Uudiste arhiiv

 

Kinnisvarakalender: mÀrts 2002

01/03 Tallinna Pirita linnaosa vanem Ülle Rajasalu tahab rajada Piritale Lillepi parki kĂ”igile avatud golfiraja. 01/03 Kultuuriministeerium ja Arco Investeeringute AS sĂ”lmisid Tallinna OlĂŒmpiapurjespordikeskuse erastamislepingu. 06/03 PĂ€rnu kesklinnas avas uksed kaubanduskeskus Port Artur 2. 05/03 Eesti Liikluskindlustuse Fond sĂ”lmis Merko

Kinnisvarakalender: jaanuar 2002

02/01 Tallinna linn ostab AS-ilt Meka 10,7 miljoni krooniga LasnamÀel Punasel tÀnaval asuva laohoone, et sinna spordiseltside toel vÀlja arendada spordikeskus.03/01 Tallinna linnavalitsus kavatseb tÀnavuse eelarve projektis eraldada elamuehitusprojektidele 145,1 miljonit krooni ning ehitada sellega 235 korterit munitsipaalpindadeks.07/01 Tallinna linnavalitsus

ĂœĂŒritug vajab korrastamist

Pealinna investeeringutekava, mis Ă€hvardab suunata 145 miljonit krooni uue elamufondi ehituseks. Suurinvesteeringute suunamine munitsipaalelamufondi ehitamisse on kummastav. Ühest kĂŒljest kinnitavad kĂ”ik lĂ€biviidud uuringud ja ĂŒlevaated, et pealinnas on hulgi kinnisvara, mis on amortiseerunud ja vaevlevad investeeringutepuuduses. Olemasoleva kaasajastamine jÀÀb hinna

Kinnisvarakalender: oktoober 2001

Kuu tĂ€htsaimad teemad – vĂ€ljatĂ”stmised MustamĂ€e ĂŒhiselamutest;– maa hindamine ja maamaks;– Tartu mnt. lĂ€bimurre;– TOPi mĂŒĂŒgi jĂ€rjekordne ebaĂ”nnestumine. Muud sĂŒndmused: 01/10 Tallinna linn paigutab kĂ”ik lageda taeva alla jÀÀnud MustamĂ€e ĂŒhiselamute elanikud Paljassaare sotsiaalmajja.03/10 AS-s FKSM enamusosaluse omandanud Soome firma

Kinnisvara ostes tuleb hinnata kÔiki kulutusi

On tavapĂ€rane, et Eesti inimese elus otsustab suure osa tegemistest kauba hind. Nii ka kinnisvara puhul, kus laenuga uue kodu soetamisel saavad otsustavaks laenuasutuse nĂ”utav omafinantseering ja hilisem igakuine laenumakse. Esmapilgul tundub ĂŒlilihtne lĂ€hitulevikus lisaks Ă€sjavĂ”etud laenule uus rahahunnik vĂ€lja

Maamaks on ebaÔiglane ja tuleks Àra kaotada

Maa korraline hindamine, selle turuvÀÀrtuse suurenemine ning maksustamishinna tÔus on tekitanud meeletul hulgal pahameelt. Emotsioonidest nÔretavalt kurjustatakse leheveergudel ja internetiportaalides maa hindajatega, maamaksuga, ametnikega ja kÔige sellega seonduvaga. Asjaomased ametnikud vÔtavad vaiksemal hÀÀlel sÔna ja arvavad vahest, et ehk oleks

Hea maakler on ka pÀdev konsultant

Kui kinnisvaramaakleri jaoks on tĂŒĂŒpkorteri vahendaustehing vĂ”rdne tehasetöölise konveieritööga, siis mĂŒĂŒjat ning ostjat varitseb selles tehingus ridamisi karisid, mille vĂ€ltimiseks on hĂŒva nĂ”u kallis. Mida aeg edasi, seda rohkem lisandub inimesi ja firmasid, kes soovivad kinnisvara kasutada kui investeerimisobjekti, kus

Kinnisvaramaakler on poole kohaga jurist

KinnisvaraanalĂŒĂŒtik ĂŒritab tĂ”estada maakleriteenuste vajalikkust infoĂŒhiskonnas Kergelt kĂ€ttesaadavad kinnisvarapakkumised on vajadust maaklerteenuste jĂ€rgi vĂ€hendanud Veel mĂ”ni aeg tagasi oli maakleri peamine roll olla infokandjaks kinnisvara mĂŒĂŒja ja ostja vahel. Kinnisvaramaakler oli kui sĂ”lmpunkt, kes koondas infot ja parem oli see

Miks kasutada maaklerteenust?

