Uudiste arhiiv

 

Keskmise kodulaenu makse on aastaga vähenenud 40 euro võrra

6 kuu Euribor on 2012. aasta jooksul langenud 130 baaspunkti ehk enam kui 80 protsenti. Tänase keskmise kodulaenu jäägiga – 37 143 eurot – arvestades säästab keskmise kodulaenu omanik baasintressi langusest 480 eurot aastas ehk 40 eurot kuus. 2011. aasta

Ettevõtete laenuportfelli aastakasv kiirenes novembris 5,8%ni

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingu kogumaht suurenes novembris 54 miljoni euro võrra. Kuu lõpus ulatus laenu- ja liisinguportfell 14,7 miljardi euroni, olles aastaga kasvanud 1,9%. Käesoleva aasta kevadel hoogustus laenukasv ja see on jätkunud eeskätt ettevõtete aktiivsema

Ober-Haus: Käesoleva aasta korterite hinnatõusu rekord läheb tõenäoliselt Lasnamäele

Tallinna suurima korterite arvuga linnaosas Lasnamäel on viimase aasta jooksul 1-toaliste korterite keskmine hind tõusnud juba üle 20%, samas kui kõikide korterite tehingute keskmine hind on Maa – ameti andmetel tõusnud ainult ca 7%. 1-toaliste korterite müügipakkumiste hinnad algavad ca

Mart Saa: Tänane korterituru kasv ei ole jätkusuutlik

Nii kogu Eesti, kui Tallinna korteriturg on viimaste kuude-kvartalite jooksul olnud üliaktiivne. Korteritehingute arv on olnud kõrgel tasemel, mis on võrreldav kinnisvarabuumi tipu järgse 2007. aasta lõpu tehingute arvuga. Selline tehingute arv ei saa olla jätkusuutlik ja see peab eesoleva

Balti Eluaseme Taskukohasuse indeks: detsember 2012

Selle aasta kolmandas kvartalis paranes eluaseme taskukohasus Balti riigi pealinnadest kõige enam Riias. Balti eluaseme taskukohasuse indeks (BETI) – mille aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5 keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m² suurust korterit –

SEB eluaseme ostujõu indeks: Baltimaade pealinnades on perede finantsvõimalused korteri soetamiseks paranenud

Balti riikide pealinnade elanikel on tänase sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema standardkorteri omanikuks kui aasta tagasi, kusjuures viimase 12 kuu jooksul tõusis indeks enim Riias – 4,2 ruutmeetri võrra 48,4 ruutmeetrini, selgub SEB Balti pankade uuringust. Kuigi indeks

Eluasemelaenude võtjad väärivad madalamat intressimäära

Arco Vara

Eluasemelaenude intressimäär on viimaste aastate jooksul küll kukkunud, kuid märksa vähem, kui intressimäära baasiks olev euribor. Arco Real Estate AS juhatuse liige Mart Saa leiab, et arvestades kinnisvaraturu positiivset olukorda võiks eluasemelaenude intressimäärad langeda euriboriga samas tempos. Eluasemelaenude turg on

Üüriäri KKK: Kas osta üürikorter oma raha eest või võtta laenu?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Kinnisvaraostu finantseerimise otsus sõltub paljus investori taotlusest. Kui investori eesmärk on säästmine ehk omakapitali väärtuse säilitamine, siis ei pruugi laenuraha leidmisega

Statistika: keskmise eluasemelaenu jääk on 41 keskmist kuupalka

Soodne eluasemelaenude intressimäär on olnud kindlasti üks tegur, mis on aidanud kaasa eluasemelaenude käibe kasvule. Eluasemelaenude intressimäär oli Eesti Panga andmetel septembris 2,7% ehk sama palju, kui ka kuu varem. Tegemist on läbi aegade ühe soodsama intressimäära näitajaga. Eluasemelaenude käive

Uusi kortereid ostetakse rohkem, kui neid turule pakkumisse tuleb

Eesti elamispindade pakkumishinna indikaator KV.EE indeks näitas eilse 20/11/2012 seisuga 61 punkti taset. See on aasta tagusest 1,3% allpool. Kinnisvarapakkumiste indeks on aga 98,2 punkti tasemel. Elamispindade pakkumiste arv on aastaga vähenenud 12,6%. Elamispindade pakkumiste vähenemise taga on kindlasti pealinna

Kinnisvarafirmadel suurem kindlustunne kui tarbijatel

Kinnisvaraturgu mõjutavatest näitajatest peetakse üheks olulisemaks tarbijate kindlustunnet. See on oluline näitaja iga pikaajalise ostu puhul, millega kaasneb sageli aastakümnete pikkune kohustus. Isegi kui täna on tarbijal kindel töökoht ja ka säästud olemas, siis on oluline tema usk tuleviku osas.

Toompark: elamispindade reaalväärtus on seitsme aastaga kasvanud 5,4%

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi. Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust, tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%. Inimesi on hullutamas igakuised

Üüriäri KKK: Kas väljaüürimiseks osta remonitvajav või remonditud korter?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Väljaüürimiseks sobiliku korteri valiku juures on oluliseks mõtlemise kohaks, kas üürileandja on võimeline tegema mõistliku ajaga mõistlikul tasemel remonti? Kui üürileandjal

Tagatisraha vs vahendustasu

Rahaline eelis Käesolevas postituses tooks lugejale välja rahalise eelise, mille toob endaga kaasa üürihuvilise leidmine vahendustasuta ehk nn otse omanikult. Üürimise puhul on maakleri vahendustasu reeglina ühe kuu üürisumma. Samas aga tundub seda justkui liiga vähe olevat, kuna viimasel ajal

Elamispindade reaalväärtus on seitsme aastaga kasvanud 5,4%

Elamispindade hinnaindeks ja tarbijahinnaindeks

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi. Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%. Inimesi on hullutamas igakuised