Agur Tammistu, Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juhataja
Äsja avaldatud eluruumi omanike ja üürnike suhe on meil täpselt vastupidine kui mujal maailmas, kus ülekaalus on üürnikud. Samas näitavad numbrid, et 20%-le leibkondadest võiks kohe midagi müüa.
Nende 20% üürnike seas on ilmselt palju neid, kellele pangad ei anna laenu, kuna neil pole omafinantseeringut või läbipaistvat sissetulekut. Viimastel aastatel on üürihinnad kohati ebamõistlikult kasvanud. Tallinna 1-toaliste korterite hinnad on viimase aastaga tõusnud lausa 20%.
Üürikortereid kasutavate noorte vanemad ostavad üha rohkem omanikelt korterid välja. Kui vähegi võimalik, püütakse ebakindlusest omanikuks saamisega vabaneda.
Taust:
79,1% Eesti leibkondadest elab neile endale kuuluvas korteris või majas, avaldas Statistikaamet täna. Eluruumi omanike osatähtsus kasvas võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega ligikaudu ühe protsendipunkti võrra.
2011. aasta loenduse andmetel elab Eesti kõigist tavaleibkondadest korteris 69,5%, eelmise loenduse ajal oli vastav näitaja 71,3%. Korterites elab seejuures 76,2% üksikvanematest ja 76,1% üksi elavatest inimestest.
Eluruumi üürib 15% vabaabielupaaridest, 11,7% üksinda elavatest inimestest, 9,5% lastega üksikvanematest ja 13,7% inimestest, kes elavad küll ühe leibkonnana koos, kuid ei moodusta peret. Selliste üürnike alla kuuluvad näiteks majanduslikel kaalutlustel ühise korteri leidnud tudengid.