Veel mĂ”ni aeg tagasi oli maakleri peamine roll olla infokandjaks kinnisvara mĂŒĂŒja ja ostja vahel. Kinnisvaramaakler oli kui sĂ”lmpunkt, kes koondas infot ja parem oli see maakler, kes infot enam omas. Interneti areng ei ole info omamise kaalu kaotanud. Siiski

Enne ostu uuri turgu

Sageli – paar-mitu korda kuus vĂ”i isegi nĂ€dalas juhtub, et kinnisvarafirmasse helistab klient, kes soovib nĂ€iteks osta kahetoalist korterit MustamĂ€el, ÕismĂ€el vĂ”i LasnamĂ€el. Kui suurt hinda klient vĂ€lja on nĂ”us kĂ€ima, seda ei oska vĂ”i taha ta öelda. Kliendi soov

LÀÀne pankade laenutrend tungib Eesti turule

Kuigi kinnisvaralaenuturul on pakkumisel kĂŒmmekond erinimelist laenutoodet on need sisu poolest Ă€ravahetamiseni sarnased ning tĂ”eliselt universaalset ja paindlike tingimustega laenu klient nii lihtsalt ei leia. ASi Balti Investeeringute Grupp juhatuse esimees Ingo PĂ”dra sĂ”nul iseloomustab tĂ€nane olukord, justkui vĂ€ga lai

Ühispank lubab kinnisvarakrahhi

Suure hulga uute elamu- ja Ă€ripindade hoogne turuletulek vĂ”ib kinnisvara hinnad aasta-paari pĂ€rast kĂŒll alla lĂŒĂŒa, ent see ei tĂ€henda spetsialistide hinnangul veel turu kriisi. Ühispanga president Ain Hanschmidt vĂ€ljendas lĂ€inud nĂ€dalal kartust, et 1992. aasta pangakriisi ja 1998. aasta

Korterite ĂŒĂŒripiiri kaotamine ajab majaomanikud ĂŒĂŒrnikega tĂŒlli

ĂœĂŒrihinnad tĂ”usevad ilmselt seda rohkem, mida kauem ĂŒĂŒri piirmÀÀra kaotamine venib RÀÀmas majas ei taha keegi elada Tallinna ĂŒĂŒri piirmÀÀra kaotamise ĂŒmber jĂ€tkuv vaidlus on jaganud vaidlejad kahte leeri: ĂŒĂŒrnikud, kes ei suuda enda vĂ€itel suuremat ĂŒĂŒri maksta, ning majaomanikud,

ĂœĂŒrid vabaks ja ruttu!

JĂ€rjekordselt on tĂ”statanud ĂŒĂŒri piirmÀÀrade kaotamise kĂŒsimus Tallinnas. JĂ€rgnevalt on toodud mĂ”ned ajakirjandusest kokku kogutud ĂŒĂŒri piirmÀÀrade propageerimiseks kasutatud argumendid ja vastuvĂ€ited neile argumentidele. 1. Omanikud tĂ”stavad piirmÀÀra kadumisel ĂŒĂŒrid taevani 1) Majandus ja hinnad on tsĂŒklilised. Peale hindade dereguleerimist

Oniline-intervjuu ERI Kinnisvara analĂŒĂŒtiku TĂ”nu Toomparkiga

Kuidas mĂ”jutab Peremaja projekt kinnisvaraturgu? Igasugune elamuehitus, mis baseerub eraettevĂ”tete ja omavalitsuste tĂ”husal koostööl, saab elamumajandust ja kinnisvaraturgu ainult positiivses suunas edasi viia. LĂ”puks ometi on nĂ€ha, et jutuvadast wc-poti maksumuse ĂŒmber, mis nĂ€iteks puhkes noorperede projekti puhul, vĂ”ib reaalsete

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!