Uudiste arhiiv

 

Balti riigid ja Soome 2012. aastal Euroopa ehitusturul

Aastatel 2005–2012 jäid Euroopa Liidu (EL 28) ehitusturu aastased muutused vahemikku kolmest kuni miinus seitsme protsendini ning Baltimaad olid vaheldumisi küll EL-i suurimad ehitusmahu kasvatajad küll suurimad kukkujad. Statistikaameti andmetel aeglustus Eestis 2013. aasta esimese poolaastal ehitusmahtude kasv, jäädes 2012.

Priit Värk: Kas riik peaks rajama uusi kodusid?

Eesti on omanike keskne riik, kuid vargsi on hakatud avalikult arutama selle üle, kas meie elamufondis peaks olema suurem osakaal üüripindadel. Tegemist ei ole olnud pelgalt intellektuaalse mõtteharjutusega vaid üürikorterite rajamiseks on kerkinud vajadus peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks, kooli lõpetanud

Ober-Haus: Totaalne hinnahüpe Lasnamäel

Tallinna kõige suurema korterite arvuga linnaosas Lasnamäel on tehingute hulk ja hinnad käesoleva aasta jooksul liikunud tõusutrendis, eriti kiiresti on tõusnud keskmine pinnaühiku hind. Võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga on käesoleva aasta samal perioodil toimunud tehingute baasil hinnatõus +27%. Tallinnas

Swedbank: eluaseme taskukohasus on Tallinnas halvenenud

Selle aasta kolmandas kvartalis oli Tallinna leibkonna netopalk 54% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks. Vastavat näitajat iseloomustav eluaseme taskukohasuse indeks* langes. Eluaseme taskukohasust vähendas kvartali võrdluses hooajalistest teguritest põhjustatud 3 protsendiline netopalga langus koos 16 protsendilise

Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg: 4. osa: Millal algatame järgmise ehitusbuumi?

Eestis on statistiliselt ca 645 000 eluruumi. Neist ainult ca 4% on ehitatud viimase 20 aasta jooksul. Arvestades kinnisvara teoreetilist amortisatsiooni, oleks see number pidanud olema ca 10 korda suurem. Seega oleme küll 20 aastaga üles ehitanud oma riigi, kuid

Keilas on uued korterid väga nõutud

Keila kinnisvaraturg on läbi aastate olnud tehingute mõttes üsna hüplik – kord tõustes, siis langedes ning seejärel jälle kasvades. Eks see ole väikelinnale täiesti omane muster. Kuid siiski on näha, et linna elamispinnad on ostjate seas väga populaarsed ja uusi

Millist kinnisvara inimesed osta tahaksid?

Koos kinnisvaraturu elavnemise ja kiireneva ehitustempoga räägitakse aina rohkem ka inimeste nõudmistest elamispinnale. Kogenud arendajad muidugi teavad, mida ostjad uutelt korteritelt ootavad ja neid soove ka järgitakse. Aeg-ajalt on hea aga taas kord uurida ja küsida, millist elukeskkonda ja elamispinda

Elamispinna defitsiit kimbutab tõmbekeskusi

2011. aasta rahvaloenduse kokkuvõttena võib öelda, et elamispinna defitsiit Eestis vormiliselt puudub, sest eluruumide arv ületab selgelt leibkondade arvu. Võrreldes 2000. aasta rahvaloenduse tulemusega on tavaeluruume tulnud juurde 5,2 protsenti ja kuigi ka leibkondade arv on kasvanud, siis kokkuvõttes ületab

KV.EE: Korterite üürihinnad kerkivad käsikäes ostu-müügihindadega

Viimaste aastate sügisel on Eesti üüriturgu tabanud nõudluse kasv, mis on endaga kaasa toonud üürihindade kiire kerkimise. Portaali KV.EE andmetel oli 2013. a. oktoobrikuine üürikorterite keskmine pakkumishind 8,10 €/m². Positiivse märgina näeme, et suve lõpu üürivapustused on järjest tagasihoidlikumad ja

Aktiivse oktoobrikuu Tallinna korterituru taga arendusprojektide korterite vormistamised

Vaadates maa-ameti tehingute statistikat, oli oktoobrikuu korteriturg Tallinnas üle aastate aktiivne koos keskmise hinna kasvuga. Maa-ameti andmetel teostati pealinnas eelmisel kuul 766 korteriomandi tehingut. Sellises mahus on tehinguid oli viimati 2007. aastal, hiljem mitte. Seega justkui märgid viitavad buumiaegsele mahule.

Osta või üürida?

Oma tuba, oma luba, ütleb vanasõna. Olgu kodu üüritud või laenuga ostetud – mõlemal juhul kaasneb rahaline kulu. Korteri või maja ostmine on tõenäoliselt elus üks suurimaid rahalisi väljaminekuid. Seetõttu tasub plussid-miinused enne hoolikalt järele kaaluda. Kuna kinnisvara maksab tavaliselt

Asukoha taas suurenev roll kinnisvara soetamisel

Eesti kinnisvaraturg on viimaste aastate jooksul teinud olulise arenguhüppe. Oleme näinud nii tõusu kui langust. Kinnisvaramulli lõhkemine näitas, et kahjuks õpime üldjuhul ikkagi oma vigadest, mitte naabrite omadest. Viimase aasta jooksul on muutunud arendustegevus taas vägagi optimistlikuks. Kui kinnisvarabuumi ajal

Esmakordselt pärast laenubuumi algust on kõigis kolmes Balti riigis perede varad laenudest suuremad

Uuest SEB Balti leibkondade majandusanalüüsist selgub, et esmakordselt pärast eraisikute laenuportfelli kiire kasvu algust 2000. aastate esimesel poolel ületavad kõigis kolmes Balti riigis perede finantsvarad nende laenukohustusi. Eraisikute finantsvarad nagu näiteks hoiused, pensionifondid ja muud finantsinvesteeringud kasvavad endiselt kõigis Balti

Kuidas Kalamajast sai Eesti trendikaim linnaosa?

Põhja-Tallinnas, vanalinna ja mere vahel asuv Kalamaja asum on Eesti parim näide sellest, kuidas kunagine väsinud ja nukras seisus piirkond taaselustatakse. Mida enam on asumisse kolinud maksujõulist elanikkonda, seda rohkem on hakanud piirkonnas arenema ka ettevõtlus. Nüüd on selge, et

Kinnisvara õige kajastamine majandusaasta aruandes ei eelda suuri kulusid

Kinnisvara õige kajastamine majandusaasta aruandes ei eelda suuri kulusid Kinnisvara omavad ettevõtted puutuvad paratamatult kokku majandusaasta aruannete koostamisel kinnisvara kajastamisega. Olgu selleks siis büroo, kust tegevust juhitakse, tehas kus toimub tootmine või näiteks korterid/maad/majad, mis on seotatud vaid investeeringuks. Skeem