Uudiste arhiiv

 

Harjumaal plaanitakse ehitada 3,6 korda rohkem elamispinda kui Tallinnas

Bigbank

Täna avaldas statistikaamet andmed selle aasta II kvartalis väljastatud ehituslubade ja kasutuslubade kohta. Vaadates kui palju arvuliselt läks kasutusse uusi eluruume II kvartalis võrreldes aastataguse ajaga, siis kasutuslubade arv on kasvanud aastaga 12,6%. Samas ehituslubasid uute eluruumide ehituse alustamiseks väljastati

Statistika: korteriturg toimib vaatamata madalale tarbijabaromeetri näidule

Tõnu Toompark

Eesti konjunktuuriinstituudi mõõdetav tarbijabaromeeter jätkab teekonda sügaval põhjas. Juunikuine baromeetri näit 34,9 punti on enam-vähem samal tasemel, kus viimase aasta jooksul. 2023. aastast oleme negatiivsemas olukorras. Jätkuvad maksutõusud ehk maksufestivali jätk, mis sööb ostujõudu, ei anna põhjust oodata, et inimeste

Elamispindade kättesaadavusest (13). Kas mittetulunduslik arendus parandab elamispindade kättesaadavust?

Tõnu Toompark

Tallinna tellitud elamispindade kättesaadavuse analüüsis leitakse, et mittetulunduslik elamispindade arendamine võiks olla võluvits, mis aitab elamispindade kättesaadavusele kaasa. Kas see on nii? Kas see on tähtis teema? Mis on mittetulunduslik arendus? Mittetulunduslik arendamine võiks seisneda olukorras, kus inimesed panevad kamba

Elamispindade kättesaadavusest (12). Segregatsioon – kas ja kuidas vältida?

Tõnu Toompark

Varjude mänguna koopa seinal on maalitud tonte, et Tallinnas on piirkondi, mis hakkavad getostuma, kuid elamispindade turu juhtimist kohe-kohe evalik sektor ei kaaperda. Teine tont, kes mööda Tallinna linna ringi käib on segregeerumine. Segregeerumisena peetakse silmas, kus teatud sissetulekutaseme, rahvuse,

Elamispindade kättesaadavusest (11). Miks elamispindade hinnad kasvavad?

Tõnu Toompark

Tallinna linnale tehtud elamispindade kättesaadavuse analüüsi autorid näevad negatiivsena asjaolu, et elamispindade hinnad on kasvanud. Tasub süüvida, kas elamispindade hinnatõus on halb või hea? On see elamispindade kättesaadavuse vaatest positiivne või negatiivne tegur? Hindade kujunemine Nagu varasemates elamispindade kättesaadavuse kommentaarides

Elamispindade kättesaadavusest (10). Kas madala sissetulekuga inimene ei võiks saada kaasaegse kvaliteediga elamispinda?

Tõnu Toompark

Elamispindade kättesaadavuse temaatikas on aktuaalne küsimus, kas madala sissetulekuga inimene ei peaks saama endale võimaldada kaasaegse kvaliteediga elamispinda? Kas madala sissetulekuga inimene peaks leppima halva kvaliteediga? Defineerime kvaliteeti Mõistaks hea kvaliteedi all kaasaegset elamispinda äsjavalminud hoones. See tähendab kena arhitektuur,

Arco Vara nõukogu sai uue esimehe

Arco Vara

Arco Vara nõukogu uus esimees on senine nõukogu liige Kert Keskpaik. Siiani nõukogu juhtinud Tarmo Sild jätkab nõukogu liikmena. Keskpaik on tegelenud kinnisvara arendamise ja müügiga enam kui 20 aastat. Ta on töötanud maaklerina, renoveerinud ja müünud kortereid ning viinud

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: Maikuu majutusstatistika näitab positiivse trendi jätkumist

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi turismivaldkonna juhi Kristina Jerjomina sõnul toob viimaste kuude turismistatistika vaatamata jahedale ilmale positiivseid sõnumeid: nii kodumaiste kui ka välisturistide ööbimiste arv on Eestis sel kevadel kasvanud. MKM-i majanduskommentaar Värsked Statistikaameti andmed näitavad, et mais külastas Eesti majutusettevõtteid

Elamispindade kättesaadavusest (09). Miks tuleb hoiduda korterite müügi- ja üürihindade reguleerimisest?

Nõudlus-pakkumine-hind-defitsiit

Elamispindade kättesaadavuse analüüsi valmistab meid ette elamispindade hindade reguleerimise osas. Elamispindade hinnaregulatsioonid omavad pikemas vaates turule sama efekti, kui sund pakkuda elamispindu soodushinnaga või tuua turule soodsat munitsipaalelamufondi. Sellised tegevused vähendavad elamispindade pakkumist ja seega ka kättesaadavust. Majandusteooria ABC Hinnaregulatsioonidel

Statistika: korteri keskmine tehingu koguhind kasvas Eestis 10 aastaga 125 ja Tallinnas 108 protsenti

Tõnu Toompark

2024. a korteritehingute keskmine hind oli maa- ja ruumiameti andmetel 118 400 €, mis on 125% rohkem kui 10 aastat tagasi 2014. a, mil keskmine korteritehing tehti hinnaga 52 700 €. Eesti keskmisena kerkisid 10 aastaga kõige enam 41-55 m²

Mustamäe korterituru detailne ülevaade 07.2025

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Mustamäe kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Mustamäe linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest. Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest. Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu

Elamispindade kättesaadavusest (08). Miks munitsipaalarendus ei saa olla eraarendusest odavam?

Tõnu Toompark

Elamispindade kättesaadavuse analüüsi toob välja, et kohalik omavalitsus peaks arenduses võtma suuremat rolli. Munitsipaalil olevat müstiline võimekus arendada odavamalt kui seda suudab kasumit taotlev erasektor teha. Milles arvelt võiks omavalitsus arendada odavamalt? Kiire vastus: mitte millegi arvelt. Aga läheme siiski

Elamispindade kättesaadavusest (07). Miks ei saa elamispindu odavamalt pakkuda?

Tõnu Toompark

Elamispindade kättesaadavuse analüüsi toob välja, et arendajad peaksid pakkuma turuhinnast odavamaid kortereid. Iseenesest üsna absurdne. Turuhind on definitsiooni järgi turul toimunud tehingu tulemus, mida me ei tea enne tehingu toimumist. Aga eks see näitab analüüsi koostajate asjatundlikkust. Kuidas arendusäri hinnastamise

Elamispindade kättesaadavusest (06). Kas arendajad või maaklerid soovivad kõrgeid hindu?

Tõnu Toompark

Elamispindade kättesaadavuse analüüsi koostajate paika pandud vundamendikivi on arendajate ahnus, kes soovivad väga suurt kasumit teenida. (Aga ega analüüsi koostajad analüüsi kõrget tasu teenimata kokku ei pannud.) Läbiv hinnang on, et kõrged hinnad on arendajate huvides. Oma süü on sellise

Swedbank: Eksperdi kommentaar juuni hinnatõusule

Swedbank

Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusid tarbijahinnad 2025. aasta juunis võrreldes maiga 1,1% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 5,2%. Hinnatõus oli prognoositust kiirem. Peamisteks hinnakasvu põhjusteks olid kulude kasv ning käibemaksumäära tõus. Kuna kõikide toodete hinnasiltide korrigeerimine kuu viimasel päeval ei ole