Esimeses kvartalis kiirenes keskmise palga kasv statistikaameti andmetel 6,2%ni, kuid eelmise aasta viimases kvartalis oli palgakasv 4,5%. Kiirenemise juures on suurt rolli mänginud erandlikud kuud: mullu neljanda kvartali kasvu vedas alla vaid 1,5%line palgakasv detsembris, tänavu esimese kvartali oma aga hoogustas jaanuari 6,6%line muutus. Sellise kasvu põhjuseks olid muudatused tulumaksusüsteemis 2025. ja 2026. aastal, mis motiveerisid tööandjaid palgamakseid ajas nihutama.
Erandlikke kuid arvesse võtmata palga kasvutempo aeglustus: oktoobris-novembris ulatus see 6,3%ni ja veebruaris-märtsis 5,3%ni. Seda võimendas asjaolu, et 2026. aasta miinimumpalga tõus lükkus edasi aprilli, mis aeglustas madalamate palkade tõusu. Miinimumpalga tõusu edasi lükkumise mõju oli nähtav ka selles, et väiksema keskmise palgaga tegevusalade palgakasv oli nõrgem. Need tegevusalad on näiteks majutus ja toitlustus, haldus ja abitegevus ning muu teenindus. Veebruari ja märtsiga võrreldes hoogustab teises kvartalis palgakasvu 6,8% kõrgem miinimumpalk ja tervishoiusektori 5% suurem miinimumtunnitasu. Arvestades Eesti majanduse kasvuvõimekust ja oodatavat hinnakasvu, jääb keskmise palga kasv pikemas ettevaates umbes kuni 5%ni.
Tööpuuduse määr kerkis esimeses kvartalis statistikaameti küsitlusandmete järgi 7,1%ni – eelnevas kvartalis oli see olnud 6,4%. Tõus oli väga suures osas tingitud hooajalistest teguritest, sest aasta alguses ongi tööpuudus tavaliselt suurem. Samal ajal on töötukassa andmete järgi registreeritud töötus juba enam kui kaks aastat vähenenud ja möödunud aastal pööras kasvule ka vabade töökohtade arv. See tähendab, et tööotsija jaoks olukord paraneb: konkurents vabadele töökohtadele on veel tihe, kuid leeveneb.
