Uudiste arhiiv

 

Swedbank: Mida silmas pidada, kui ees seisab koduvahetus?

Swedbank

Kui ees seisab koduvahetus, tuleb langetada mitmeid pere rahakotti puudutavaid otsuseid. Kas müüa olemasolev kinnisvara või mitte? Kas müügist saadavast rahast piisab uue ostmiseks? Kas ja kui palju on vaja võtta kodulaenu? Kas omafinantseering on olemas või tuleb otsida lisatagatis?

10.02.2026 toimub koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs”

Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 10.02.2026 koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs“. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark avab eluruumide üüriinvesteeringu olemuse ja eripärad ning toob välja võimalused elamispindade üüriinvesteeringu finantsanalüüsiks. Koolitusele on oodatud: eluruumide üüriinvestorid – olemasolevate ja uute investeeringute tasuvuse mõõtmiseks; kinnisvaramaaklerid – klientide üüriinvesteeringute teemadel nõustamiseks;

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kui ees ootab kortermaja renoveerimine

Evi Hindpere

Korteriomanikud otsustavad kaasomandi eseme parenduste ja muudatuste üle üldjuhul korteriühistu kaudu, otsustades kaasomandi eseme muudatuste tegemise kas häälteenamuse alusel või kokkuleppega. Hiljuti ühe kohtuasja raames selgitas Riigikohus, et ehitustööd võivad tähendada kas kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu või remonti, ajakohastamist või

Swedbank: Kuidas kavandada kortermaja terviklikku renoveerimist?

Swedbank

Korterelamu renoveerimine on üha enam vältimatu samm, et elamu hästi säiliks, oleks energiatõhus ning hoiaks oma väärtust. Korteriühistu juhatuse jaoks on peamine väljakutse leida tasakaal investeeringute mahu ja ühistuliikmete maksevõime vahel. Kui ühistu jõuab üksmeelele, siis saab hakata renoveerimisplaanidega edasi

Swedbank: Kodu ost noorena? Mõistlik otsus!

Swedbank

Kas oled tabanud end mõttelt, et üüri maksmine on justkui raha tuulde viskamine? Maksad ja maksad, aga kätte ei saa midagi? Sellisel juhul on järgmine tekst just sulle. Räägime kodu ostmisest ja miks teha seda just noorena. Tark samm inflatsiooni

04.02.2026 toimub koolitus “Kinnisvara hindamise ABC”

Andres Teder

04.02.2026 toimub Kinnisvarakoolis koolitus „Kinnisvara hindamise ABC“, mis pakub selge ja tervikliku ülevaate kinnisvara hindamise eesmärkidest, põhimõtetest ning kasutatavatest meetoditest. Koolitust viib läbi kutseline vara hindaja Andres Teder. Koolitus on mõeldud kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad paremini mõista väärtuse kujunemist; maakleritele, kelle

Bigbank: vahe kärises, eestlaste kodulaenud olid aasta lõpus naabritest veelgi suuremad

Bigbank

Lõppenud aasta neljandas kvartalis oli kodulaenu keskmine summa Eestis 141 tuhat eurot, mis on üle kahe korra rohkem lätlaste ja ka pea poolteist korda rohkem leedulaste keskmisest kodulaenust, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest. Sõlmitud kodulaenulepingute keskmine laenusumma oli neljandas

Swedbank: Mis vahe on kodukindlustusel ja kortermaja kindlustusel? Ekspert selgitab

Swedbank

Kodu ja sinna aastatega kogunev on kullakallis vara ning seetõttu peab enamik meist kodu kindlustamist iseenesestmõistetavaks. Korteris elades tasub meeles pidada, et kindlustamist väärivad nii otsesed eluruumid kui ka laiemalt kogu kortermaja. Aga miks? Toome mõned näited. Torm lennutab minema

SEB: Ekspert selgitab: Mis saab laenust peale laenuvõtja surma?

SEB

Läheda inimese kaotuse puhul tuleb lisaks leinale tegeleda ka pärimisküsimustega. Ekspert selgitab, kelle kanda jääb ootamatu elusündmuse korral laenukohustus ning millised on pärijate jaoks esimesed sammud panga ees. Lähedase surma korral peab paratamatult tegelema ka pärimistoimingutega, et lahkunu vara, õiguste

Kliimaministeerium: Algas korterelamute tehaselise renoveerimise arhitektuurivõistlus

Kliimaministeerium

Täna algas arhitektuurivõistlus levinumat tüüpi kortermajade tehaseliseks renoveerimiseks. Eesmärk on teha korteriühistutele kättesaadavaks lahendused, mille abil kodud kvaliteetselt ja lihtsamini korda teha. “Arhitektuurivõistlus aitab paneelmajapiirkondadele anda uue hingamise. Me ei otsi pelgalt fassaadilahendusi, vaid uuenduslikke ideid pealtnäha amortiseeruvatele, kuid tehniliselt

Bigbank: Mikrokorter ei ole standardlahendus – aga see ei peagi seda olema

Bigbank

Eesti kinnisvaraturul domineerivad 2–3-toalised korterid suurusega umbes 40–70 ruutmeetrit. Need sobivad hästi pikaajaliseks elamiseks ja erinevateks eluetappideks ning on kujundanud arusaama sellest, milline üks „päris kodu“ peaks välja nägema, kusjuures kõik sellest erinev kipub paratamatult liigituma märksõna erandlik alla. Laenukõlbulikkuse

Riigi Kinnisvara: 2026. aasta Riigi Kinnisvaras: kulude kokkuhoid, rohkem nutikat pinnakasutust ja fookus siseturvalisusel

Riigi Kinnisvara / RKAS

2025. aasta tõi Riigi Kinnisvaras oodatust paremad majandustulemused ning selge fookuse kokkuhoiule ja energiatõhususele. Alanud 2026. aastal on koondub investeeringute fookus eeskätt siseturvalisusele. Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Tarmo Leppoja sõnul said eelmise aasta finantseesmärgid täidetud. „Kasum oli meile seatud ootustest

21.01.2026 toimub koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 I kvartal”

Tõnu Toompark

21.01.2026 toimub koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 I kvartal”, kus kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab detailse ja praktilise ülevaate elamispindade turu hetkeseisust, olulistest trendidest ning prognoosidest. Käsitlemisele tulevad majanduskeskkonna arengud, laenuturu muutused, korterituru tehingute ja hindade liikumised ning üürituru olukord. Koolitusele on

KV.EE: Korteriturul on ostja jaoks soodne aeg

2026-01-08 Tallinna korterite müügipakkumiste arv ja keskminehind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 2025. a detsembris müügiks keskmiselt 4325 korterit. Seda on 5,6% vähem kui aasta tagasi. Korterite müügipakkumiste arv on suur, kuid liikumas vähenemise suunas. Endiselt lai valikuvõimalus kerkima hakanud hindade juures loob koduostjale soodsa ostumomendi, leiab kinnisvaraportaali KV.EE

Eesti Korteriühistute Liit manitseb: kõiki eluruume tuleb kütta

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYL

Eesti Korteriühistute Liit tuletab meelde, et krõbeda talvekülmaga ei tohiks eluruumides langeda temperatuur alla +18 kraadi. Liidu hinnangul peaks kõigile korteritele kehtima kütmise kohustus, sõltumata sellest, kas korteris parasjagu elatakse või mitte. „Korteriühistud on talviti hädas kütmata korteritega, mille omanikud