Uudiste arhiiv

 

Läänlased saavad harjulastest kaks ja pool korda rohkem kinnisvara lubada

1Partner Kinnisvara analüüsi kohaselt on maakonna keskmise palga ja kohaliku kinnisvara hinna suhe kõige kehvem Harjumaal ning suurim ostujõud hoopis Valga- ja Jõgevamaal. 2013. aasta maakondliku keskmise palga ja piirkonna ruutmeetri hinnavõrdluse kohaselt sai Harjumaa ja Tartumaa inimese keskmisest kuupalgast

Eesti Pank tõstis selle aasta majanduskasvu prognoosi ja langetas järgmise aasta oma

Eesti Pank tõstis tehnilise majandusprognoosi uuendamise käigus selle aasta majanduskasvu 2,1 protsendini, kuid 2015. aastaks prognoositav 2,5-protsendiline kasv on juunis prognoositust aeglasem. Rahvamajanduse arvepidamise andmete revideerimise tõttu on Eesti Pank uuendanud juunis avaldatud prognoosi aastateks 2014–2016. Tehniline prognoosiuuendus on tehtud olulisemate

Statistika: Keskmise korteritehingu eest tuleb maksta 50 kuupalka

Kiire korterite hinnatõus on muutnud korteritehingu tegemise järjest kallimaks isegi vaatamata tõusvatele palkadele. 2009.-2011. aastal oli Eesti keskmine korteritehingu väärtus 46-48 keskmist kuu brutopalka. 2014. aastal on see tõusnud juba 50 kuupalgani. Sellest rohkem peavad maksma pealinlased. Tallinna keskmine korteritehingu tegemiseks

DNB: Läti ja Leedu majandus kasvab Eestist kiiremini

DNB Pank prognoosib Eesti käesoleva aasta majanduskasvuks tagasihoidliku 0,7%, Lätile ja Leedule aga vastavalt 2,7 ja 2,6 protsenti. Allajäämine lõunanaabritele on tõenäoline ka järgmisel aastal, kui Eesti majanduskasvuks hinnatakse 2,5, lätlastel ja leedulastel 3 protsenti, selgub DNB avaldatud majanduse väljavaatest.

Eluaseme taskukohasus Tallinnas halvenes

Käesoleva aasta teisel kvartalil langes aastases võrdluses Balti eluaseme taskukohasuse indeks (BETI)* kõigis kolmes Balti riigi pealinnas. Indeks vähenes kõige enam Tallinnas kiirelt kasvanud korterihindade tõttu ning samal põhjusel halvenes taskukohasus ka Vilniuses. Riias langes taskukohasus eluasemelaenude intressimäära tõusu tõttu.

Palgakasv teises kvartalis pidurdus

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2014. aasta teises kvartalis 4,8% ja brutotunnipalk 8,8%. Kuu- ja tunnipalga kasvu suur erinevus viitab sellele, et maksti vähem preemiaid ja hüvitisi, mida võib pidada palga paindlikumaks osaks. