Uudiste arhiiv

 

Eesti Ühispank pakub kõigile Kodulaenu intressiga 3,1 protsenti

Eesti Ühispank on lubanud klientidele pakkuda turu parimaid tingimusi, seetõttu pakume alates reedest soodsaimat kodulaenuintressi – 3,1 protsenti laenujäägilt aastas. “Ühispank on oma koostööpartneritest kinnisvaraarendajate uusobjektidele 3,1 protsendilist eluasemelaenu pakkunud juba alates maikuust, tahame seda soodsat pakkumist laiendada ka kõigile

Statistika: Eluasemelaenud, intressimäärad

Kinnisvarabuumi lõppu ei paista

Eesti kinnisvaraturg on arenenud tormiliselt. Kinnisvaratehingute arv on mõningate korrektuuridega löönud järjepanu uusi rekordeid jõudes 2003. aastal pea 47 tuhande tehinguni. Kinnisvarahinnad on näidanud ilmselget tõusutendentsi 22 miljardi krooni väärtuseni küündides. Väljastatud laenumahud on igakuiselt mitmekümneid protsente suuremad eelmise aasta

Kinnisvaraturg Euroopa Liiduks valmis

Valdav enamus ehk 2/3 Eesti elanikest avaldas 2003. a. 14. septembril soovi Euroopa Liiduga liituda. Oluline poliitiline ja majanduslik otsus ELi kasuks mõjutab Eesti tulevikku märkimisväärselt. Omajagu sellest mõjust suunab Eesti kinnisvaraturgu ning siinse kinnisvara väärtust. Järgnevalt on vaadeldud kuidas

Uued korterid müüakse välja juba enne, kui kortermaja valmis saab

Ülisuur nõudlus uute korterite järele on turusituatsiooni muutnud selliseks, et kui välireklaamid ja kuulutused üles jõuavad, on suur osa kortereid juba müüdud. Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli ütles, et uute korterite broneerimine ja ost käib tormakalt, ehkki tänavu lisandub

Statistika: Eluasemelaenude jääk, käive ja intressimäär

Statistika: Eluasemelaenude jääk, käive ja intressimäär

Tartu ja Tartu lähiümbruse elamurajoonid

Tüüpiline Tartu piirkonnas elamurajooni krundi ostja on tartlane, kes on seniseks eluasemeks olnud tüüpkorteri müünud ning sealt saanud krundi ostmiseks ja oma maja rajamiseks omafinantseeringu. Sobiliku krundi suurus ei tohiks kindlasti olla alla 1000m². Soovitavalt olgu krunt siiski 1200-1300m². Krunt

ELiga liitumine on tänastesse kinnisvarahindadesse juba sisse kirjutatud

14. septembril andis kolmest hääletanust kaks hääle selle poolt, et Eesti võiks liituda Euroopa Liiduga. Oluline poliitiline ja majanduslik otsus ELi kasuks mõjutab Eesti tulevikku märkimisväärselt. Omajagu sellest mõjust suunab Eesti kinnisvaraturgu ning siinse kinnisvara väärtust. Järgnevalt on vaadeldud kuidas

Kinnisvara petab ootusi

Euroopa Liiduga liitumine võib põhjustada korterite hinnalanguse Kinnisvaraturu kõrgseis toetub suuresti investorite ootustele, et pärast Euroopa Liiduga liitumist tõusevad kallite kesklinna korterite hinnad veelgi. Ootused on aga liiga optimistlikud. Kõrghetk kinnisvaraturul on käes ning hindade edasise tõusu ootused üle paisutatud,

Statistika: Eluasemelaenude jääk, käive ja intressimäär

Kinnisvaratehingute arv stabiilne, tehingute väärtus tõuseb

2003. a. esimene poolaasta oli kinnisvaraturul taas aktiivne – sõlmiti pea 21000 kinnisvaratehingut. 2002. aasta jooksul sõlmiti vähem kinnisvaratehinguid kui 2001. aastal. Nüüd on võrreldes 2002. a. esimese poolega sõlmitud 5% rohkem kinnisvaratehinguid, mille väärtus ületab aastatagust numbrit 14%. Jätkuva

Euroliidu ootel läheb kinnisvara hästi kaubaks

Inimesed ootavad kinnisvara hinna mitmekordset tõusu Kinnisvaraanalüütikud: kergesti rikastuda soovijad pettuvad Eestlased on Euroopa Liitu astumise eel hakanud aina enam kokku ostma kinnisvara ja maad, lootes, et hinnad liitu astudes hüppeliselt kasvavad. Kinnisvaraanalüütikud suuremat hinnatõusu ei prognoosi. Tallinlanna Anneli (24)

Kinnisvarakalender: september 2003

  Kuuteemad: – Matkamaja ja teiste vanalinna kinnistuste võimalik müük; – Saku Suurhalli pankrotioht endiselt õhus; – taas tõstatunud Harju tänava kruntide küsimus. Muud teemad: 02/09 Tallinna Harju tänava äärse maa omanikud nõuavad linnalt luba ehitada varemeaukude asemele elu- ja

Aktiivseim kinnisvaraturg on Tallinnas ja Harjumaal

2003. aasta I kvartalis sõlmiti 9754 kinnisvara ostu-müügilepingut koguväärtusega 4255 miljonit krooni. Võrreldes 2002. aasta I kvartaliga sõlmiti 11% rohkem kinnisvaratehinguid, millede väärtus oli mullusest koguni 37% suurem. Suurenev kinnisvaratehingute arv on ühest küljest üllatav. Nimelt näitas 2002. aasta, et