Uudiste arhiiv

 

Palgakasv teises kvartalis pidurdus

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2014. aasta teises kvartalis 4,8% ja brutotunnipalk 8,8%. Kuu- ja tunnipalga kasvu suur erinevus viitab sellele, et maksti vähem preemiaid ja hüvitisi, mida võib pidada palga paindlikumaks osaks. Hooajalisi tegureid arvestades jätkus keskmise palga kvartalikasvu

Teise kvartali majanduskasv oli oodatust parem

Eesti Pank

Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas SKP teises kvartalis kvartali võrdluses 0,5% ja aasta võrdluses 2,2%. Ka Eesti Pank prognoosis teises kvartalis majanduskasvu kiirenemist. Nii aasta kui ka kvartali võrdluses avaldas tööstussektor teises kvartalis majanduskasvule positiivset mõju. Ehkki tööstussektori toodanguootused langesid vahetult

II kvartalis kasvas majandus 2,2%

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,2%, teatab Statistikaamet. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes I kvartaliga võrreldes 0,5%. Esialgsetel andmetel panustas SKP kasvu enim Eesti majanduse suurim tegevusala

Juunis kaubavahetuse vähenemine pidurdus

Kaupade eksport kasvas 2014. aasta juunis 1% ja import kahanes 1% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Tänavu esimesel poolaastal mõjutas ekspordi ja impordi vähenemist enim elektriseadmete ja transpordivahendite kaubavahetus. Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades ligi 1 miljardi euro

SEB nädalakommentaar: „Majanduslanguse anatoomia“

Viimase nädala jooksul on avaldatud mitu olulist makronäitajat, mis makropilti veidi enam avasid. Esiteks korrigeeris Statistikaamet majanduslanguse hinnangut esimese kvartali kohta varasemalt –1,9%-lt –1,4%-le. Kuigi langust korrigeeriti pehmemaks ja ulatuselt oli tegemist tavapärasest suurema korrektsiooniga, ei andnud sealhulgas avaldatud detailid

Nordea Eesti majandusülevaade: Eesti majanduse aeglasem pööre kasvule

Nordea värske majandusprognoosi kohaselt jääb Eesti majanduskasv sel aastal 1,2 protsendi tasemele. Eesti majanduse pööret kasvule on aeglustanud majanduse kiire jahtumine aasta esimeses kvartalis, välisturgude aeglane taastumine ja tõusetunud geopoliitilised riskid seoses Venemaa ja Ukraina sündmustega. Eksporditurgude taastumise, Euroopa Liidu

Majandus kahanes I kvartalis

Täpsustatud andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,4%, teatab Statistikaamet. I kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,4 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP langes 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7%. SKP deflaatori kasv, mis iseloomustab

SKP vähenemine esimeses kvartalis palgakasvus ei kajastunud

Keskmine brutokuupalk kasvas aastavõrdluses 2014. aasta esimeses kvartalis statistikaameti andmetel 7,3% ja brutotunnipalk 6,9%. Kvartali võrdluses on keskmise palga kasv hooajalisi tegureid arvestades viimasel poolaastal märgatavalt aeglustunud. Arvestades majanduslangust võib palgakasvu pidada siiski jõuliseks. Seda aitab mõnevõrra selgitada see, et

Eesti Puitmajaliit tähistab täna oma viieteistkümnendat edukat tegutsemisaastat

Viisteist aastat tagasi otsustasid 17 Eesti puitmajatootjat koonduda ühisesse erialaliitu. Tänasel päeval koondab Puitmajaliit Eesti edumeelsemaid ettevõtteid, olles arvestatav tugi oma liikmetele, tugev partner huvigruppidele ning riigiasutustele. Eesti Puitmajaliit loodi algselt eesmärgiga taotleda ehituslube Saksamaal, kui tolle aja suurimal sihtturul

Majandus kukkus miinusesse

Äripaev

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes selle aasta esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 1,9 protsenti, näitavad statistikaameti esialgsed andmed. Viimati kahanes Eesti majandus neli aastat tagasi. LHV majandusanalüütik ja endine majandusminister Heido Vitsur üllatus, kui palju majandus ühe kvartaliga kahanes. “Summaarselt

I kvartalis majandus kahanes

Esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta I kvartalis võrreldes 2013. aasta I kvartaliga 1,9%, teatab Statistikaamet. Viimati langes Eesti majandus 2010. aasta I kvartalis. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kahanes 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 1,2%. Seni Eesti majanduse peamisteks veduriteks

OECD prognoosib Eesti majanduskasvu kiirenemist 3,1 protsendini aastal 2015

Täna avalikustatud Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) kevadprognoosis kasvab Eesti majandus 2014. aastal 1,2%, mis on samal tasemel euroala hinnangulise keskmise kasvuga käesoleval aastal. Tulevaks aastaks ennustatakse Eestile OECD ja euroala keskmisest oluliselt tugevamat 3,1-protsendist majanduskasvu. Majanduskasvu toetab põhiliselt palgatõusust

Sisemajanduse koguprodukt lööb majanduses toimuvad tehingud kokku

Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP). Tänapäevases tööjõujaotusele tuginevas majanduses on iga majandusliku hüve elukäigus vähemalt kolm

Eesti kinnisvara hindade kiire kasv võib põhjustada riskide kuhjumist

Eesti finantssektori toimimist ohustavad riskid on väikesed, kuid seda mõjutav väliskeskkond on habras. Majanduskasvu taastumisest hoolimata iseloomustab euroala pangandussektorit endiselt suhteliselt kõrge probleemsete laenude tase ja madal kasumlikkus. Enne Euroopa Keskpanga juures ühtse pangandusjärelevalve sisseseadmist viiakse euroalal läbi suuremate pankade

Swedbank: Eesti majandus kasvab sellel aastal 1,8%

Meie peamiste kaubanduspartnerite nõudlus sellel ja järgmisel aastal küll paraneb, kuid jääb oluliselt väiksemaks, kui veel paar kuud tagasi ootasime. Ühest küljest tugevneb euroala majandus järk-järgult ning see annab Eesti ettevõtetele rohkem võimalusi eksportimiseks. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõunul aeglustab