Uudiste arhiiv

 

Üüriturg Tallinnas

Eelmisel nädalal toimus Eesti Ehitusettevõtete Liidu eestvedamisel konverents „Üüriturg – eluase kõigile kättesaadavaks“. Oma ettekande tarvis analüüsisin koos Domus Kinnisvara hindamisvaldkonna juhi Kristjan Grossiga üüriturgu Tallinnas ja Tartus. Sellele tööle tuginedes tooksin välja mõned olulisemad järeldused ja tähelepanekud. Esiteks iseloomustab

Swedbank: eestlased usaldavad investeeringuna kinnisvara, parem tootlus on olnud Eesti aktsiatel

Uuringud kinnitavad, et Eesti elanikud peavad investeeringuid kinnisvarasse kindlamaks ja tulusamaks raha paigutamise viisiks võrreldes muude investeeringutega. Samas näitavad viimased 15 aastat, et vaatamata kinnisvarahindade kiirele tõusule, ei ole kinnisvara tootlus olnud tingimata kõrgem kui alternatiivsetel investeerimisvõimalustel, sh pensionifondidel. Eestis

Eluasemelaenude portfell oli veebruaris aastatagusest 1,2% suurem

Ettevõtted kaasasid selle aasta veebruaris laenuvahendeid 15% rohkem kui aasta tagasi. Pikaajaliste laenude käibe kasv oli tugevam kui lühiajaliste laenude oma. Enam kui pool pikaajalistest laenudest läks kinnisvara- ja tööstusettevõtete rahastamiseks. Koos eluasemeturu aktiivsuse suurenemisega on kasvanud ka eluasemelaenude väljastamine. Uusi laenulepinguid

Majapidamiste laenuaktiivsus eluasemelaenuturul kasvab endiselt

Eesti reaalsektori laenu- ja liisinguportfelli aastakasv aeglustus jaanuaris 0,7%ni. Ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute kogumaht vähenes kuuga 8 miljoni euro võrra 14,8 miljardi euroni. Eesti ettevõtete vähene investeerimisaktiivsus hoidis laenunõudluse ka jaanuaris väiksena. Eesti ettevõtted võtsid 2014. aasta

Vähese nõudluse ja investeerimisaktiivsuse tõttu on ettevõtete laenuaktiivsus väike

Eesti Pank

Ettevõtete rahastamisolukord oli 2013. aastal suhteliselt hea ja majapidamiste oma paranes. Tänu suurenenud ettevõttesisestele jooksvatele vahenditele, kogutud puhvritele, suurenenud laenuvõtmisvõimele ja pangalaenude baasintressimäärade madalale tasemele oli ettevõtete rahastamisolukord suhteliselt hea ega piiranud väga nende äritegevust ja investeeringuid. Tänu suurenenud sissetulekutele ja

LVM Kinnisvara: 5 põhjust, miks 2014 saab ostjaturust müüjaturg

Käesoleva aasta algus meenutab paljuski aastat 2004. Kinnisvaramüüjad nautisid eelmisel aastal, eriti selle teises pooles, kahekohalisi kasvunumbreid, mis suuresti ületasid aastataguseid ennustusi ning mis viisid hinnad kohati buumieelsele tasemele. Vaatamata sellele, et kasv ei ole olnud maakonniti ühtlane, on tunda

Eluasemelaenuportfell suurenes aastaga 50 miljoni euro võrra

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumaht kasvas 2013. aastal 1,3%. Laenu- ja liisinguportfelli maht suurenes aastaga 185 miljoni euro võrra 14,9 miljardi euroni. Ettevõtete laenuportfelli aastakasv aeglustus aasta lõpuks 2%le. Ettevõtted võtsid detsembris pikaajalisi laene ja liisinguid novembriga

Ober-Haus: Magalakorterite 30% hinnatõus ei ole jätkusuutlik

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis detsembris võrreldes novembriga 1,9%. Võrreldes 2012. aasta detsembriga on indeks 19,8% kõrgem. Tallinnas tehti detsembris korteriomanditega 615 tehingut, mida on 12,4% vähem kui käesoleva aasta novembris, kuid 22% rohkem kui eelmise aasta detsembris. Tallinnas tõusis

Uute eluasemelaenude aastakasv aeglustus 10%le

Uute eluasemelaenude aastakasv aeglustus 10%le. Novembris võeti eluasemelaene 62 miljoni euro väärtuses, mida oli mõnevõrra vähem kui septembris ja oktoobris. Kuu jooksul väljastatud laenude maht ületas varasemate laenude tagasimakseid, mille tulemusena eluasemelaenuportfell kasvas 10 miljoni euro võrra. Eluasemelaenuportfelli aastakasv jäi

Swedbank ei piira Eestis laenamist

Tänases Eesti Päevalehes ilmunud artikkel jätab eksliku mulje, nagu oleks Swedbanki Grupp kehtestanud erakordsed nõuded laenu-hoiuse suhtele, mis täna reaalselt panga äritegevust ja laenamisaktiivsust Eestis mõjutavad. Finantsasutusena on Swedbank alati jälginud laenude ja deposiitide suhtarvu. Samas tuleb tunnistada, et aastail

Hoiustaja jaoks intressid nullist madalamale ei lange

Eesti meedias on kajastamist leidnud Euroopa riikide keskpankurite sõnavõtud selle kohta, et hoiuseintressid võivad muutuda negatiivseks . Kahetsusväärselt on „tõlkes kaduma läinud“ oluline nüanss – tegu ei ole tavaliste pangaklientide hoiuste intresside negatiivseks muutmise ohuga, vaid kommertspankade jaoks keskpangas raha

Eluasemelaenuturg jätkas taastumist

Eluasemelaenuturu aktiivsus hoogustus oktoobris veelgi. Uusi eluasemelaenulepinguid sõlmiti kuu jooksul üle 2000, mis on suurim arv alates 2008. aastast. Eluasemelaene võeti 71 miljoni euro väärtuses, mida oli aastatagusega võrreldes 28% rohkem. Laenutagasimaksete tõttu jäi eluasemelaenude jäägi aastakasv tagasihoidlikuks (0,5%). Ettevaates on

Kuhu investeerida: kas kinnisvarasse või fondidesse?

Kontol niisama seisva raha väärtus väheneb, kuna tarbijahinnaindeks kasvab Eestis 3–4% aastas, samas kui hoiuste intressimäärad jäävad alla 1%. Samuti on hakanud tõusma nii aktsiate kui ka kinnisvara hinnad. Kuidas raha väärtuse kahanemine ja hindade tõus enda kasuks pöörata? Kuigi

Madalad hoiuseintressid võivad viia säästud finantssektorist välja

Eraisikute finantsvaradest moodustavad enamuse pangahoiused. Uus SEB Balti leibkondade majandusanalüüs näitab, et hoiuste osakaal finantssektori vahendusel paigutatud varadest on Eestis 65, Lätis 63 ja Leedus 76 protsenti, kuid samas otsitakse säästude paigutamiseks alternatiivseid võimalusi. Eraisikud pelgavad riskantsemaid investeeringuid teha Esimesel

Soome pensionärid kolivad Eestisse elama

Jahtunud soome majandus on toonud eesti kinnisvaraturule lisaks sealsetele investoritele ka meie põhjanaabrite pensionärid, kes valmis vahetama oma kodumaad. Eakamate inimeste jaoks on elukohavahetus suur ja kõhklusi tekitav elumuudatus. Paljud põhjamaade pensionile jäänud inimesed valivad uueks elukohaks soojad maad, kolitakse