Paljud korteriühistud on oma põhikirjaga määranud, et osa majandamiskuludest, nt prügivedu, jaotatakse vastavalt korteris elavate inimeste arvu järgi. Kas selline lähenemine on õige? Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Põhikirjaga…
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) võimaldab korteriomanikel vastu võtta otsuseid ka korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata, ehk kirjalikult. Sellisel juhul peab juhatus saatma otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile korteriomanikele ning määrama vähemalt 7 päevase tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama…
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) kohaselt annab iga korteriomand ühe hääle. Põhikirjaga saab kehtestada, et korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus. Ei tohiks ka unustada, et kui korteriomand kuulub…
Korteriomanikud kogunevad koosoleku kutses märgitud ajal koosoleku toimumise asukohta, kus tuleb kõigepealt enda osalemine registreerida. Selleks peab korteriühistu juhatus või valitseja ette valmistama osalejate nimekirja ehk kvoorumilehe, mille aluseks on kinnistusregistri väljavõte. Nimekirja kantakse: korteriomanike või nende esindajate nimed häälte…
Vahel tekib korteriomanikel mõte ehitada mõistliku kasutuseta pööningule või keldrisse uued korteriomandid või koguni majale uus korrus peale ning need siis maja hüvanguks maha müüa või üürile anda. Miks mitte, kui maja konstruktsioonid ja detailplaneering seda võimaldavad. Kuid antud juhul…
Tänapäeval ehitavad korteriomanikud sageli enda kortereid ümber, muutes ruumilahendust, tuues köögi elutuppa jne. Siinkohal tekib ikka küsimus, kelle luba selliseks tegevuseks vaja on? Ehitusseadustiku kohaselt on ümberehitamise ehk rekonstrueerimisega tegemist siis, kui: muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; muudetakse ja asendatakse hoone kande-…
Kui eelmisel korral kirjutasin täiendava küttesüsteemi lisamisest õhksoojuspumba näol, siis seekord kirjutan kohtulahendist, kus arutati küttesüsteemi muutmisega seonduvat. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-155-14 selgitanud, et elamu keskküttetorustik kuulub elamu kaasomanike kaasomandisse. Korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi…
Alates 15. veebruarist kuni 30. aprillini saab esitada tuludeklaratsioone Maksu- ja Tolliametile ning enammakstud tulumaksu tagastatakse alates 5. märtsist. Coop Panga erakliendi kinnisvarafinantseerimise äriliini juht Karin Ossipova toob välja kodulaenu ja kinnisvaraga seotud olulised punktid, millele tuludeklaratsiooni esitades tähelepanu pöörata.…
Õhksoojuspumba paigaldamisest on palju kirjutatud ja esitatud erinevaid seisukohti. Riskin sellega, et minu seisukoht võib esile tuua vaidlusi ja eriarvamusi aga kirjutan siiski. Õhksoojuspumbast on abi külmal ajal, kui tegemist on kehva soojapidavusega majaga ja soojal ajal, kui kuumus ei…
Seaduse kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse (puudus) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui puudus ilmneb hiljem. Eeldatakse, et ostja peab puuduse avastama kahe aasta jooksul temale valduse üleminekust ja teatama…
Tühjalt seisev korter muutub korteriühistus väga tihti tüliõunaks – seda iseäranis juhul, kui omanik ei soovi ei korterit kütta ega ka muid arveid maksta. “Põhjuseid, miks korter tühjalt seisma jäetakse, on väga erinevaid. On lapsepõlvekodusid, mida hoitakse mälestuste tõttu, ent…
Sageli soovivad korteriomanikud ise või ühistu kaudu turvalisuse tagamiseks paigaldada kortermaja fassaadile või trepikotta valvekaameraid. Kuid selleks on vaja korteriomanike nõusolekut. Riigikohus on selgitanud, et kui valvekaamerate paigaldamine riivab korteriomanike õigusi vähemal määral, võib nende paigaldamiseks piisata korteriomanike häälteenamusest. Kaalutlusotsust…
Kodulaenu võetakse sageli koos elukaaslase või abikaasaga, sest nii on võimalik saada suurem laen ja hankida parem eluase. Sellises olukorras lahkumineku puhul tuleb aga mitmed detailid korralikult läbi mõelda. Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul pole lahkuminek kindlasti midagi…
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seega võib põhikirjaga ette näha rangema osalusnõude või leebema. Võib ka…
Üsna sageli tuleb ette olukordi, kus kortermaja territooriumil on parkimine korraldatud ühistu poolt väljastatavate parkimislubade alusel. Ühistu on parkimise kontrollimise teenuse tellinud mingilt ettevõttelt, kes riputab üles infotahvli parkla kohta koos parkimislepingu tingimustega, mille kohaselt loetakse parkijaga parkimisleping sõlmituks sõiduki…
