Eesti
Märtsikuus jõudis kevadhooaeg Eesti kinnisvaraturule ning jaanuari-veebruari „talverammestus“ sai seljatatud. See on ka põhjus, miks allpool näeme päris paljude linnade puhul suurt tehinguhulkade tõusu. Samas, kui üldiselt oleme harjunud pidevate, kogu riiki puudutavate aastakasvudega, siis võrreldes mulluse märtsiga jäi tehinguaktiivsus sisuliselt samaks.
Maa-ameti andmeil toimus märtsis 4325 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 29,8% enam. Mulluse märtsiga võrreldes sisulist muutust polnud.
Allikas: Maa-amet
Tallinn
Niigi elavaloomuline pealinna kinnisvaraturg hoogustus märtsis veelgi. Maa-ameti andmetel toimus 1254 ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 15,7% enam. Aastataguse märtsiga võrreldes kasvas turuaktiivsus 8,8%.
Kortereid müüdi 822 (veebruaris 697), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1496 eurot. Võrreldes veebruariga kasvas hinnatase 2,4% ja aastaga 3,9%%.
Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:
- Haabersti: 1356 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +2,8% ja aastaga +11,4%*.
- Kadriorg: 2692 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +18,2%* ja aastaga +6,2%.
- Kalamaja: 2001 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -4,3% ja aastaga +3,3%.
- Kesklinn: 2019 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +1,4% ja aastaga -3,3%.
- Kristiine: 1625 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +3,5% ja aastaga -13,9%*.
- Lasnamäe: 1353 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +6,3% ja aastaga +9,3%.
- Mustamäe: 1449 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -0,8% ja aastaga +15,6%*.
- Nõmme: 1369 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -8,3% ja aastaga +3,9%.
- Pirita: 1627 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +4,3% ja aastaga +2,1%.
- Põhja-Tallinn: 1457 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -0,5% ja aastaga +2,5%.
* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.
Eramuid ja suvilaid müüdi 30 (veebruaris 27) ning hoonestamata elamumaid 9 (veebruaris 12).
Tartu
Ka Tartu kinnisvaraturg võttis märtsis hoo sisse ning tehingute hulk kasvas. Maa-ameti andmeil müüdi 172 kinnisvaraobjekti, mis on veebruarist 28,4% enam. Võrreldes mulluse märtsiga toimus aga 18,1% langus. Samas, sõltuvalt uusarenduste korterite vormistamisest on suured tõusud ja langused Tartu kinnisvaraturul loomulikud.
Kortereid müüdi 122 (veebruaris 105), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1097 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 5,4%, siis aastaga 2,6%.
Eramuid ja suvilaid müüdi 19 (veebruaris 8) ning hoonestamata elamukrunte 4 (veebruaris samuti 4).
Ida-Virumaa
Maa-ameti andmeil toimus Ida-Viru maakonnas märtsikuu jooksul 331 kinnisvaraobjekti ostu-müügilepingu sõlmimine, mis tähendab, et veebruariga võrreldes hüppas ka siin tehingute hulk tavapärasemale tasemel tagasi. Nii kerkis tehingute hulk kuuga 40,9%, samas kui aastataguse märtsiga võrreldes toimus 11,7% langus.
Korteriturud tähtsamates linnades jäid viimase 12 kuu lõikes pigem mõõdukale tasemele. Narvas müüdi märtsis 43 korterit (veebruaris 47), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 399 eurot. Võrreldes veebruariga kasvas hinnatase 6,1% samas kui aastaga langes see 14,6%.
Kohtla-Järvel müüdi 53 korterit (veebruaris 45), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 63 eurot. Kuna märtsis müüdi tavapärasest odavmaid kortereid, langes hinnatase kuu jooksul 32,3%. Aastaga langes antud näitaja aga 23,2%.
Jõhvis aga müüdi 19 korterit (veebruaris 14), mille ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 191 eurot. Kui veebruariga võrreldes langes hinnatase 39,1%, siis aastaga kasvas see 11%. Samas müüdi ka 1 eramu (veebruaris 2).
Pärnu
Märts oli Pärnus majandussurutise-järgselt aktiivseim kuu, mil maa-ameti andmetel müüdi 128 kinnisvaraobjekti. Nii kasvas tehinguaktiivsus kuuga suisa 80,3% ja aastaga 52,4%.
Kasv tuli korteriturul, kus müüdi 78 objekti (veebruaris 52), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 894 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 5%, siis aastaga kasvas see 14,2%.
Ka eramuturg oli oluliselt aktiivsem – omanikku vahetas 13 elamut ja suvilat (veebruaris 4) ning 2 elamukrunti (veebruaris samuti 2).
Viljandi
Sarnaselt üldisele, liikus ka Viljandi kinnisvaraturg märtsis juba hoogsas rütmis. Maa-ameti andmeil leidis aset 36 ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 28,6% rohkem. Mulluse märtsiga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus 44%.
Kortereid müüdi 25 (veebruaris 18), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 510 eurot. Kui veebruariga võrreldes langes antud näitaja 6,8%, siis aastaga kasvas see kerged 0,4%.
Eramuid müüdi 7 (veebruaris 5).
Rakvere
Rakvere kinnisvaraturg elavnes märtsis märgatavalt. Maa-ameti andmete kohaselt vahetas omaniku 38 objekti. Veebruaris oli vastav näit 23 ja mullu märtsis 27.
Kortereid müüdi 25 (veebruaris 16) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 526 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 13,5%, siis aastaga 9,2%.
Eramuid müüdi 6 (veebruaris 2) ning hoonestamata elamumaid 1 (veebruaris 2).
Kuressaare
Erinevalt enamikest keskustest jäi Kuressaare kinnisvaraturg ka märtsis aasta algusega sarnanevale tasemele. Maa-ameti andmetel toimus 23 ostu-müügitehingut, mis on veebruarist ühe tehingu võrra vähem. Mullu märtsis leidis aset aga 29 müügitehingut.
Kortereid müüdi 12 (veebruaris 19), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 667 eurot. Võrreldes veebruariga langes hinnatase 2,7% ja aastaga 8,9%.
Müüdi ka 4 eramut (veebruaris 3).
Haapsalu
Haapsalu kinnisvaraturg tegi märtsis kevadhooaja saabumisele iseloomuliku hüppe. Kui veebruaris toimus maa-ameti andmetel 18, siis märtsis juba 34 kinnisvara ostu-müügitehingut. Mullu märtsis sõlmiti 30 lepingut.
Kortereid müüdi 23 (veebruaris 13), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 441 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 1,7%, siis aastaga langes see 20,8%, kuid tuleb küll kohe öelda, et möödunud aastane tulemus oli keskmisest erandlikult kõrgem ning tegelikult oli eelmise kuu mediaanhind küllaltki tavapärane.
Eramuid müüdi 3 (veebruaris 1).
