Uudiste arhiiv

 

Statistika: Kinnisvaratehingute käive jääb tipule alla 2,5 korda

2013 III kvartalis tehti Eestis statistikaameti andmetel 11 093 kinnisvaratehingut koguväärtusega 561 miljonit eurot. Aastaga suurenes kinnisvaratehingute arv 15 ja tehingute väärtus 17%. 11 093 tehingust 56 olid tehingud hoonestusõigustega. Hoonestusõiguste tehingute koguväärtus oli 5 miljonit eurot. Tänane kinnisvaratehingute arv

Kuhu investeerida: kas kinnisvarasse või fondidesse?

Kontol niisama seisva raha väärtus väheneb, kuna tarbijahinnaindeks kasvab Eestis 3–4% aastas, samas kui hoiuste intressimäärad jäävad alla 1%. Samuti on hakanud tõusma nii aktsiate kui ka kinnisvara hinnad. Kuidas raha väärtuse kahanemine ja hindade tõus enda kasuks pöörata? Kuigi

Kas korteriomanik võib oma korterit pööningu või muu majaosa arvelt laiendada ja kuidas seda teha?

Minu praktikas on korduvalt ette tulnud juhuseid, kus kortermajas on üks korteriomanik temale kuuluvat korterit laiendanud kas pööningu, keldri või koridori arvelt, ehitades sinna tema ainukasutusse jääva toa või muu ruumi. Kas selline tegevus on seaduslik ning kuidas peaks oma

Mida teha mittevajaliku korteriga?

EPL 07.11.2013 „18 korterit, kuus tühjad. Milline on väikelinna elu pooltühjas majas?“ ning Eesti Päevalehes avaldati 11.11.2013 vastukajana kirjutatud artikkel “Mida teha mittevajaliku korteriga?”. Paljudes Eesti väikelinnades, endistes tööstusasulates, kunagistes kolhoosikeskustes leidub kas täielikult maha jäetud või pooltühje korterelamuid. Kirjeldatud  elamutes asuvate

Osta või üürida?

Oma tuba, oma luba, ütleb vanasõna. Olgu kodu üüritud või laenuga ostetud – mõlemal juhul kaasneb rahaline kulu. Korteri või maja ostmine on tõenäoliselt elus üks suurimaid rahalisi väljaminekuid. Seetõttu tasub plussid-miinused enne hoolikalt järele kaaluda. Kuna kinnisvara maksab tavaliselt

Kannapöörde ootel

Uudne majanduskeskkond loob erilaadse olukorra, kus samal stardijoonel on nii uued ja vanad kui ka suured ja väikesed turuosalised. Klientide ootused kasvavad Keerulised ajad ning situatsioonid on pannud kliente ümber hindama oma väärtusi ja arusaamu. Eelnev emotsionaalne, asukohta mittevaliv, võimalusi

Mida eelistada – kinkelepingut või testamenti?

Minu käest on korduvalt küsitud küsimust stiilis: „Mu vanaema/ema, tädi jne. tahab oma korteri mulle anda, kuidas me seda teeme?“ Kõigepealt tuleb välja selgitada, mis on sellise omandist loobumise soovi põhjus ning alles seejärel saab anda soovitusi tehingu vormi osas.

Broneerimisleping: tähendus ja millal seda sõlmida

Broneerimislepinguid on elamuotstarbelise kinnisvara müügipraktikas sõlmitud juba üle 10 aasta. Sellele vaatamata eksitakse endiselt selle lepingu olemuses, sest broneerimislepingu nime all sõlmitakse valdavalt lihtkirjalikke eellepinguid. Sellese praktika kujunemine võib olla seotud teadmatusega või ka sooviga kiiresti mingi paber ära vormistada

Riigikogus läbis esimese lugemise ligi miljonit inimest puudutav uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas Riigikogule seaduseelnõu, millega koondatakse enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid ühte seadusse ja tagatakse selgus korteriomandite valitsemises. Justiitsministeeriumis välja töötatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu hõlmab nii praegu mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi kui ka kohtupraktikas kujunenud seisukohti. Justiitsminister

Kuidas kodu osta?

Jätkan sealt, kus oma viimase postituse lõpetasin. Pikk ja kurnav koduotsimise ja lõpuks leidmise protsess on lõpuks läbi, mis saab edasi? Kuidas ma selle ilusa ja ideaalse kodu omanikuks saan? Käime kogu selle tee Teiega koos nüüd läbi. Kõigepealt peaksite

Uus Maa turuülevaade 09-2013

Eesti Kui august oli Eesti kinnisvaraturul rahulikum, siis septembris kerkis tehingute arv taas ning hetkeseisuga sündis ka käesoleva aasta rekord. Elamispindadeturul oli piirkonniti nii tõuse kui languseid ning jätkuvalt on väga aktiivne maatulundusmaade, haritava ja metsamaa sektor. Maa-ameti andmetel toimus

Korteriomandi ostjal ei ole soovitav sõlmida lepingut, mis ei vasta tema tegelikule tahtele

Meie büroo kodulehel 23.09.2013 avaldasin mõtteid ja küsisin: Mida peab arvestama korteriomandi ostmisel ja asusin seisukohale, et uue kinnisvara ostulepingu sõlmimist  on ostjal mõistlik enne tehingu sõlmimist konsulteerida ja müügilepingu projekti üksikasjad advokaadiga  läbi arutada, vältimaks sellise lepingu sõlmimist, mis ei ole

Kinnisvaraäri ei ole enam lokaalne, turule voolab kapitali ja hinnatõus on loomulik

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) koostöös BIGBANKIGA korraldab 3. oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotel’i konverentsikeskuses kinnisvarateemalise seminari, kus valdkonna arvamusliidrid annavad ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust ja arutlevad sektori tulevikuvisiooni üle. EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüüteli sõnul peaks seminari üheks märksõnaks olema

Kaasomandis kinnisasja kasutuskord – vajalik või mitte?

Antud teemal ajendas mind kirjutama mõttevahetus ühe sõbraga. Selgitades advokaadina temale, kui õigusteadmisi mitteomavale isikule, kaasomandis oleva kinnisasja omaniku õiguseid ja kohustusi, sai talle kiiresti ja üheselt selgeks, et kaasomandis oleva kinnisasja kasutamiseks ning sellest tulenevate võimalike vaidluste vältimiseks on

Mida peab arvestama korteriomandi ostmisel

Kirjutan selle kirjatüki konkreetse näite põhjal, kus ostjal, omamata vajalikku ülevaadet õiguslikest probleemidest, ülemääraselt lootes notari selgitustele ja ilmselt eesmärgiga mitte teha täiendavaid kulusid advokaadiga nõustamiseks enne tehingu sõlmimist, tuli  tegelikkuses kanda  kordi suuremaid kulusid. Asjaolud olid lühidalt sellised, et