Uudiste arhiiv

 

Statistika: Aastaga lisandus 2800 eluasemelaenu

2013. aasta lõpu seisuga oli Eesti Panga andmetel Eestis tagasimaksmisel 160 420 eluasemelaenu. Aastaga on eluasemelaenude arv suurenenud 2800 võrra ehk 1,8%. Arvestades, et eluasemelaenude kogujääk oli samal ajal 5,9 miljardit eurot on keskmine eluasemelaenu jääk 36 755 eurot. Aastataguse

Statistika: Eluasemelaenude käive kerkis aastaga 25%

Uute eluasemelaenude intressimäär langes Eesti Panga andmetel 2013. aasta lõpus 2,47% peale. See on üks viimaste aastate madalaimaid, kuid siiski mitte kõige madalam näitaja. Madal intressimäär kerkivate palkade valguses viis tõusule eluasemelaenude käibe. 2013 IV kvartalis väljastati Eestis eluasemelaene 192

Väikeste korterite hinnatõus on tormiline

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Madalad intressimäärad, kerkiv eluasemelaenude käive ja kasvavad palgad on viinud Tallinna korteritehingute hinna tõusule. 2014 I kvartali esialgsete andmete baasil on korteritehingute aastane hinnatõus 17,3%. Oluliselt suuremal määral on tõusnud väikeste korterite tehinguhind, keskmisest vähem on kasvanud suuremate korterite keskmine

Vähese nõudluse ja investeerimisaktiivsuse tõttu on ettevõtete laenuaktiivsus väike

Eesti Pank

Ettevõtete rahastamisolukord oli 2013. aastal suhteliselt hea ja majapidamiste oma paranes. Tänu suurenenud ettevõttesisestele jooksvatele vahenditele, kogutud puhvritele, suurenenud laenuvõtmisvõimele ja pangalaenude baasintressimäärade madalale tasemele oli ettevõtete rahastamisolukord suhteliselt hea ega piiranud väga nende äritegevust ja investeeringuid. Tänu suurenenud sissetulekutele ja

LVM Kinnisvara: 5 põhjust, miks 2014 saab ostjaturust müüjaturg

Käesoleva aasta algus meenutab paljuski aastat 2004. Kinnisvaramüüjad nautisid eelmisel aastal, eriti selle teises pooles, kahekohalisi kasvunumbreid, mis suuresti ületasid aastataguseid ennustusi ning mis viisid hinnad kohati buumieelsele tasemele. Vaatamata sellele, et kasv ei ole olnud maakonniti ühtlane, on tunda

Tallinna korterite väärtuse 10-aastane reaalkasv on 29%

Suure korteritehingute aktiivsuse valguses pakub palju kõneainet elamispindade hinnamuutus. Ostjaid huvitab korterihind, mida ta peab taskust välja käima ja ehk pangalaenuga finantseerima. Kinnisvaraomanik on huvitatud talle kuuluva vara väärtusest. Kinnisvarabürood, maaklerid ja konsultandid on meedias turunduslike sõnumite levitamisega üksjagu aktiivsed.

KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht kasvas 38,2%

Eelmisel aastal väljastasid pangad 1691 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 90,6 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 21,1%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 38,2%. Kõigist Eestis välja antud eluasemelaenudest moodustas KredExi käendusega väljastatud

Eluasemelaenuportfell suurenes aastaga 50 miljoni euro võrra

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumaht kasvas 2013. aastal 1,3%. Laenu- ja liisinguportfelli maht suurenes aastaga 185 miljoni euro võrra 14,9 miljardi euroni. Ettevõtete laenuportfelli aastakasv aeglustus aasta lõpuks 2%le. Ettevõtted võtsid detsembris pikaajalisi laene ja liisinguid novembriga

Tallinn-Tartu-Pärnu: korterituru riskid on suurenenud

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs tõdeb, et korterituru riskid on kasvamas. Seda eelkõige 2012.-2013. aastal asetleidnud väga kiire korteritehingute arvu ja hindade tõusu tõttu. Tänaseks on korterite hinnad kasvanud tasemele, kus need hakkavad järjest olulisemalt mõjutama tarbijate

Statistika: Korterite müügipakkumiste arvu vähenemine viib korterite pakkumishinna üles

2013 IV kvartalis pakuti portaalis KV.EE müügiks 13 706 korterit, mis on 5% aastatagusest vähem. Tallinnas kui korterituru suurimas piirkonnas on korterite müügipakkumiste arv vähenenud koguni 15%. Vähenev pakkumine ja kasvanud eluasemelaenude käive on kinnisvaramüüjatele andnud võimaluse hindu tõsta. Korterite müügipakkumiste

Priit Värk: Kas riik peaks rajama uusi kodusid?

Eesti on omanike keskne riik, kuid vargsi on hakatud avalikult arutama selle üle, kas meie elamufondis peaks olema suurem osakaal üüripindadel. Tegemist ei ole olnud pelgalt intellektuaalse mõtteharjutusega vaid üürikorterite rajamiseks on kerkinud vajadus peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks, kooli lõpetanud

Tallinna korterite väärtuse 10-aastane reaalkasv on 29%

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Suure korteritehingute aktiivsuse valguses pakub palju kõneainet elamispindade hinnamuutus. Ostjaid huvitab korterihind, mida ta peab taskust välja käima ja ehk pangalaenuga finantseerima. Kinnisvaraomanik on huvitatud talle kuuluva vara väärtusest. Kinnisvarabürood, maaklerid ja konsultandid on meedias turunduslike sõnumite levitamisega üksjagu aktiivsed.

Uute eluasemelaenude aastakasv aeglustus 10%le

Uute eluasemelaenude aastakasv aeglustus 10%le. Novembris võeti eluasemelaene 62 miljoni euro väärtuses, mida oli mõnevõrra vähem kui septembris ja oktoobris. Kuu jooksul väljastatud laenude maht ületas varasemate laenude tagasimakseid, mille tulemusena eluasemelaenuportfell kasvas 10 miljoni euro võrra. Eluasemelaenuportfelli aastakasv jäi

Ober-Haus: Totaalne hinnahüpe Lasnamäel

Tallinna kõige suurema korterite arvuga linnaosas Lasnamäel on tehingute hulk ja hinnad käesoleva aasta jooksul liikunud tõusutrendis, eriti kiiresti on tõusnud keskmine pinnaühiku hind. Võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga on käesoleva aasta samal perioodil toimunud tehingute baasil hinnatõus +27%. Tallinnas

Swedbank: eluaseme taskukohasus on Tallinnas halvenenud

Selle aasta kolmandas kvartalis oli Tallinna leibkonna netopalk 54% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks. Vastavat näitajat iseloomustav eluaseme taskukohasuse indeks* langes. Eluaseme taskukohasust vähendas kvartali võrdluses hooajalistest teguritest põhjustatud 3 protsendiline netopalga langus koos 16 protsendilise