Uudiste arhiiv

 

Capital Mill: Tapa spordi- ja vabaajakeskuse rajamine liigub edasi – algavad projekteerimistööd

Capital Mill

Sel nädalal sõlmisid Capital Milli juhtimise all olev AquaTapa OÜ ja AS Merko Ehitus Eesti töövõtulepingu, mille raames alustatakse Tapa linna uue spordi- ja vabaajakeskuse projekteerimist. Keskuse kinnistu kogupindala on 18 676 m² ning see paikneb aadressil Spordi tn 8. Ehitustööde algus

Kliimaministeerium: Eesti rõhutab Euroopa eluasemekava koostamisel heade rahastusmudelite olulisust

Kliimaministeerium

Euroopa Komisjon valmistab ette kava, et suurendada taskukohaste ja kvaliteetsete eluasemete kättesaadavust kõigis liikmesriikides. Valitsus kinnitas täna seisukohad, kus Eesti rõhutab vajadust toimivate rahastusmudelite järele, mis aitaksid soodustada kodude ehitamist ja renoveerimist ka väiksemates linnades ja maapiirkondades. “Enamikes Euroopa riikides

Citadele ostubaromeeter: tarbijate pessimism seab ohtu majanduse taastumise

Citadele Bank

Eestlaste hinnang oma rahalise tuleviku osas on suve lõpuks muutunud pessimistlikumaks. Citadele värske ostubaromeetri järgi arvab 46% Eesti inimestest, et järgneva kolme kuu jooksul nende rahaline olukord halveneb – mais oli sama näitaja 43%. „Eesti tarbijate ootused oma finantsseisu suhtes

Soovitus linnavalitsusele: kui aru ei saa, siis ära näpi

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Helgematel hetkedel tundub, et ka Eestisse on jõudnud arusaam, et oleme end hullult ülereguleerinud ja tuleb liikuda lihtsustamise peale. Teisel momendil tundub, et arst on haiglast lahkunud ja õed on unustanud ravikuurijärgsed tabletid patsientidele manustada. Need mõtted tulevad pähe, kui

Eesti Pank: Aeglustuv palgakasv on kooskõlas aeglaselt taastuva majandusega

Eesti Pank

Selle aasta teises kvartalis aeglustus palgakasv statistikaameti parandatud andmete järgi 5,9%ni. Keskmise palga kasvu aeglustas kõige rohkem avalik sektor – tervishoiu ja hariduse tegevusalal suurenes palk varasemast aeglasemalt. Tervishoius mõjutas palgakasvu uue kollektiivleppe jõustumine, mis nägi ette, et tunnipalk suureneb

Rahandusministeerium: Esimesel poolaastal Eesti majandus kasvas

Rahandusministeerium

2025. aasta esimeses kahes kvartalis Eesti majanduse maht kasvas. Ekspordi kasv jätkus ja eratarbimine taastus. Tööturul on näha esimesi positiivseid märke. Viimastel aastatel on Eesti majandusareng olnud laineline. Kui 2024. aastal oli majandus kerges languses, siis selle aasta kahe esimese

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Majandus hakkas teises kvartalis kasvama energeetikasektori toel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

MKM-i majandusanalüütiku Karel Lemberi sõnul näitab Statistikaameti tänane hinnang, et Eesti majandus on vaikselt kasvama hakanud, suurenedes teises kvartalis 0,9%. Majanduskasvu veab energeetikasektor, kuid pidurdab ehitus. Kuigi vähem kui ühe protsendi suurune majanduskasv ei tundu suur, siis sellegi poolest on

KIK avab toetuse elektriautode laadimistaristu rajamiseks kortermajade juurde

Keskkonnainvesteeringute keskus KIK

Esmaspäeval, 25. augustil kell 10.00 avab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetuse elektriautode laadimistaristu rajamiseks kortermajade juurde. Toetusega saab soetada elektriautode laadijaid ja vajadusel suurendada elektrivõimsust. Taotlusvooru eelarve on 900 300 eurot ja toetus on avatud kuni eelarve ammendumiseni. „Elektriautode arv kasvab

