Uudiste arhiiv

 

Statistika: 2012. aastal sai kasutusloa 840 mitteeluruumi

2012. a. IV kvartalis sai statistikaameti andmetel kasutusloa 260 mitteeluruumi. Kogu 2012. aasta jooksul on kvartalipõhine kasutuslubade arv olnud aastatagusest suurem. Kokku sai möödunud aasta jooksul kasutusloa 840 mitteeluruumi kogupindalaga 474 000 ruutmeetrit. Samal ajal sai ehitusloa 2415 mitteeluruumi. Võrreldes kasutuslubadega

Statistika: Ehitushinnaindeks on aastatagusest 3,7% kõrgemal

Ehitushinna koondindeks oli statistikaameti andmetel 2012. a. IV kvartalis 3,7% aastatagusest kõrgemal. Indeksi komponentidest kasvasid kõige enam seekord ehitusmasinate hinnad. Ehitusmasinad kallinesid aastaga 7%. Konjunktuuriinstituudi koostatav ehitusbaromeeter ütleb, et ehitusettevõtjad ootavad lähemalt kolmelt kuult ehitushindade tõusu. Ehitusbaromeetri näitaja on 6,

Eesti Kinnisvarafirmade Liit: Kinnisvara ostmiseks aeg soodne, ilma teevad noored

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) tellis Eesti Konjunktuuriinstituudilt eksklusiivse uuringu, mille kohaselt peab üle kolmandiku elanikkonnast kinnisvara ostmiseks aega soodsaks, kõrgema sissetulekuga inimeste hulgas arvab sama suisa 51%. Tähelepanu väärib, et kinnisvara ostuplaaniga inimeste hulgas enam kui pooled on alla 30

Statistika: 2012. aastal sai ehitusloa 3035 eluruumi

2012. a. IV kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 1020 eluruumi kogupindalaga 88 800 m2. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas ehituslubade arv koguni 76%. Kokku sai 2012. aastal ehitusloa 3035 eluruumi, mis on viimase nelja aasta kõrgeim näitaja. Aasta baasilt kasvas ehistuslubade

Statistika: 2012. aastal sai kasutusloa 1990 eluruumi

2012. a. viimases kvartalis valmis ehk sai kasutusloa statistikaameti andmetel 532 eluruumi kogupindalaga 64 800 m2. Kogu 2012. a. jooksul sai kasutusloa 1990 eluruumi. 2011. aastal sai kasutusloa 1918 eluruumi. 2011. ja 2012. aasta valminud eluruumide arv on viimase kümne

Ehitustööde maht on buumiajaga võrreldav

2012 III kvartali ehitustööde kogumaht jõudis 922 miljoni euroni, sellest 634 miljonit eurot moodustasid ehitustööd omal jõul. Aastaga kasvasid ehitusmahud vastavalt 24 ja 20%. Need käibenumbrid on täiesti võrreldavad 2006.-2008. aastaga, mil ehitusbuum oli tipus ja hakkas langema. 2012 III

Statistika: uusi eluruume jääb vähemaks

Eluruumide valmimine võtab hoogu maha. Liigselt ei lisandu ka uute eluruumide ehituslubasid. Nende trendide taga on ehitushindade tõus, mis ei võimalda kinnisvaraarendajatel uusi arendusprojekte mõistliku hinnaga turule tuua. 2012 III kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa  385 eluruumi pindalaga 43

Statistika: 2012 III kvartalis sai kasutusloa 186 mitteeluhoonet

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv näitab viimastele aastatele omaselt kõrgeid numbreid. 2012 III kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 698 mitteeluhoonet kogupindalaga 318 000 m2. Aastaga vähenes ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv 8%, kuid nende pindala kasvas 34%. Kuigi ehituslubade ja kasutuslubade arvu

Tallinna üüripakkumiste hind on aastaga tõusnud 6% võrra

Korterite müügipakkumiste arv on asunud langema. Aastaga on portaalis KV.EE pakkumiste arv vähenenud 20% jõudes 15 256 pakkumiseni. Korteripakkumiste keskmine hind on seejuures tõusnud aastaga 4% võrra. Eesti keskmine korterite pakkumishind oli 11/2012 1035 €/m2. Tehinguhinnad jäävad pakkumishindadele alla. Eesti

Statistika: tööturu näitajad toetavad kinnisvaraturu arenguid

2012 III kvartalis olid tööturu arengud positiivsed. Kvartaliga suurenes tööga hõivatute hulk  10 100 inimese võrra. Töötute hulk aga vähenes 3 100 inimese võrra. Tänane tööga hõivatute hulk on vaatamata kõrgele 9,7-protsendilisele tööpuudusele tasemel, mida saame võrrelda majandusbuumi ajaga. Töökoha

Statistika: Ehitushinnaindeks kasvas aastaga 5%

Ehitushinnaindeks rühib jõudsalt kasvusuunal. Indeks jääb oma tipule veel küll kümmekond punkti alla. Praktikud tõdevad juba ammu, et reaalsed ehitushinnad on kunagise buumi tasemel, kui mitte veel kõrgemal. 2012 III kvartaliks on ehitushinnaindeks statistikaameti andmetel aastaga tõusnud 5,0%. Indeksi oluliseimaks

Vastuoluline üüriturg

Ebakindlus majanduses, töökohtade koondumine tõmbekeskustesse, demograafiline situatsioon ja paljude isegi laenuvõimeliste kodanike soov mitte laenu võtta on kaasa toonud varasemast oluliselt suurema vajaduse üürikorterite järgi. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes korteri ostmisega olulist omafinantseeringut. Pärast kinnisvaramulli lõhkemist on ühiskonnas

Statistika: arendusprojektide edasilükkamine vähendab finantseerimisvajadust

Kinnisvaraärisse ja ehitusse antud laenude jääk on muude laenujääkide eeskujul langemise lõpetanud. Siiski ei ole siit näha, et ettevõtetele antud kinnisvarasektori laenud oleksid kasvama hakanud. 2012 III kvartalis oli kinnisvaraalase tegevuse finantseerimiseks antud laenude jääk 2,4 miljardit eurot ehk 4%

Statistika: keskmise eluasemelaenu jääk on 41 keskmist kuupalka

Soodne eluasemelaenude intressimäär on olnud kindlasti üks tegur, mis on aidanud kaasa eluasemelaenude käibe kasvule. Eluasemelaenude intressimäär oli Eesti Panga andmetel septembris 2,7% ehk sama palju, kui ka kuu varem. Tegemist on läbi aegade ühe soodsama intressimäära näitajaga. Eluasemelaenude käive

Statistika: Elamispindade käive moodustab 25% netopalkade summast

2012 II kvartali netopalkade summa on statistikaameti andmetele baseeruvalt 1 092 miljonit eurot. Elamispindadega tehti sel ajal maa-ameti andmetel käivet 272 miljoni euro väärtuses. See tähendab, et elamispindade käive moodustas 2012 II kvartalis netopalkade kogusummast 25%. See on pisut enam