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning ehituse tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 12 593 töötajat, mis moodustas 24% kõigist töölt lahkunutest,“ lisas Tarkiainen.
Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv avaldatakse kuu lõpu seisuga. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