Nordecon: 2025. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne (auditeerimata)

Nordecon

Eesti majanduse kasv jätkub aeglases tempos, viimaste prognooside kohaselt on aastase majanduskasvu hinnang 1,2%. Ehitusturul on näha stabiliseerumist. Hoonete segmendis on teatavat elavnemist märgata erasektori tellimustes. Avaliku sektori mahud toetuvad kohalike omavalitsuste ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tellimustele. Rajatiste segmenti toetab

Elamispindade kättesaadavusest (12). Segregatsioon – kas ja kuidas vältida?

Tõnu Toompark

Varjude mänguna koopa seinal on maalitud tonte, et Tallinnas on piirkondi, mis hakkavad getostuma, kuid elamispindade turu juhtimist kohe-kohe evalik sektor ei kaaperda. Teine tont, kes mööda Tallinna linna ringi käib on segregeerumine. Segregeerumisena peetakse silmas, kus teatud sissetulekutaseme, rahvuse,

Elamispindade kättesaadavusest (10). Kas madala sissetulekuga inimene ei võiks saada kaasaegse kvaliteediga elamispinda?

Tõnu Toompark

Elamispindade kättesaadavuse temaatikas on aktuaalne küsimus, kas madala sissetulekuga inimene ei peaks saama endale võimaldada kaasaegse kvaliteediga elamispinda? Kas madala sissetulekuga inimene peaks leppima halva kvaliteediga? Defineerime kvaliteeti Mõistaks hea kvaliteedi all kaasaegset elamispinda äsjavalminud hoones. See tähendab kena arhitektuur,

Elamispindade kättesaadavusest (09). Miks tuleb hoiduda korterite müügi- ja üürihindade reguleerimisest?

Nõudlus-pakkumine-hind-defitsiit

Elamispindade kättesaadavuse analüüsi valmistab meid ette elamispindade hindade reguleerimise osas. Elamispindade hinnaregulatsioonid omavad pikemas vaates turule sama efekti, kui sund pakkuda elamispindu soodushinnaga või tuua turule soodsat munitsipaalelamufondi. Sellised tegevused vähendavad elamispindade pakkumist ja seega ka kättesaadavust. Majandusteooria ABC Hinnaregulatsioonidel

Elamispindade kättesaadavusest (08). Miks munitsipaalarendus ei saa olla eraarendusest odavam?

Tõnu Toompark

Elamispindade kättesaadavuse analüüsi toob välja, et kohalik omavalitsus peaks arenduses võtma suuremat rolli. Munitsipaalil olevat müstiline võimekus arendada odavamalt kui seda suudab kasumit taotlev erasektor teha. Milles arvelt võiks omavalitsus arendada odavamalt? Kiire vastus: mitte millegi arvelt. Aga läheme siiski

Elamispindade kättesaadavusest (01). Kas elamispindade kättesaadavus on probleem?

Mustamäe korteri hind keskmistes palkades

Avalikule sektorile on ette söödetud analüüsid, mis käivad välja ettepaneku, et elamispindade turgu ja kättesaadavust tuleb reguleerima ja korraldama asuda. Tallinna linna puhul on koguni jõutud tulemuseni, et üle 10% tallinlastest vajab abi ja tuge elamispindade osas. Tuvastame probleemi olemuse

Maa- ja Ruumiamet: Riigiarhitekt Tõnis Arjus alustas tööd

Maa- ja Ruumiamet

Maa- ja Ruumiametis alustas tööd Eesti esimene riigiarhitekt Tõnis Arjus. Riigiarhitekti ülesanne on vedada strateegilist ruumiplaneerimist ning toetada tervikliku ja tulevikukindla ruumiloome arengut üle Eesti. „Riigiarhitekti roll on olla usaldusväärne partner riigi, kohalike omavalitsuste, ekspertide ja kogukondade vahel – et