Nordea Eesti majandusülevaade: Eesti majanduse aeglasem pööre kasvule

Nordea PankNordea värske majandusprognoosi kohaselt jääb Eesti majanduskasv sel aastal 1,2 protsendi tasemele. Eesti majanduse pööret kasvule on aeglustanud majanduse kiire jahtumine aasta esimeses kvartalis, välisturgude aeglane taastumine ja tõusetunud geopoliitilised riskid seoses Venemaa ja Ukraina sündmustega. Eksporditurgude taastumise, Euroopa Liidu uue programmiperioodi vahendite kasutuselevõtu ja investeeringute kasvu toel kiireneb SKT kasv Eestis 2015. aastal 3,2 protsendini. Kasvuriskid jäävad allapoole.

Euroala ja Eesti majanduspoliitika jaoks on käesoleval aastal võtmeteemaks majanduskasv. Kriisist tulenenud kõrge võlakoormuse vähendamiseks ja tööturu olukorra parandamiseks vajavad majandused kiiremat sissetulekute kasvu. Eesti oli 2013. aastal euroala kiireima nominaalkasvuga riik (Eesti +5,9% a/a; Soome +0,6 a/a; euroala +1% a/a ).

Eesti hinnakasv jääb aeglaseks, toetades SKT reaalkasvu. Oodatud kiire tarbijahindade kasvu pidurdumine Eestis realiseerus. 2014. aasta viimases kvartalis algab hinnakasvu mõõdukas kiirenemine ning aasta kokkuvõttes jääb tarbijahindade kasv Eestis euroala keskmise tasemele. Nordea prognoosib 1,0 protsendist hinnakasvu käesoleval aastal ning selle mõõdukat kiirenemist 2,6 protsendini 2015. aastal.

Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul on hinnakasvu pidurdumine toimunud suures osas energiahindade aeglustumise arvelt: „Globaalmajanduse nõrkus koos tugeva euro vahetuskursiga on hoidnud Euroopas ja Eestis vaos impordi- ja toormehindasid. Laiapõhjalist hinnakasvu aeglustumist peegeldavad Eesti jätkuvalt langevad ekspordi- aga ka tööstustoodangu tootjahinnad. Ehitus- ja kinnisvarahindade kasv aeglustub. Ettevaatavalt on tugevamates majandustes näha juba märke uuest hinnakasvu pöördest (sh USA tootjahindades). Ettevõtjatel õnnestub osa hinnakasvust tarbijatele üle kanda. Kahanenud tööpuudusele lisanduv palgakasv toetab hinnakasvu uut tsüklit.“

Eesti majanduse kiire jahtumise I kvartalis põhjustas mitme teguri kokkulangemine. „Peamiseks aasta esimese kvartali jahtumise põhjusteks olid kaubanduspartnerite madal impordinõudlus, transpordi- ja logistika sektori lisandväärtuse suur langus (sh laondust ja veondust abistavate tegevusalade kahanemine kaubavedude vallas), soe talv, elektri impordi kasv ning kiire hinnakasv kinnisvarasektoris,“ ütles Palm. „Kaubanduspartnerite madal impordi- ja energianõudlus seletab paljuski Eesti ekspordi tagasihoidlikke mahte.“

„Eesti avatud majanduse kasvuks on vaja euroala ja Põhjamaade jõulisemat kasvupööret, mida veaksid eratarbimise kõrval nii eksport kui ka investeeringud,“ leidis Palm. „Eesti kaubanduspartneritest on kasvu väljavaade parem Saksamaal, Rootsil ja Suurbritannial. Viimaseid mõjutab euroala jätkuv taastumine ja USA majanduse vähemalt 3%-ne oodatav SKT kasv aasta teises pooles. Majanduskasvu tõstmiseks ja arvestades Vene-Ukraina arenguid on Eestil otstarbekas eksporditurge veelgi mitmekesistada ja laiendada tegevust jõulisemalt kasvavatel turgudel.“

Paranenud majanduskindlustunne lubab oodata Eesti eksporditurgude järk-järgulist elavnemist 2015.aastal.

Tugev tööturg ja sissetulekute kasv jääb eratarbimist toetama. Kuigi majanduse jahtumise tõttu on oodata palgakasvu mõõdukat aeglustumist, toob hinnakasvu langus Nordea hinnangul käesoleval aastal kaasa ca 5%-st reaalpalkade kasvu.

„Eratarbimise aeglustumine jääb hinnakasvu aeglustumise tõttu mõõdukaks. Kuid tugevast eratarbimisest jääb kiiremaks majanduskasvuks väheks,“ leiab Palm. „Tööturgu pingestab tööealise elanikkonna vähenemine, mida mõjutab ennekõike migratsiooni negatiivne saldo. Tööhõive samal tasemel hoidmiseks peab tööhõive määr kasvama. Hõivatute arvu languse pehmendamiseks võiks olulist rolli täiendõpe kõrval mängida vanemaealiste motiveerimine osalemaks kauem tööturul. Miks mitte toetada väärtuslikku generatsioonidevahelist kogemuste jagamist ja motiveerida madalate säästude juures inimesi ka vanaduspõlves kõrgemat sissetulekut teenima.“

Eesti kasutamata potentsiaal kiire kasvuga e-majanduses. Eesti puhul on e-kaubanduse kasv jäänud aeglasemaks kui mitmes Euroopa riigis, mis viitab kasutamata võimalustele avardada valikut ja aidata seeläbi kaasa suuremale hinnakonkurentsile. Tõnu Palmi sõnul on Eestil hea stardipositsioon e-majanduse arendamiseks, arvestades IKT sektori tugevat potentsiaali: „Töö sellel suunal toimub avaliku ja erasektori koostöös, samas suuremad läbimurded eeldavad mahu hüppelist kasvu, mis on võimalik vaid välispartnerite kaasamisel. E-residentsus on üks samm õiges suunas. Sellele võiks lisanduda ekspordile suunatud e-tervishoiuteenus, mis oleks piisavalt motiveeriv, et edendada Eestis tervishoiuturismi. Euroopa kogeb rahvastiku vananemist ja personaliseeritud tervishoiu teenused saavad olema kiire hinnakasvuga.“

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

48 + = 58

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine