Uudiste arhiiv

 

Arco Vara: Eesti elamispindade turg aastal 2009 ning tulevikutrendid

Makromajanduse ĂŒldised trendid Eesti makromajandust, nii nagu enamikku majandussektoreid ĂŒldiselt, iseloomustas langev kurss ja seda SKP languse nĂ€ol. Majanduslanguse tempo aeglustus ootuspĂ€raselt aasta teises kvartalis ning alates kolmandast kvartalist vĂ”is tĂ€heldada ka SKP languse aeglustumist, mil see jĂ”udis mullusega vĂ”rreldes

Kuidas investeerida miljon: TÔnu Toompark

MĂ”ned mĂ€rgid annavad lootust, et majanduslangus hakkab lĂ”ppema. Kust aga uut tĂ”usu oodata, ei julge keegi ennustada. Eesti PĂ€evaleht Online kĂŒsib tarkadelt inimestelt: kui praegu vaba raha leiduks, siis kuhu ja kuidas selle kasvama vĂ”iks panna? TĂ”nu Toompark on kinnisvaraspetsialist,

Ühinenud Kinnisvarakonsultandid: Kinnisvaraturu kommentaarid september 2009

Septembriprognoos 2009: Makromajanduses on pilvede tagant ettevaatlikult pĂ€ikest aimata. Eesti ja Baltimaade taevas on kĂŒll veel aastaid lauspilves, aga paduvihma ja Ă€kilisi tsĂŒkloneid ei ole enam karta. KĂŒllap lisab see kindlust igasuguste kapitalimahutuste osas. Tehingupassiivsuse pĂ”hi jĂ€i ilmselt suvesse, aga

Riigi Kinnisvara AS mĂŒĂŒgitulu kasvas kolmandiku vĂ”rra

Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) juhatus esitles 27. augustil ettevĂ”tte nĂ”ukogule I poolaasta majandustulemusi. RKAS-i 2009. majandusaasta esimese 6 kuu mĂŒĂŒgitulu oli 207,864 miljonit krooni, mis on 51,891 miljonit krooni rohkem, kui möödunud aasta samal perioodil. EttevĂ”tte poolaasta puhaskasum oli 16,6 miljonit

Toompark: ĂŒĂŒrilevĂ”tja olla on igati kasulikum

Finantsmajanduslikult ehk vĂ”rreldes ĂŒĂŒrihinna ja ostu-mĂŒĂŒgihinna omavahelist suhet peab ĂŒtlema, et tĂ€nasel kinnisvaraturul on igati finantsmajanduslikult kasulikum olla ĂŒĂŒrilevĂ”tja, kirjutab kinnisvaraspetsialist TĂ”nu Toompark. ĂœĂŒrileandja ei ole kasulik olla, sest ideeliselt peaks ĂŒĂŒrileandmine olema kasumit taotlev ettevĂ”tmine. Paraku pakuvad kas vĂ”i

Online pressikonverents: KV.EE II kinnisvaraturu ĂŒlevaade

07. augustil 2009. a. on ilmumas jĂ€rjekordne KV.EE kinnisvaraturu ĂŒlevaade. Ülevaade vĂ”tab kokku Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimunu 2009. a. II kvartalis. TuruĂŒlevaate koostajateks on KV.EE tegevjuht Tarvo Teslon ja Adaur Grupp OÜ kinnisvaraanalĂŒĂŒtik TĂ”nu Toompark. 2009. a. II kvartalit

Somm Tallinnast: hajameelseid mĂ”tteid – esimene postitus

TĂ”nu Toompark pakkus vĂ”imalust kirjutada siia blogisse omi mĂ”tteid. Kuna see on minu esimene postitus TĂ”nu blogisse, siis on asjakohane ka pisut ennast tutvustada LĂŒhitutvustus – kes on Somm Tallinnast Somm Tallinnast on mĂ”tleja – ĂŒhesugune estofiil kes on tundnud

LÀbimÔeldud rahaasjade korraldamine vÔimaldab kokku hoida

Panganduskultuur on erinevates Eesti piirkondades iga-aastase Emori uuringu andmetel erinev nii toodete ja teenuste tarbimise kui ka panga rolli ja usaldusvÀÀrsuse seiskohalt. Siiani on mitmetes piirkondades levinud pigem arusaam, et kodus on kÔige kindlam oma raha hoida ning eeskÀtt sularahaga

Maja ehitamise tÀhtsaim etapp on sobiva projekti tellimine

Nn. kataloogimajade valmisprojektidega on enamasti kĂ”ik korras selles mĂ”ttes et nad on piisavalt pĂ”hjalikult lĂ€bi töötatud ja nendes esinevad suuremad vead on parandatud. Tellimisel tehtud projektidega kipub aga olema ĂŒpris palju probleeme. Probleemid saavad alguse loodetavast kokkuhoiust. Nii tellitakse elamu

Korter ĂŒĂŒrile – kas rikkuse valem vĂ”i Ă”lekĂ”rs uppujale?

Üksjagu kinnisvaraarendajaid on otsustanud korterite kehvadest mĂŒĂŒgitulemustest tingituna pakkumises olevad korterid ĂŒĂŒrile anda. JĂ€rgnevalt on lihtsustatult analĂŒĂŒsitud ĂŒĂŒriĂ€ri tootlust ja kasumlikkust omaniku ehk ĂŒĂŒrileandja seisukohast. Numbrid nĂ€itavad, et tegemist ei ole kasumliku Ă€riga, vaid pigem on tegemist Ă”lekĂ”rrega, millest uppujad

ELuasemelaenude intressimÀÀr on kÔigi aegade madalaim

Eluasemelaenude vĂ€ljastamine on taas rekordiline. Seda toetab soodne intressimÀÀr ja pankade aktiivsed eluasemelaenude programmid. Eesti eluasemelaenude turg ei nĂ€ita jahtumise mĂ€rke. Vaatamata analĂŒĂŒtikute ja keskpanaga hoiatustele vĂ€ljastati kĂ€esoleva aasta kolmandas kvartalid jĂ€rjekordselt rekordilises mahus eluasemelaene – 1,4 miljardit krooni. KĂ€esoleval

Eestlased pĂŒstitasid uue rekordi eluasemelaenude vĂ”tmisel

Eluasemelaenude vĂ€ljastamine Eestis on taas rekordiline ning ei nĂ€ita jahtumise mĂ€rke. Vaatamata analĂŒĂŒtikute ja keskpanga hoiatustele vĂ€ljastati kĂ€esoleva aasta kolmandas kvartalis jĂ€rjekordselt rekordilises mahus eluasemelaene – 1,4 miljardit krooni. KĂ€esoleval aastal on eluasemelaene vĂ€ljastatud juba 3,3 miljardit krooni, mis on

Maamaksu kaotamiseks on pĂ”hjuseid kĂŒllaga

Maa korraline hindamine on toonud esile tĂ”siasja, et nĂŒĂŒd tuleb hakata maamaksu eelnevast mĂ€rgatavalt enam tasuma. KĂ”rgem maksusumma vĂ”ib viia mĂ”negi vĂ€hemjĂ”uka inimese maaomandist loobumiseni, sest rahakott ei hakka maksule enam peale. Toodud probleemiga seonduvalt on vĂ€lja kĂ€idud mitmeid mĂ”tteid.

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis jÀrgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC