Möödunud aasta majanduslangus ulatus statistikaameti hinnangul 3%ni, kuid ulatuslikku töökohtade kadu ega tööpuuduse kasvu see kaasa ei toonud. Ka palgakasv oli hoogne ning ületas tarbijahindade kasvu. Võrreldes majandusaktiivsusega saabub tööturul languse põhi hilinemisega, mistõttu võime selle aasta alguses veel oodata…
Kolmandas kvartalis suurenes Eestis statistikaameti andmetel tööpuudus 7,3%ni ja hinnanguliselt ligi 55 000 inimest Eestis olid töötud. Töötavate inimeste osakaal tööealiste hulgas veidi kahanes, kuid tööturul osalevate inimeste osakaal tööealiste hulgas oli rekordsuur. Tööjõunõudlus nõrgeneb majanduse pikalt kestnud kesise seisu…
Kuigi majanduslangus on kestnud juba poolteist aastat, on olukord Eesti tööturul olnud seni parem nii prognoositust kui ka varasemate majanduskriiside kogemusest. Töötleva tööstuse tegevusaladel ja ehitussektoris on töökohtade arv kahanenud küll juba mõnda aega, kuid tänu teenuste sektorile on hõive…
Keskmine brutokuupalk oli 2023. aasta esimeses kvartalis 1741 eurot ja selle aastakasv hoogustus eelneva kvartali 12,1%lt 13,3%ni. Kuigi reaalpalk aastavõrdluses kahanes, on see alates eelmise aasta neljandast kvartalist juba taastumisrajal. Palgakasvu kiirenemise taga oli põhiliselt keskmise palga kasv hariduse valdkonnas,…
Keskmine brutokuupalk oli 2022. aasta neljandas kvartalis 1775 eurot ja see kasvas võrreldes eelneva aasta neljanda kvartaliga 9,2%. Kuigi eelmise aasta lõpus majandus kahanes, püsis keskmise palga kasv siiski hoogne. Võrreldes 2021. aastaga palga ostujõud eelmisel aastal tervikuna aga kahanes.…
Möödunud aasta neljandas kvartalis oli tööpuudus Eestis statistikaameti andmetel 5,4%. Majanduslanguse mõju tööturule on olnud prognoositust leebem, sest vastukaaluks koondamistele peamiselt tööstussektoris suurenes hõive mitmel teenuste sektori tegevusalal. Pikemas vaates valitseb Eestis tööjõupuudus ja sellises olukorras tasub töötajaid ajutiste tagasilöökide…
2022. aasta esimeses pooles oli tööturu olukord väga hea. Seda hoolimata majandusšokist, mille vallandasid Venemaa kallaletung Ukrainale ning sellega seotud hüppeline energiahindade tõus. Kuigi tööga hõivatuid oli aasta esimeses pooles rohkem kui enne koroonaviiruse kriisi, muutusid poolaasta kestel tööstus-, kaubandus-…
Tööturu olukord oli teises kvartalis endiselt hea – tööga hõivatuid oli 4,9% enam kui aasta varem. Ka maksu- ja tolliameti palgadeklaratsioonide andmed näitasid deklareeritud palka saanute arvu suurenemist – aasta varasemaga võrreldes oli kasv ligikaudu 4%. Tööturul aktiivsete Eesti püsielanike…
Tööga hõivatuid oli selle aasta esimeses kvartalis 5,1% rohkem kui aasta varem ja inimeste osalemine tööturul kasvas. Tööga oli hõivatud rohkem inimesi, kui vahetult enne pandeemia algust. Jõudsalt taastus sealjuures koroonakriisi ajal tööturult rohkem kõrvale jäänud noorte ja pensionieas inimeste…
Tööturg on liikunud kriisist üle saamise kursil. Tööpuudus kahanes 2021. aasta neljandas kvartalis eelneva kvartali 5,7%lt 5,2%ni. Tööturu taastumist kriisist näitab see, et nii tööjõupuudus kui ka palgasaajate arv on jõudnud tagasi kriisieelse taseme lähedale. Eesti tööjõu-uuring, mille tulemused statistikaamet…
Statistikaameti täna avaldatud andmetel kiirenes keskmise palga kasv teise kvartali 7,3%lt kolmandas kvartalis 7,8%ni. Keskmise palga kasvutempo hoogustus ka võrreldes eelneva kvartaliga hooajalist mõju arvestades. Konjunktuuriinstituudi andmete järgi on tööandjate seas ülekaalus need, kes ootavad hõive edasist suurenemist. Samal ajal…
Tööpuudus kahanes kolmandas kvartalis eelneva kvartali 6,9%lt 5,7%ni ja tööhõive suurenes jõudsalt ka hooajalisi tegureid arvestades. Tööjõus osalemise määr oli aga esimeses kolmes kvartalis madalam kui aasta eest. Kolmandas kvartalis hoogustus hõive taastumine kriisist ka tööjõu-uuringu järgi, maksu- ja tolliameti…
2021. aasta esimeses pooles kasvas Eesti majandus hoolimata koroonaviiruse uuest lainest ja nakkuse leviku tõkestamiseks seatud piirangutest jõudsalt, kuid tööturg taastus tagasihoidlikumalt. Tööga hõivatuid oli teises kvartalis endiselt vähem kui enne kriisi ning tööpuuduski oli suurem. Ettevõtted said toodangumahtu kasvatada…
Statistikaameti täna avaldatud andmetel oli keskmine palk tänavu II kvartalis 7,3% suurem kui eelmisel aastal. Palgakasvu kiirenemisse panustas töötundide suurenemine ühe töötaja kohta ning palgad kasvasid eraettevõtetes kiiremini kui avalikus sektoris. Hooajalisi tegureid arvesse võttes suurenes keskmine palk eelneva kvartaliga…
Teises kvartalis kahanes tööpuudus eelneva kvartali 7,1%lt 6,9%ni. Tööhõive kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,7%, kuid toona oli hõive kriisi mõjul juba kahanenud. Tänavu mai keskpaigani kehtinud koroonaviiruse levikut tõkestavad meetmed ei toonud endaga kaasa hõive langust, kuid samas jäi varasuvine…
