Uudiste arhiiv

 

Uus Maa: 20 olulist asja, mida uue kodu puhul jÀrele uurida

Uus Maa

Enne kui hakkate ostma uut eramut vĂ”i korterit, tuleb sellega pĂ”hjalikult tutvuda. Lisaks heale emotsioonile vĂ”ib kinnisvara ostuga kaasneda ettenĂ€gematuid probleeme, mida saab aga piisava eeltöö puhul vĂ€ltida. Toon vĂ€lja 20 peamist nĂŒanssi, millele enne uue kodu vĂ”i investeerimiskinnisvara ostu

Justiitsministeerium: Justiitsministeerium tahab korteriomanditega seotud murekohti vÀhendada

Justiitsministeerium

Justiitsministeerium saatis kooskĂ”lastamisele eelnĂ”u, mis vĂ”iks lahendada mitmed korteriomandite ja korteriĂŒhistutega seotud murekohad. „2018. aastal jĂ”ustunud korteriomandi- ja korteriĂŒhistuseaduse rakendamisel esile kerkinud, aga ka varem tekkinud kitsaskohad on tĂ€naseks teada ja selle eelnĂ”uga pakume neile mitmeid olulisi lahendusi, toome juurde

Uus Maa: Seitse enamlevinud kĂŒsimust kaasomandi kohta

Uus Maa

Kaasomandis olev kinnisvara tekitab paljudes kĂŒsimusi, seda kardetakse ning ĂŒldine foon avalikkuses paneb seda pigem vĂ€ltima. Aga kas ikka peaks? Kaasomand on kahele vĂ”i enamale isikule ĂŒheaegselt mĂ”ttelistes osades ĂŒhises asjas kuuluv omand. Erinevalt ĂŒldlevinud arusaamadest, et tegemist on millegi

Tallinn teeb valitsusele ettepaneku vĂ€lja töötada korteriomanike ja -ĂŒhistute vaidluste lahendamise seadus

Tallinn

Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule Vabariigi Valitsusele edastamiseks ettepaneku korteriĂŒhistute vaidluste lahendamise seaduse eelnĂ”u menetlemiseks. Ettepaneku eesmĂ€rgiks on luua riigile vĂ”i kohaliku omavalitsuse ĂŒksusele vĂ”imalus lepitusorgani moodustamiseks, et lahendada korteriomanike ja -ĂŒhistute vahelisi vaidlusi. „Tallinn on Eesti suurim haldusĂŒksus nii elanike

Vanaema Ôunapuu otsas ehk kust jookseb piir naabrite vahel?

Domus Kinnisvara

KÀes on aasta ilusaim aeg-suvi! Paljude inimeste aedades Ôitsevad kirsi-, Ôuna-, ploomi- ja pirnipuud. Tulemas on mustsÔstrad ja tikrid ja veel igat sorti sÔstrad. Viljapuud kasvavad aastatega nii suureks, et sageli ulatuvad oksad naabri aeda. Mis naaber peaks tegema? Vihastama, minema oksi

Arco Vara: Mida silmas pidada esimese investeeringukorteri ostul?

Arco Vara

Aina rohkem on ostjaskonda, kes ostab korteri mitte eluasemeks, vaid investeeringuna: ostetud korter ĂŒĂŒritakse vĂ€lja ning teenitakse lisaks ĂŒĂŒritulule tulu ka kinnisvara vÀÀrtuse tĂ”usu pealt. Kuigi esimese investeeringukorteri ostmine vĂ”ib tunduda keeruline, siis vĂ”ib öelda, et julge pealehakkamine on juba

Domus Kinnisvara: Abikaasa osalemine vÔi mitteosalemine tehingus

LĂ€heneb suvi, mis on Eestis lĂ€bi aegade olnud populaarseks abiellumise ajaks. Kuigi veel pole Statistikaamet avaldanud tĂ€pseid andmeid 2020.a. abielude ja lahutuste statistika kohta, nĂ€itab ĂŒldine trend abielude kasvu ja lahutuste vĂ€henemist. VĂ”imalik, et tĂ€nane tervisekriis on mĂ”jutanud seda nĂ€itajat.

Kaanon: Kaasomandi olemus, riskid, lÔpetamine ja Ôpetlikud nÀited

Kaanon Kinnisvara

Kaasomandi, mis teadupĂ€rast on paljudele inimestele tekitanud parajat peavalu, harutavad tĂŒkkideks Kaanon Kinnisvara elamispindade osakonna juht Siim Kabel ja maakler Annemai Tuvike. Mis on kaasomand? Kaasomand on kahele vĂ”i enamale isikule ĂŒheaegselt mĂ”tteliste osadena ĂŒhises asjas kuuluv omand. Kui ĂŒhel

Kohtulahend: eelmĂ€rge kinnisasja ĂŒleandmise nĂ”ude tagamiseks (2-18-13609)

Levin

Asi puudutas kinnistu mĂŒĂŒgilepingut, mille alusel kanti omandiĂ”iguse ĂŒleandmise nĂ”ude tagamiseks kinnistusraamatusse eelmĂ€rge ostja kasuks. Omandi ĂŒleandmine lepiti kokku hilisemaks. PĂ€rast mĂŒĂŒgilepingu, kuid enne omandi ĂŒleandmist sai ostja teada, et kinnistu oli koormatud hĂŒpoteekidega, mille tĂ”ttu nĂ”udis ostja eelmĂ€rkele toetutes

Kohtulahend: kaasomandi lÔpetamata jÀtmine erandlikel asjaoludel (2-18-13306)

Levin

Hageja taotles pĂ€rast suhete halvenemist tema ja kostja ĂŒhise kodu kaasomandi lĂ”petamist kinnistu jĂ€tmisega kostja ainuomandisse kohase hĂŒvitise vastu, alternatiivselt kaasomandi lĂ”petamist kinnistu panemisega avalikule vĂ”i omanike vahelisele enampakkumisele. Kinnistu, mille vÀÀrtus oli 270 000 eurot, oli koormatud kahe hĂŒpoteegiga:

Kohtulahend: juurdepÀÀsu tee mÀÀramine tasulise eraparkla pidamiseks (2-17-12857)

Levin

Selles lahendis selgitas Riigikohus kinnistult juurdepÀÀsu mÀÀramist avalikult kasutatavale teele. Avaldajad palusid kohtul mÀÀrata oma kinnisasjale tĂ€htajatu juurdepÀÀsutee, kohustades seejuures selle kinnistu, mida juurdepÀÀsutee ĂŒletab, korteriomanikke eemaldama tee vĂ€ravalt lukud ja hoidma vĂ€ravat pĂŒsivalt avatuna vĂ”i lubama paigaldada vĂ€ravale sidevahendi

Kohtulahend: korteriĂŒhistu pandiĂ”igus (2-19-9046)

Levin

KohtutĂ€itur esitas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus mh kustutada tĂ€itemenetluses mĂŒĂŒgiesemeks olnud korteriomandile seatud isiklik kasutusĂ”igus. Kinnistusosakonna kohtunikuabi andis korteri ostjale tĂ€htaja puuduste kĂ”rvaldamiseks, selgitades, et isikliku kasutusĂ”iguse kustutamine ei ole vĂ”imalik, kuna korteriĂŒhistul oli tekkinud pĂ€rast isikliku kasutusĂ”iguse

Kohtulahend: seltsinguleping kui Ôiguslik alus kinnisasja valdamiseks (2-18-255)

Levin

Hageja pöördus kohtusse sooviga, et tema vanemad vabastaksid temale kuuluva kinnistu ĂŒĂŒrilepingu ĂŒlesĂŒtlemise tĂ”ttu. Hageja oli varasemalt andnud oma nĂ”usoleku, et tema vanemad vĂ”ivad kasutada tĂ€htajatult ja ĂŒĂŒri maksmata tema kinnistul olevat elamuosa. Alama astme kohtud tuvastasid, et pooled olid

Kohtulahend: soojussÔlme omandi kuuluvus (2-19-10050)

Levin

Selles kohtuvaidluses esitas korteriĂŒhistu maakohtule avalduse, milles palus tuvastada, et kinnistul asuv soojussĂ”lm oli 8723/22342 mĂ”ttelises osas avaldaja omandis, lĂ”petada see kaasomand ja jĂ€tta soojussĂ”lm teise korteriĂŒhistu ainuomandisse. Riigikohus selgitas, et soojussĂ”lm on ehitise ja seega ka ehitusealuse kinnisasja oluline

Kohtulahend: hĂŒpoteegi seadmine töövĂ”tulepingust tuleneva nĂ”ude tagamiseks (2-19-17384)

Levin

Asjaolude kohaselt esitas hageja nĂ”ude kohustada kostjat andma nĂ”usolek oma kinnisasjale hageja kasuks hĂŒpoteegi sissekandmiseks. Hageja oli seisukohal, et kostja on töövĂ”tusuhet rikkudes keeldunud pĂ”hjendamatult ehitisel tehtud tööde vastuvĂ”tmisest ja tasu maksmisest, tekitades hagejale kahju, mille tĂ”ttu on hagejal Ă”igus

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis jÀrgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC