Uudiste arhiiv

 

Swedbank: Jaekaubanduse müügimaht suureneb

Swedbank

Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas juunis aastases võrdluses küll 5%, kuid seda numbrit kergitas paljuski eelmise aasta tavapärasest madalam võrdlusbaas. Kuigi kuude lõikes on jaekaubanduse mahukasv kõikunud, siis käesoleva aasta kokkuvõttes kasvas see siiski päris korralikult – ligi 4%. Mis toetas jaekaubanduse

2025. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Liven

2025. aasta esimeses pooles, nii I kui II kvartalis, jätkus turu elavnemine. Lisaks sõlmitud võlaõiguslepingutele (VÕL) oli huvi suur ka tasuliste broneeringute vastu uutes projektides. Kvartali jooksul sõlmisime kokku 31 VÕL (2025 I kvartal: 25; 2024 II kvartal: 47) ning

Elamispindade kättesaadavusest (18). Hinna-palga suhtest detailsemalt

Eesti ja Tallinna keskmise palga ruutmeetrihinna suhe – nõukogudeaegne korter

Tallinna linnale tehtud elamispindade kättesaadavuse analüüs vaatab elamispindade hinna muutumist palga suhtes. Esmapilgul võib selline lihtne lähenemine tunduda asjakohane. Korteritehingute hindu palkadega kõrvutades võiks justkui selgelt peegelduda, kas elamispinna soetamine muutub  koduostjale taskukohasemaks või vastupidi. Aga…? Saatan peitub detailides Vaataks

Elamispindade kättesaadavusest (17). Elamispindade hinna-palga suhe praktikas?

Ostujõud - ajalooline keskmine alates 2012

Tallinna linnale tehtud elamispindade kättesaadavuse analüüs esitab väiteid, et analüüsi koostajad peavad eluasemehindu kõrgeks. Ei saa väita, et elamispindade kättesaadavuse analüüsi koostamisel ei oleks arvandmeid kasutatud. Tööprotsessis on esitletud näiteks järgmist. On tuginetud Eurostat’i andmetele, mis väidavad, et Eesti elamispindade

Elamispindade kättesaadavusest (16). Kas palgad on kasvanud kiiremini kui korteritehingute hinnad?

Hindade muutus 2005-2010-2016-2020

Tallinna linnale tehtud elamispindade kättesaadavuse analüüs esitab väiteid, et analüüsi koostajad peavad eluasemehindu kõrgeks. Ei saa väita, et elamispindade kättesaadavuse analüüsi koostamisel ei oleks arvandmeid kasutatud. Tööprotsessis on esitletud näiteks järgmist. On tuginetud Eurostat’i andmetele, mis väidavad, et Eesti elamispindade

Statistika: aeglustuv palgakasv paneb elamispindade kallinemisele piiri ette

Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine brutopalk 2025 I kvartalis 2011 eurot. Tallinna keskmine palk oli samal ajal 2384 eurot. Eesti keskmine palk oli aastatagusest 6,2 ja Tallinnas 6,1% suurem. Viimase viie aasta keskmine aastane palgakasv on olnud 7% lähedal. See

Elamispindade kättesaadavusest (15). Miks elamispindade hinnavõrdlus 2010. aastaga ei ole asjakohane?

Korteritehingute hinnad

Tallinna linnale tehtud elamispindade kättesaadavuse analüüs esitab väiteid, et analüüsi koostajad peavad eluasemehindu kõrgeks. Ei saa väita, et elamispindade kättesaadavuse analüüsi koostamisel ei oleks arvandmeid kasutatud. Tööprotsessis on esitletud näiteks järgmist. On tuginetud Eurostat’i andmetele, mis väidavad, et Eesti elamispindade

Elamispindade kättesaadavusest (14). „Ehita või maksa“ – on see mõistlik?

