Jutud-kommentaarid elamispindade kiirest hinnatõusust tõstatavad küsimuse, kuidas muutub elamispindade kättesaadavus? Kas kodu ostmine läheb inimeste jaoks kallimaks-keerulisemaks? Või samuti kiirena püsiva palgakasvu toel sootuks odavamaks-lihtsamaks? Elamispindade kättesaadavuse mõõtmise lihtsaim moodus on jätta kõrvale kõik muud tegurid ja võrrelda mitu keskmise…
Kinnisvaraturu temperatuuri hoiab keskmisest mõne pügala võrra kõrgemal tasemel uute elamispindade napp pakkumine. Tugevnev demograafiline vastutuul paneb aga küsima, kas suurem kinnisvaraarendus turu jaoks üldse soovitav oleks. Ehitatakse, ent mõõdukalt Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet uusi andmeid Eesti ehitusturu tuleviku ja…
Septembris hooajaliselt turuaktiivsus tõusis, kuid III kvartal peegeldas justkui kasvu vaibumist Septembris võis ootuspäraselt täheldada augustis aset leidnud rahunemise järgselt elamispindade turul tehingute arvu taaskordset veidi järsemat ülespoole liikumist. Eesti korteriturul tehti septembris sealjuures 2474 ostu-müügitehingut, mida oli 21% rohkem…
Keskmine tarbimiskorv kallines septembris aastaga 7 protsendi võrra. Nii kiiret hinnatõusu nägime viimati 13 aastat tagasi. Ülikiirest majanduskasvust hoolimata mõjutavad hindu eelkõige välised tegurid. Pool 7-protsendilisest hinnatõusust tuli vaid kahe kaubagrupi, elektri ja mootorikütuste, kallinemisest. Hinnatõus võib lähikuudel veelgi kiireneda,…
Sarnaselt muu maailmaga on eluasemehindade kasv hoogne Eestis, Lätis ja Leedus ning koroonakriisist taastudes on see Euroopa keskustes olnud kiirem palgakasvust, kirjutab Luminori peaökonomist Tõnu Palm. Palmi sõnul tõukavad jõudsalt kosunud majanduskasv, koroonakriisist mõjutatud kinnisvara piiratud pakkumine ning ehitushindade kasv…
Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi on Eesti majandus kriisist väljunud väga jõuliselt. Kuigi üksikud sektorid pole veel taastunud, on majandus tervikuna selgelt ületanud kriisieelse taseme. Eestis on mitmel põhjusel ajutiselt kiire hinnatõus, mida aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks…
Tuleval aastal ootavad Eesti pankade makroanalüütikud kasvu jätkumist jätkusuutlikumas tempos ja laiapõhjalisemalt. Äsja toimunud makroanalüütikute kohtumisel jäi kõlama, et hinnatõus lähiaastatel pidurdub, aga palgakasv püsib. IT-sektor veab ühe olulise kasvumootorina analüütikute hinnangul Eesti majanduskasvu, ajutiselt defitsiidis riigieelarve ei ole probleem…
1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul on Eesti IT-sektori eduloost teenitud raha jõudnud kinnisvaraturule, mille tulemusena on linnast praktiliselt ära ostetud 4-5-toalised kallid katusekorterid. Martin Vahteri sõnul ehitatakse suuri ja kalleid kortereid traditsiooniliselt vähe, sest nende klientuur on piiratud ning…
Aasta esimese poole erakordne aktiivsus eluasemeturul rahunes mõnevõrra suvekuudel, kuid nõudlus püsib tugev. Tallinna korterite hinnakasv aeglustus teises kvartalis seitsme protsendini aastases võrdluses, mis ületas pealinna elanike netopalga kasvu. Samas toetas taskukohasust aastatagusest madalam eluasemelaenude intressimäär. Erakordselt suur nõudlus uue…
Erinevalt aktiivsest korterite ostu-müügiturust on üürisektor alates koroona tulekust olnud pikas depressioonis. 2021. a sügisel näitab üürituru masendus selgeid märke möödumisest. Nii võivad üüriinvestorid tulevikult oodata kõrgemaid üürihindu ja paranevat üüritootlust, prognoosib portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon. Üüripakkumine tõmbub kokku…
Kinnisvaraturu analüüsides tuuakse sageli välja tegurid, mis mõjutavad kõige rohkem turu aktiivsust ja hindu. Enamjaolt tuuakse esile pankade valmidus anda laenu ja laenuraha hind, kogu riigi majanduslik seis sh töötute arv ja keskmine palk, demograafiline olukord ja regionaalpoliitika ning reeglina…
Lõppeval nädalal avaldas SEB värske majandusprognoosi Nordic Outlook. On tõeline ajastu märk, et samal päeval avaldatud rekordiline teise kvartali majanduskasvunumber muutis Eesti 2021. aasta SKT prognoosi liialt tagasihoidlikuks juba selle ilmumise päeval. Tegemist ei ole harukordse sündmusega, sest majanduse kasvutempo…
Majanduse üldine pilt on äraarvamata hea. Majanduskasv lõi 13-protsendilise kasvumääraga taas ka kõige optimistlikemaid prognoose. Ajutiselt tardunud keskmine palk liigub jälle tempokalt üles. Tööpuudus on vähenemas ja tööhõive suurenemas ehk tööpuuduse asemel kõneleme uuesti tööjõupuudusest. Nii on ettevõtete ja tarbijate…
Statistikaameti täna avaldatud andmetel oli keskmine palk tänavu II kvartalis 7,3% suurem kui eelmisel aastal. Palgakasvu kiirenemisse panustas töötundide suurenemine ühe töötaja kohta ning palgad kasvasid eraettevõtetes kiiremini kui avalikus sektoris. Hooajalisi tegureid arvesse võttes suurenes keskmine palk eelneva kvartaliga…
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk teises kvartalis 1538 eurot, mis on 7,3% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Kõige kõrgemad on palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel. Statistikaameti analüütiku Argo…
