Uudiste arhiiv

 

Tallinn-Tartu-Pärnu: korteritehinguid jääb vaikselt vähemaks

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs võtab möödunud aastat kokku kui positiivsete arengutega perioodi. Tänaseks on suur tehingute arv korteriturul hakanud etteennustatult vaikselt vähenema, hinnatasemed jätkavad seejuures vaikselt positiivset tõusutrendi. Üheks elamispindade turu oluliseks mõjuriks on olnud eluasemelaenude

KV.EE kinnisvaraturu prognoosid 2013. aastaks

Järgnevalt on toodud mõningate kinnisvaraturu näitajate prognoosid 2013. aastaks. Prognooside eelduseks on majanduskeskkonna üldine stabiilne areng, st välistatud on äkkilised muutused halvemuse suunas. KV.EE indeks KV.EE indeks peegeldab elamispindade pakkumishindu portaalis KV.EE. Indeks näitas 100 punkti 18/02/2008, täna on indeksi

Alaline elukoht peab olema tõestatav

Mitte kõik kinnisvaratehingud ei ole Eestis maksustatavad. On juhtunud, et inimene sõlmib näiteks mingi servituudi seadmise lepingu, mille peale Maksuamet saadab talle viisaka meeldetuletuse maksude deklareerimise vajaduse kohta, sest arvutitarkvara viitab tehtud tehingule. Sel juhul tuleks saata lihtsalt viisakas ja

Ehitustööde maht on buumiajaga võrreldav

2012 III kvartali ehitustööde kogumaht jõudis 922 miljoni euroni, sellest 634 miljonit eurot moodustasid ehitustööd omal jõul. Aastaga kasvasid ehitusmahud vastavalt 24 ja 20%. Need käibenumbrid on täiesti võrreldavad 2006.-2008. aastaga, mil ehitusbuum oli tipus ja hakkas langema. 2012 III

Lõppes buumijärgne tippaasta

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, stabiliseerus aasta lõpus 57,3 punkti tasemel. Novembriga võrreldes detsembris indeksi väärtus ei muutunud, kuid aastatagusest on indeks 4,7% võrra kõrgemal. 2012. aasta tervikuna oli tippaasta

Tallinna korteriturg 2012: positiivsed arengud jätkuvad ka 2013. aastal

Alates kinnisvarakriisi hinnapõhjast 2009.-2010. aastal on Tallinna korterite hind näidanud vägagi stabiilset tõusu. 2012. aasta lõpuks on Tallinna korterite tehinguhinnad maa-ameti andmetel tõusnud tänaseks isegi meeletuna tunduva 55%. Portaali KV.EE andmetel on Tallinna korterite pakkumishinnad selle ajaga tõusnud aga kõigest

Statistika: tööturu näitajad toetavad kinnisvaraturu arenguid

2012 III kvartalis olid tööturu arengud positiivsed. Kvartaliga suurenes tööga hõivatute hulk  10 100 inimese võrra. Töötute hulk aga vähenes 3 100 inimese võrra. Tänane tööga hõivatute hulk on vaatamata kõrgele 9,7-protsendilisele tööpuudusele tasemel, mida saame võrrelda majandusbuumi ajaga. Töökoha

KV.EE: Vahe pakkumis- ja tehinguhindade vahel on hakanud suurenema

Elamispindade pakkumise ja nõudluse üheks heaks võrdluseks on portaalis KV.EE olevad korterite pakkumishinnad ja reaalsed tehinguhinnad maa-ameti andmetel. Kinnisvarabuumi algusaastatel olid vahed pakkumishindade ja tehinguhindade vahel kolossaalsed ulatudes Tallinnas isegi 60 protsendini tehinguhinnast. Kindlasti oli kinnisvarabuumi algusaastatel 2004.-2005. aastal portaalides

Mart Saa: Tänane korterituru kasv ei ole jätkusuutlik

Nii kogu Eesti, kui Tallinna korteriturg on viimaste kuude-kvartalite jooksul olnud üliaktiivne. Korteritehingute arv on olnud kõrgel tasemel, mis on võrreldav kinnisvarabuumi tipu järgse 2007. aasta lõpu tehingute arvuga. Selline tehingute arv ei saa olla jätkusuutlik ja see peab eesoleva

Statistika: Ehitushinnaindeks kasvas aastaga 5%

Ehitushinnaindeks rühib jõudsalt kasvusuunal. Indeks jääb oma tipule veel küll kümmekond punkti alla. Praktikud tõdevad juba ammu, et reaalsed ehitushinnad on kunagise buumi tasemel, kui mitte veel kõrgemal. 2012 III kvartaliks on ehitushinnaindeks statistikaameti andmetel aastaga tõusnud 5,0%. Indeksi oluliseimaks

Tehingute arv peaaegu buumiaegsel tasemel

Tallinna korteriturul oli käesoleva aasta novembris pärast kinnisvaramulli lõhkemist ja depressiooni aastatel 2007-2010 rekordiline kuu. Maa-ameti andmetel toimus korteritega 683 tehingut, kuid olulist järsku hinnamuutust ei toimunud. Viimase paari aasta jooksul on Tallinnas korterite tehingute hulk kõikunud vahemikus 400-600. Tehingute

Vastuoluline üüriturg

Ebakindlus majanduses, töökohtade koondumine tõmbekeskustesse, demograafiline situatsioon ja paljude isegi laenuvõimeliste kodanike soov mitte laenu võtta on kaasa toonud varasemast oluliselt suurema vajaduse üürikorterite järgi. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes korteri ostmisega olulist omafinantseeringut. Pärast kinnisvaramulli lõhkemist on ühiskonnas

Uusi kortereid ostetakse rohkem, kui neid turule pakkumisse tuleb

Eesti elamispindade pakkumishinna indikaator KV.EE indeks näitas eilse 20/11/2012 seisuga 61 punkti taset. See on aasta tagusest 1,3% allpool. Kinnisvarapakkumiste indeks on aga 98,2 punkti tasemel. Elamispindade pakkumiste arv on aastaga vähenenud 12,6%. Elamispindade pakkumiste vähenemise taga on kindlasti pealinna

KV.EE indeks ei taha veel tõusma hakata

Eesti õhukest kinnisvaraturgu ja selle liikumisi kajastavad mitmed kinnisvaraindeksid. Alljärgnevalt on mõned neist esmakordselt ühele graafikule kõrvuti pandud, et võrrelda nende käitumist. Võrreldes pisut erinevat sisu omavaid Eesti kinnisvaraindeksid näeme, et need liikusid kinnisvarabuumi ja kriisi alguse aastatel suhteliselt sama

Ober-Haus: üüriturg

Ebakindlus majanduses, töökohtade koondumine tõmbekeskustesse, demograafiline situatsioon ja paljude isegi laenuvõimeliste kodanike soov mitte laenu võtta on kaasa toonud varasemast oluliselt suurema vajaduse üürikorterite järgi. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes korteri ostmisega olulist omafinantseeringut. Pärast kinnisvaramulli lõhkemist on ühiskonnas