Veebruaris kerkis tarbijahinnaindeks 12%. Hinnakasv on juba viimased kolm kuud püsinud kahekohaline ning järjest suuremat mõju on hakanud avaldama toiduainete kallinemine. Veebruaris oli ligikaudu veerand kogu hinnatõusust põhjustatud just kallimatest toiduhindadest, sealjuures oli kartuli hind 122% kõrgem kui aasta tagasi…
Sõda Ukrainas on viinud Eesti uude ajastusse mitte ainult julgeolekuolukorra poolest, vaid ka majanduslikult. Suure naaberriigi muutumine teiseks Põhja-Koreaks tähendab seniste nappide majandussidemete täielikku katkemist, ent ka kallimaid energiahindasid ja kõrget inflatsiooni. Õnneks on Eesti majandus seni kulgenud tugevas pärituules,…
Maa-ameti andmetel tehti 2021. aasta II poolaastal korteriomanditega 14 605 tehingut, millest rohkem on tehinguid olnud vaid 2005. ja 2006. aasta II poolaastal. Korteriturul kaasatud rahalise kapitali maht ja korteri ruutmeetri hind olid rekordtasemel. 2020. aasta sama ajaga võrreldes kasvas…
Lääneriigid on kehtestanud Venemaale ulatuslikud sanktsioonid, et survestada Venemaad lõpetama sõda Ukraina vastu. Millised on tehtud käikude mõju Venemaale, aga ka Euroopale ja Eestile? Seda ülevaadet lugedes tasub pidada silmas, et informatsioon sanktsioonide ja piirangute kohta täieneb pidevalt. Lääneriikide seni…
Kui möödunud aasta 8,3% majanduskasv oli ootuspärane, siis aasta viimase kvartali 8,6% kasv oli jällegi oodatust suurem. Samas näitasid umbes sellist kasvu ka eelmisel nädalal avaldatud ettevõtete majandusnäitajad. Kiire hinnakasvu tõttu oli SKP kasv jooksevhindades neljandas kvartalis lausa 19% ja…
Venemaa osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordis on viimastel aastatel vähenenud ja viimati oli see ligi 2%. Sellega on Venemaa Eestile suuruselt alles 12. ekspordipartner. Kui lisada re-eksport ehk kogu kaupade eksport, siis on Venemaa osakaal 4,5% ja see riik on…
2022. aasta algas kinnisvaraturul energiašokiga. See ei ole küll kaasa toonud hinnalangust, ent on tõstnud müügi- ja üüripakkumiste arvu. Pakkumishind on uusarenduste suure mahu tõttu pigem tõusnud, ent kuulutuste arvu kasv viitab pikemale müügiperioodile ning järgmise poole aasta-aasta lõikes eriti…
Mullu kasvas kinnisvaratehingute arv Eesti maakondadest kõige kiiremini Ida-Virumaal, kus näiteks korteritega tehti kokku 35%, majadega 63% ning kruntidega 59% rohkem tehinguid kui aasta varem, analüüsib Eesti suurim kinnisvarabüroo Uus Maa Maa-ameti statistikat. Ida-Virumaa linnadest kasvas Narvas korteritehingute arv aastaga…
2021. aasta lõpukuudel oli laenuaktiivsus väga kõrge ning majapidamiste laenuportfelli maht ületas märgilise 10 miljardi piiri ja ettevõtete laenumaht jõudis 8 miljardi euroni. 2022. aasta algus tõi kaasa tavapärase hooajalise languse laenunõudluses: ettevõtetele väljastati uusi laene 245 miljoni euro ja…
Palgakasv Eestis on teiste Euroopa riikidega võrreldes juba pikemat aega olnud üks tugevamaid. Kui eelmisel aastal suurenesid palgad esialgsete hinnangute järgi 7%, siis viimase kolme aastaga on need tõusnud 18% ja viie aastaga 35%. Ainuüksi selline palgakasv ei näita aga…
Jaanuaris võis kinnisvaraturul täheldada laiapõhjalist hooajalist turuaktiivsuse langust 2022. aasta esimese kuu jooksul tehti Eesti korteriturul kokku 1810 ostu-müügitehingut. Võrreldes detsembriga vähenes tehingute arv 28% võrra, mida võib küll pidada üsna sügavaks languseks, kuid see on siiski iga-aastaselt üsna tavapärane…
2021. aasta märksõnadeks on 2020. aastal langenud ehitusturu mahtude kiire taastumine ning sisendite järsk hinnakasv, mis asetas tugeva surve varasemalt sõlmitud pikaajaliste ehituslepingute maksumusele. Kogu aastat on iseloomustanud materjalide raske kättesaadavus ja mastaapne hinnatõus, millele aasta teises pooles lisandus ka…
Eesti hinnakasv on püsinud euroala keskmisest kiirem peamiselt energiahindade ja toiduainete kallinemise tõttu. Statistikaameti teatel tõusid Eesti tarbijahinnad jaanuaris aastavõrdluses 11,3 protsenti. Euroala riikide keskmine hinnakasv ulatus samal ajal hinnanguliselt 5,1 protsendini. Valitsuse seatud hinnalagi kodumajapidamiste osadele energiahindadele pidurdas hinnakasvu…
Euroopa Keskpanga (EKP) Nõukogu jättis küll oma eilsel istungil intressimäärad muutmata – mis oli ka ootuspärane -, kuid Christine Lagarde ütles istungile järgnenud pressikonverentsil mitu korda, et EKP edasised rahapoliitilised otsused sõltuvad sellest, mida näitavad uuenevad majandusnäitajad. Nii olevat EKP…
Möödunud sügise seisuga olid maailma valitsused ja kolm suuremat keskpanka – USA Föderaalreserv, Euroopa Keskpank ja Jaapani keskpank – süstinud pandeemia ajal majandusse 20 triljonit USA dollarit, mis on enam kui viiendik maailma SKP-st. See aitas küll maailmamajanduse tuua suure…
