LHV: Eesti majandus kasvab vaatamata segavale hinnatõusule

Kuigi mõned hiljutised majanduskasvu prognoosid on muutnud inimesed ettevaatlikuks oli arvata, et esimeses kvartalis suuri murekohti vähemalt statistikas välja ei paista. Suures plaanis nii ka läks – majandus kasvas eelmise aasta viimaste kuudega võrreldes 0,1% ning aastaga 4,3%. Kummardus tuleb teha info ja side tegevusalale, kus mõne kuuga suudeti lisandväärtust kasvatada 8% võrra. Peamiselt IT teenustele tuginev sektor andis 45% kogu esimese kvartali majanduskasvust ning sektori osakaal Eesti majanduses jõudis 10%-ni.

Varem avaldatud kuiste indikaatorite põhjal oleks oodanud tugevamat lisandväärtuse kasvu ka ehitus- ja kaubandussektoris, kus ärimahud suurenesid aastavõrdluses üle 10%. Paraku ilmneb SKP statistikast, et loodud lisandväärtus nendes valdkondades aasta alguses hoopiski kahanes. Mõnevõrra vastuolulised signaalid, kuid kuna metoodika vastavate arvestuste tegemiseks on erinev, siis on selliseid olukordi ka varem ette tulnud. Omamoodi veider tundub ka energiatootmise negatiivne panus majanduskasvu olukorras, kus hinnad on tõusnud taevasse ja igasugune tootmisviis muutunud taas vastuvõetavaks ja kasumlikuks. Paraku on hinnatõus suurendanud ka energiasektoris nii müügi- kui tootmishindasid, mis mõjub lisandväärtusele negatiivselt. Lisaks oli tänavu esimeses kvartalis ilm soojem kui aasta tagasi, mistõttu oli soojusjaamades ka tootmismaht mullusest 13% väiksem.

Märtsis alanud sanktsioonide virrvarr ja sellest lähtuvad võimalikud tarneprobleemid ei tule esimese kvartali majandusnäitajates veel väga tugevalt esile. Kõik kehtestatud sanktsioonid ei hakanud koheselt kehtima ja ettevõtted otsisid võimalusi kehtivad tarnelepingud siiski lõpuni viia. Mitme kaubarühma puhul on olnud märgata impordi tavapärasest suuremat kasvu ehk ilmselt on püütud ka tulevikku vaadates oma varusid lisanduvalt täiendada seni kuni alternatiividega võrreldes odavam Venemaa kaup veel liikvel on. Ka SKP statistikast paistab välja, et varud suurenesid esimeses kvartalis märkimisväärselt. Järgmistes kvartalites peaks sõja mõjud aga tugevamini esile tulema, sest rakendub järjest rohkem sanktsioone ning energiahinnad ei paista veel niipea langevat.

Eesti tarbijad on viimase aasta raskustele hästi vastu pidanud. Pensionireformi kaudu vabanenud rahad on tugevdanud inimeste vastupanuvõimet kiirele hinnatõusule ning aidanud sisetarbimisel püsida endiselt kasvutrendis. Esimeses kvartalis kasvas jaemüügi maht (!) 10% ja eratarbimine 8%. Seda olukorras, kus inflatsioon ligines 13%le. Tänaseks on hinnakasv veelgi kiirenenud ning värskelt avaldatud esmase hinnangu kohaselt kallines maikuus tarbijakorv aastases võrdluses 20%. Võrreldes aprilliga oli hinnatõus veidi alla 2%. Esimese kvartali näitajate ning ka hilisemate kuiste indikaatorite põhjal püsib lootus, et peame ka sellele hinnatõusule vastu. Õnneks ootavad ees soojemad kuud, mil kallinenud küttekulude mõju rahakotile jääb tagasihoidlikumaks. Uus reaalsus koidab tõenäoliselt sügisel, kuid sinnani on veel mõned kuud minna ja selle aja jooksul võib väga palju juhtuda.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC