Uudiste arhiiv

 

Kuuülevaade: Tallinna kalleim maja maksis 850 000

Tallinnas tehti aprillis kinnisvaraga palju suuri tehinguid – kalleim maja maksis 850 000, korter 400 000 ja krunt 150 000 eurot, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet. Kokku tehti Tallinnas aprillis 1034 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on

Eesti Rahva Muuseumi uus hoone sai nurgakivi

104-aastase Eesti Rahva Muuseumi esimene päris oma kodu Tartus Raadil sai 30. aprillil 2013 nurgakivi. Aadressil Muuseumi tee 2 algas Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitus tänavu 11. märtsil. Järgmine tähtpäev on sarikapidu, sarikapärg peaks üles viidama kevadel. Hoone peab

Üüriäri KKK: Kas osta üürikorter oma raha eest või võtta laenu?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Kinnisvaraostu finantseerimise otsus sõltub paljus investori taotlusest. Kui investori eesmärk on säästmine ehk omakapitali väärtuse säilitamine, siis ei pruugi laenuraha leidmisega

Sõnumid Swedbanki privaatpanganduse kevadiselt seminarilt

Täna toimus Swedbankis kinnisvaraturu trendidele keskendunud Swedbanki privaatpanganduse kevadine seminar, kus üheks peaesinejaks oli EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas. Arakase sõnul on aenenud maailma keskpankade rahapoliitikast tingitud odavate intressimäärade ja hüppeliselt suurenenud rahapakkumise keskkonnas maailmas keeruline leida regiooni, kus ärikinnisvarahinnad

Statistika: Keskmise korteritehingu väärtus kasvas aastaga 8,3 protsenti

2013. aasta I kvartalis tehti maa-ameti andmetel 3819 korteritehingut, tehingute kogukäive oli 173 miljonit eurot ja keskmine hind 801 €/m2. Aastataguse ajaga kasvas tehingute arv tugevad 15%. 8-protsendilisest hinnatõusust ajendatuna kasvas tehingute kogukäive isegi 25%. 2013 I kvartali keskmise korteritehingu

5 head nippi, kuidas rikkuda kinnisvaraturgu

Kõik võivad ette kujutada, kuidas uus 4-realine maantee, vägev keemiatehas, tuumajaama plahvatus või lekkivalt naftatankerilt randa loksunud must kuld suudavad ära rikkuda ümbruskonna elanike ja kinnisvaraomanike senise idülli. Kohalikus mastaabis kinnisvaraturu kihva keeramiseks ei olegi tavaliselt rohkem vaja, kui mõnda

Keila kinnisvaraturg liigub teosammul ülesmäge

Möödunud aastal tõusid Keila linnas nii majade kui ka korterite hinnad. Seega võib öelda, et Keila ja selle lähiümbruse kinnisvaraturg liigub vaikselt tõusvas joones. Tänasel päeval kõigub järelturu korterite keskmine hind 650-720 eur/m2 vahel. Majad, mis on ehitatud 1960-1970ndatel ning

Aastaga kahanenud intressitulud vähendasid pankade kasumit

Kodumaise reaalsektori laenu- ja liisinguportfelli aastakasv jõudis märtsis 2,8%ni. Ärilaenude portfell on kasvanud kiiremini. Märtsi lõpus oli Eesti ettevõtetele väljastatud laenude ja liisingu maht 7,1% suurem kui 2012. aastal samal ajal. Kuu jooksul kasvas ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell

Kaasomandi võlu ja valu: Kaasomanikel on ostueesõigus

Kinnisvaraportaalides müügis olevate objektide kuulutuste seas tuleb küll üha harvemini, kuid vahel siiski ette kortereid, mida müüakse mitte harjumuspäraselt korteriomandina, vaid hoopis kaasomandina. Kaasomandis olevad majad on kõige levinumad puumajade rajoonides, näiteks Tallinnas Kassisabas või Kalamajas, Tartus näiteks Supilinnas. Siiski

Korteriühistud: toetus majade renoveerimiseks on hädavajalik

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi sõnas kommentaariks eilsele uudisele valitsuse otsusse eelnõu kohta laenata sihtasutusele KredEx täiendavalt 16 miljonit eurot korterelamute renoveerimise toetuseks, et taoline rahasüst on ühistutele hädavajalik. “Ühistute huvi maju renoveerida on väga suur ja kevad

Raid & Ko: Elamispindade üürnikud nõuavad kvaliteetsemat kaupa

Alates 2011. aastast jõuliselt kasvama hakanud üürihinnad on selle teema muutnud põnevaks kõneaineks mitmest vaatenurgast. Üürnike huvitab eelkõige, kust saab hea hinnaga eluaseme. Üürileandjaid huvitab, milline on õiglane hind, mida üürnikult küsida. Kogu ühiskonda paelub üürnike ja üürileandjate omavaheline vägikaikavedu

Kevad kinnisvaraturul: suuremates linnades tihe sekeldamine, väikelinnades seisev vesi

Täpselt kuus aastat tagasi saavutas kinnisvaraturg Eestis oma keemistäpi: osteti kõike, mis vähegi kinnisvara meenutas ning hinnalipikut üldjuhul ei vaadatud. Nüüd on kogemuse võrra rikkamad nii pangad kui ka kinnisvaraostjad ning kuigi ekspertide hinnangul on buumist veel vara rääkida, on väikesed

Korteriühistud: kakssada miljonit eurot on renoveerimistoetustena tarvis, et majad korda teha

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) eestvedamisel peeti täna VII Balti elamumajanduse konverentsi “Arengusuunad ja innovatsioon Balti riigi elamusektoris” Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on energiasääst tänase Euroopa üks kõige olulisemaid prioriteete ja seetõttu konverentsil väga teravalt luubi all, seepärast

Turul uus teenus: LVM Korterivahetus

LVM Kinnisvara juhatuse liikme ja maakleri Ingmar Saksingu sõnul pakutakse teenust esialgu uute korterite ostmise korral. Paralleeli saab tema sõnul tuua automaailmast. “Klient saab uue auto ostmisel vana auto ära anda. Ka meie kliendid saavad vana korteri meile ära anda

Eesti elanike laenukoormus on 162% netosissetulekutest

2012. aasta näitas kiiret elamispindade tehingute arvu kasvu. Neid tegid ostjad ja müüjad möödunud 2012. aastal 26 800. Tehingute arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 15%, mida võib üldist majanduskeskkonda arvestades pidada väga tugevaks tõusuks. Eriti aktiveerus korteriturg. Elamispindade tehingute käive jõudis