Tõnu Toompark

Tallinnale pakutavad ideed elamispindade kättesaadavuse parandamiseks soovitavad välja töötada maksupoliitikat, mille kaudu maksustada käibes mitteolevat maad. Idee sisu on maksustada täiendavalt maid, mis seisavad ja mida ei arendata. Kas elamispindade arendustegevuse aktiveerimine sellisel moel on mõistlik? Äkki peakski maaomanike täiendavalt

Elamispindade kättesaadavusest (13). Kas mittetulunduslik arendus parandab elamispindade kättesaadavust?

Tõnu Toompark

Tallinna tellitud elamispindade kättesaadavuse analüüsis leitakse, et mittetulunduslik elamispindade arendamine võiks olla võluvits, mis aitab elamispindade kättesaadavusele kaasa. Kas see on nii? Kas see on tähtis teema? Mis on mittetulunduslik arendus? Mittetulunduslik arendamine võiks seisneda olukorras, kus inimesed panevad kamba

Elamispindade kättesaadavusest (12). Segregatsioon – kas ja kuidas vältida?

Tõnu Toompark

Varjude mänguna koopa seinal on maalitud tonte, et Tallinnas on piirkondi, mis hakkavad getostuma, kuid elamispindade turu juhtimist kohe-kohe evalik sektor ei kaaperda. Teine tont, kes mööda Tallinna linna ringi käib on segregeerumine. Segregeerumisena peetakse silmas, kus teatud sissetulekutaseme, rahvuse,

Elamispindade kättesaadavusest (11). Miks elamispindade hinnad kasvavad?

Tõnu Toompark

Tallinna linnale tehtud elamispindade kättesaadavuse analüüsi autorid näevad negatiivsena asjaolu, et elamispindade hinnad on kasvanud. Tasub süüvida, kas elamispindade hinnatõus on halb või hea? On see elamispindade kättesaadavuse vaatest positiivne või negatiivne tegur? Hindade kujunemine Nagu varasemates elamispindade kättesaadavuse kommentaarides

Elamispindade kättesaadavusest (10). Kas madala sissetulekuga inimene ei võiks saada kaasaegse kvaliteediga elamispinda?

Tõnu Toompark

Elamispindade kättesaadavuse temaatikas on aktuaalne küsimus, kas madala sissetulekuga inimene ei peaks saama endale võimaldada kaasaegse kvaliteediga elamispinda? Kas madala sissetulekuga inimene peaks leppima halva kvaliteediga? Defineerime kvaliteeti Mõistaks hea kvaliteedi all kaasaegset elamispinda äsjavalminud hoones. See tähendab kena arhitektuur,

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: Majanduse olukord teises kvartalis paranes

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) juunikuu küsitluse kohaselt on Eesti majanduse olukord mõnevõrra paranenud. Majanduskliima indeks tõusis märtsi 2,9 punktilt 8,1 punktile juunis, olles kõrgeim alates 2021. aastast. Ekspertide hinnangul on majanduse hetkeolukord rahuldav ning ootused kuue kuu pärast on positiivsed. Majandus-

Elamispindade kättesaadavusest (09). Miks tuleb hoiduda korterite müügi- ja üürihindade reguleerimisest?

Nõudlus-pakkumine-hind-defitsiit

Elamispindade kättesaadavuse analüüsi valmistab meid ette elamispindade hindade reguleerimise osas. Elamispindade hinnaregulatsioonid omavad pikemas vaates turule sama efekti, kui sund pakkuda elamispindu soodushinnaga või tuua turule soodsat munitsipaalelamufondi. Sellised tegevused vähendavad elamispindade pakkumist ja seega ka kättesaadavust. Majandusteooria ABC Hinnaregulatsioonidel

Elamispindade kättesaadavusest (08). Miks munitsipaalarendus ei saa olla eraarendusest odavam?

Tõnu Toompark

Elamispindade kättesaadavuse analüüsi toob välja, et kohalik omavalitsus peaks arenduses võtma suuremat rolli. Munitsipaalil olevat müstiline võimekus arendada odavamalt kui seda suudab kasumit taotlev erasektor teha. Milles arvelt võiks omavalitsus arendada odavamalt? Kiire vastus: mitte millegi arvelt. Aga läheme siiski