Uudiste arhiiv

 

Teadlik tarbija saab parema maaklerteenuse

Novembris sai eestikeelsena kättesaadavaks ja jõustus Euroopa Liidus 2010.aastal kehtestatud kinnisvaramaaklerite teenuse standard. Standardi kasutusele võtmise eesmärk Eestis on tõsta maaklerite usaldusväärsust ja osutatava teenuse taset. Seejuures on oluline rõhutada, et standard on koostatud ennekõike tarbija huvidest lähtuvalt. Kinnisvaramaaklerite teenustele esitatavate

Ober-Haus: üüriturg

Ebakindlus majanduses, töökohtade koondumine tõmbekeskustesse, demograafiline situatsioon ja paljude isegi laenuvõimeliste kodanike soov mitte laenu võtta on kaasa toonud varasemast oluliselt suurema vajaduse üürikorterite järgi. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes korteri ostmisega olulist omafinantseeringut. Pärast kinnisvaramulli lõhkemist on ühiskonnas

Üürituru eripärad ulatuvad 90-ndate algusesse

Eesti üüriturg koos kõigi oma eripäradega on käesoleval aastal palju kõneainet pakkunud. Üüriturul reegliks olev ja üürilevõtjaid nörritav kohustus maksta maaklertasu selle osapoole taskust, kes eluaset üürida soovib, on üks peamisi kirgede tormi põhjustavaid teemasid. Miks see aga nii on

Kogu tõde üüriturust

Palju on räägitud üüriturust, kui tõusvast tähest. Eriti on tekitanud kõneainet asjaolu, et eestlased on omanikrahvas ja eelistab elada isiklikul pinnal. Probleemiks on ka fakt, kuidas peaks jagunema vahendustasu. Üüriturg on tegelikult oma olemuselt vanem segment, kui ostu-müügi turg, sest

Toompark: elamispindade reaalväärtus on seitsme aastaga kasvanud 5,4%

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi. Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust, tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%. Inimesi on hullutamas igakuised

Üüriäri KKK: Kas väljaüürimiseks osta remonitvajav või remonditud korter?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Väljaüürimiseks sobiliku korteri valiku juures on oluliseks mõtlemise kohaks, kas üürileandja on võimeline tegema mõistliku ajaga mõistlikul tasemel remonti? Kui üürileandjal

Maaklerteenuse standard

Vahendustasuta.ee

Hurraa! Novembrist hakkavat erinevate meediakanalite kohaselt Eestis kehtima uus maaklerite teenusstandard, mis peaks “lööma korra majja“ meie kinnisvaraturul: lõpuks ometi pidavat maaklerteenuse eest maksma hakkama selle tellija, kirjalikud maaklerilepingud muutuma kohustuslikuks ning teenuses pettunud kliendil tekkima võimalus tarbijakaitsesse pöörduda. Kõik

Elamispindade reaalväärtus on seitsme aastaga kasvanud 5,4%

Elamispindade hinnaindeks ja tarbijahinnaindeks

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi. Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%. Inimesi on hullutamas igakuised

Üüriäri KKK: Kas anda korter üürile ise või maakleri abil?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Maakleriteenuse kasutamise mõistlikkus sõltub väga palju turukonjunktuurist. Kui üüriturul on suur nõudlus ja üürikortereid rabatakse kui sooje saiu, siis pole mõtet

Täna on parim aeg laenuga kinnisvara soetada

Tänane kinnisvaraturu seis – eelkõige intressimäärade ja kinnisvarahindade tase soosib kodu soetamist laenu abil. Aeg muudab ostu edasilükkamisel selle ostja jaoks kallimaks. Paljude koduostjate jaoks on kodu ostmisel finantsiliselt kõige raskem aeg aasta-paar kodu tehingu tegemise järel. Igakuine laenumakse on

Uued graafikud: elamispindade hinnaindeks kajastab väärtuse muutust

Adaur.ee lehe sektsiooni “Kinnisvaraturg” on alalisse monitooringusse ilmunud uued graafikud, mis kajastavad maa-ameti koostatava ja statistikaameti avaldatava eluaseme hinnaindeksi liikumist. Väikese lisaväärtusena olen lisanud graafikutele korrektsiooni tarbijahinnaindeksiga. See aitab mõista, kui palju on korterite ja majade väärtus tarbijate jaoks reaalselt

Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. V osa

Käesoleva artikliseeria viimasesse ossa olen jätnud mitmed erinevad teemad, mida on käsitletud Euroopa Liidu kinnisvaramaaklerite teenuste standardis EN 15733. Seejuures alustan tehingu korraldamist puudutavatest küsimustest, mida käsitleb standardi punkt 5. Kuigi see on ülioluline osa kinnisvaramaakleri tööst, ei ole käsitlus

Majade turgu mõjutab tugevalt sessoonsus

Harjumaal eramut osta soovijatest otsib suurem osa inimesi remontivajavat maja hinnaklassis 130 000–150 000 eurot. Ihaldatud piirkonnad Tallinnas on Nõmme, Pirita või Kristiine ja tahetakse maja, kus pärast mõningaid ehitustöid saab elama asuda. Pärast kinnisvarakriisi hakkasid kasvama ka Harjumaa hoonestatud

Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. IV osa

Kui käesoleva artikliseeria eelmistes osades pöörasin tulenevalt Euroopa Liidu „Kinnisvaramaaklerite teenuste standardi“ EN 15733 ülesehitusest peamiselt tähelepanu maakleri ja kliendi vahelistele suhetele, siis käesolevas osas keskendume ainult maaklerile endale. Nimelt sätestab standard konkreetsed nõuded maakleri kutseoskustele. Kinnisvaramaaklerina tegutsevatel isikutel peab

Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. III osa

Kui käesoleva artikliseeria esimeses kahes osas käsitletud Euroopa Liidu „Kinnisvaramaaklerite teenuste standardi“ EN 15733 teemad pole Eesti kinnisvaraturul seni väga suurt tähelepanu pälvinud (kuigi mõnel juhul kindlasti võinuks), siis standardi 5. peatükis käsitletavad teemad on olnud vaidlusobjektiks juba mitu viimast