Nordea majandusprognoos: Eesti majanduse taastumist pidurdavad geopoliitilised arengud

Nordea PankNordea värske majandusprognoosi hinnangul pidurdavad 2014. teisel poolaastal Eesti majanduse kasvu peamiste eksporditurgude aeglustunud kosumine ja uued geopoliitilised riskid, mille tulemusel on Eestis tänavu oodata 0,7%-ni ulatuvat majanduskasvu. Tööjõuturg ja sisetarbimine on püsinud ootuspäraselt tugeval tasemel, tarbimist toetab pea nullilähedane hinnakasv, mis jääb alla euroala keskmisele.

Globaalmajanduse areng on tänavu olnud oodatust aeglasem. Arenenud suurriikide majandusnäitajad viitavad globaalmajanduse kasvu järk-järgulisele paranemisele 2015.a., kuid arenevate turgude nõrkuse ja märkimisväärsete geopoliitiliste riskide (s.h viimasel ajal eskaleerunud Venemaa ja Ukraina konflikti) taustal püsib areng jätkuvalt heitlik. Välisriskide võimendumise ja välisnõudluse aeglasema taastumise tõttu langetas Nordea ka Eesti 2014. aasta majanduskasvu prognoosi seniselt 1,2%-lt 0,7%-le.

“Järgmise aastate kasvu väljavaate osas jäävad riskid allapoole. Jätkusuutlik kasv saab tulla ekspordinõudlusest, tootlikkust tõstvatest uutest investeeringutest ja laienemisest uutele eksporditurgudele. Kuid ka meie tugevamate kaubanduspartnerite investeeringud kasvavad tänases majanduskeskkonnas vaevaliselt. Eratarbimist, mis Eestis küündib ligi 50%-ni SKT-st, hoiab tugeval tasemel erakordselt madal inflatsioon ja euroala keskmisest kiirem palgakasv, kuid sellest üksi jääb jõulisemaks kasvuks vajaka,“ leidis Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

Eksporditurgude taastudes prognoosib Nordea Eestile 2015. aastal majanduskasvu, mis ulatub kuni 2,7%-ni. Määramatus püsib kõrge, ekspordinõudluse elavnemist ei ole oodata enne järgmise aasta lõppu.

Venemaa ja Ukraina konflikti mõjud majanduse väljavaadetele

Tõnu Palmi hinnangul on Venemaa-Ukraina konflikti mõjud Eesti kaubanduspartneritele ja Eestile olnud seni piiratud, kuivõrd globaalmajandus jätkab taastumist ja majanduskasvu toetab senisest rohkem sisetarbimine: „Eesti Venemaa suunaline kaubaeksport on kahanenud aastataguses võrdluses (2014 II kv -14% a/a) samas suurusjärgus kui euroala eksport Venemaale. Samas ei saa alahinnata ebakindluse kasvust tingitud kaudseid mõjusid juhul, kui konflikt peaks venima pikemale. Eesti ekspordi alustala, töötleva tööstuse kindlustunne, on tänaseni püsinud suhteliselt stabiilne. Töötleva tööstuse mahu aastakasv on viimasel kolmel kuul püsinud sarnaselt plusspoolel (mai-juuli keskmine kasv +3% a/a). Eesti eksporti mõjutab kindlasti ennekõike euroala ja Skandinaavia majanduste nõudlus ja väljavaade“.

Kasvanud riskide valguses on võimalikud ajutised tagasilöögid tööturul, kuid tööpuuduse pikemaajaline kahanemise trend majanduskasvu elavnedes jätkub. Tugev tarbijate kindlustunne peegeldab reaalsissetulekute kasvu ja stabiilset tööturgu. Kuigi tarbijate ettevaatus järgmiste aastate majanduse väljavaate osas on viimastel kuudel selgelt kahanenud, on suurte ostude kaalumine võrreldes möödunud aastaga mõnevõrra kasvanud. Viimast kinnitavad kinnisvara- ja automüükide tulemused ning stabiilsed eluasemelaenude mahud.

„Madalam majanduskasv ja kiire palgakasv mõjutavad negatiivselt Eesti ettevõtete kasumimarginaale. Seoses nõrga välise hinnasurvega jäävad hinnakasvu riskid Eestis tagasihoidlikuks ka pikemas horisondis. Energiahindu survestab Euroopas madal energianõudlus. Ettevõtete võimalused välisturul hinda tõsta jäävad piiratuks. See sunnib ettevõtjaid panustama efektiivsuse kasvule ja mitmekesistama eksporditurge,“ ütles Palm.

Euroala ja Põhjamaade väljavaated

Nordea värske majandusprognoosi Economic Outlook hinnangul kasvab euroala majandus oodatust aeglasemas tempos.

„Euroala 2015. aasta majanduskasvu prognoosi alandasime 1,5%-lt 1,1%-le, mis peegeldab Prantsusmaa ja Itaalia tagasihoidlikumat kasvuväljavaadet ning ka väliskeskkonna mõjusid Saksamaa majandusele. Euroala hinnakasv Nordea hinnangul kergelt elavneb, püsides kahe aastases horisondis alla 2% taseme. USA ja euroala rahapoliitika eesootav lahknemine toetab euro nõrgenemist,“ selgitas Palm.

Põhjamaades on endiselt parimad kasvuväljavaated Rootsi majandusel, mida veab suures osas tugev sisetarbimine. Edaspidi on oodata kõigest tagasihoidlikku ekspordi kasvu. Tulenevalt energiasektori investeeringute kahanemisest aeglustub järgmisel aastal ajutisel Norra majanduse kasv, ületades 2016. aastal taaskord kahe protsendi kasvukiiruse. Soome majandus kasvab väliskeskkonna kasvanud riskide ja nõrga sisenõudluse toel järgmisel aastal kõigest 0,3%. Venemaa sanktsioonid ning määramatuse kasv hoiavad tagasi investeeringuid ning oluliste kaubanduspartnerite impordinõudlus ei näita olulist paranemist. Kokkuvõttes on jätkuvalt oodata Eesti majanduse jaoks oluliste Põhjamaade majanduste aeglast kasvupööret, mida mõjutab olulisel määral globaalmajanduse käekäik.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

8 + 2 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine