Uudiste arhiiv

 

Rätsepa-kinnisvara parimad päevad

Mitte just kõige paremad ajad kinnisvara- ja ehitusturul annavad ohjad küll tellijate kätte, kuid võimaldavad ka häid tehinguid nii äripindade üürilevõtjatele kui üürileandjatele. Kui vajadus on olemas ja võimalused samuti, siis on tegelikult täna ettevõtetel parim aeg mõelda kinnisvaraküsimuste pikemaajalisele

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Tänane kinnisvaraturg sobib uueks normaalsuse etaloniks

Järgnevalt on toodud 2010. a. II kvartalis kinnisvaraturul toimunut kokkuvõtva KV.EE kinnisvaraturu ülevaate kommentaar. Elamispindade turg paistab olevat suurimast mõõnast üle saanud. Siiski ei tähenda see veel uue kiire tõusu algust. Tänane kõrge, kuigi vähenev töötusenumber ja langev palk on

Pindi Indeks languses 4,8%

Pindi Indeks langes juulis 4,8%, andes linnade tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 11051,6 krooni ruutmeetri kohta. Juunis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 11 606,7 kr/m². Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 49,5 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal

Statistika: Uutest eluruumidest on suurenenud enam ĂĽhepereelamute osakaal (1)

Kasutusse lubatud eluruumide seas on 2009. aastal statistikaameti andmetel suurenenud kõige enam ühepereelamute osakaal. Oluliselt on suurenenud ka 6-8-korruselistes elamutes asuvate eluruumide osakaal. Kasvas ka kahepereelamute proportsioon. Muudes elamutüüpides asuvate kasutusse lubatud korterite osakaal on oluliselt vähenenud. On avalik saladus

Statistika: Lisandub enam suuremaid eluruume (1)

2009. aastal vähenes statistikaameti andmetel kasutusse lubatud eluruumide seas väiksemate ehk 1-, 2- ja 3-toaliste korterite osakaal. Selle selgituseks on korterelamute ehk keskmisest väiksema toalisusega eluruumide massarendamise lõppemine buumi möödudes. Nii on viimasel paaris aastal suurenenud kasutusse lubatud eluruumide hulgas

Statistika: Eluruumide ehitus ei kata amortisatsiooni (1)

2009. aastal lisandus olemasolevatele elamispindadele uusi elamispindu 0,47% eluruumide arvust ja 0,77% eluruumide pindalast. Lisandunud ruutmeetrite kõrgem protsent näitab, et uued eluruumid on suuremad, kui Eesti keskmine eluruumi suurus. Kui uue eluruumi kavandatavaks vanuseks lugeda ligikaudu 70 aastat, siis juurdekasvunumbrid

Tallinn-Tartu-Pärnu: Loodame parimat, aga… (1)

Eesti korteriturg on tõusvate tehingute valguses taas käima läinud. Tõusev tehingutearv on tunnistus sellest, et hinnalangus on selleks korraks möödanik. Samas peab siiski silmad lahti hoidma – välised tegurid võivad olla need, mis taas krediidikraanid kinni keeravad ja tehingutearvu pärssides

Kinnisvaraarendajad peavad turgu tundma

Kinnisvaraarenduse kuldsed ajad on õnneks möödas, kus kogu plaanitav arendusprojekt juba enne kopa maasselöömist pea täielikult müüdud oli. Tänane kinnisvaraarendaja peab olema buumiajast täiesti erineva töösse- ja ellusuhtumisega. Kinnisvaraarendusprojekti tuleb vaadata, kui ahelat, mis on täpselt nii tugev, kui selle

Kinnisvarafirmad peavad aina rohkem teenuse kvaliteedile mõtlema

Eelmisel nädalal pakkus tublisti kõneainet kinnisvarafirmade üha süvenev huvi uute maaklerite palkamise vastu. Samas tekkis paljudel ka küsimus, et milleks – pole ju mingit buumi. Jah, seda polegi, kuid praegu tegutsevad ettevõtted soovivad ellu jääda. „Maaklereid palgatakse täna ja on

Statistika: eluruumide ehituslubasid tuli juurde palju (1)

2010. aasta I kvartalis väljastati statistikaameti andmetel kasutusluba 663 eluruumile kogupindalaga 63 200m2. Aastatagusest ajast väljastati tänavu kasutuslubasid 11% rohkem. Kasutusloa saanud eluruumide pind suurenes 3% võrra. Keskmiseks kasutusloa saanud eluruumi suuruseks oli 2010. a. I kvartalis 95,3m2. Suurenenud kasutuslubade

Eksperdid: uus kriis võib tulla kolme aasta jooksul

29 protsenti 1Partner Kinnisvara küsitletud ekspertidest ennustas, et uus kinnisvarakriis võib meid tabada juba lähema kolme aasta jooksul. 1Partner Kinnisvara korraldas Eesti suuremate kinnisvarabüroode ekspertide hulgas uuringu, mis hõlmas nii kinnisvaratrende üldiselt kui ka hinnangute andmist konkreetsetele piirkondadele. Kõigi osalenud

Toompark: vaid välistegurid võivad tuua teistkordse hinnalanguse

Kinnisvaraspetsialisti Tõnu Toomparki arvates võib teistkordne kinnisvara hindade kahanemine toimuda vaid välistest teguritest tingituna. “Hiina kinnisvarabuum, veel mõned buumid, mis haavavad finantssĂĽsteemi ja investeeringute liikumist…  Maailmamajanduse koha pealt tuleb iga päev uusi uudiseid, tuleb vaadata, mis toimub Lõuna-Euroopas. Sisemaised tegurid samas räägivad Eestis hindade

Marek Kerna: Uus kinnisvara kollaps–tänan ei (1)

Ilmselt vähesed mäletavad  aastat 1992, kui Eestis toimus rahareform ja käibele tuli Eesti kroon.  Rubla oli selleks hetkes nii devalveerunud, et ärksamad ärimehed kindlasti teavad pajatada müstilisi lugusid tehingutest, mis toimusid sulas  ja kus raha veeti seljakottidega. Enne rahareformi toimus

Kinnisvaraturul pole miski enam endine…

Nii nagu sai otsa kinnisvara buum, nii hakkab läbi saama ka Eesti kinnisvaraturu letargiline vaikelu. Põhjas on ära käidud: Tallinnas juhtus see juba 2009. aasta keskel, mujal veidi hiljem. Nüüd on alanud turu järkjärguline taastumine. Pealinnas, kus uued elamuarendused hakkavad

2010. aasta kinnisvaraturg näitab suuremat stabiilsust ja kasvutendentsi

Tänased turuanalüüsid algavad reeglina paralleelide tõmbamisega kinnisvaraturu ja üleilmse majanduslanguse vahel. Ei ole mõtet spekuleerida, kas kinnisvaraturu põhi Eestis on käes või saabub järgmisel kuul, Arco Vara selge nägemus on, et põhi on jäänud möödunud aasta algusesse, peale seda on

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!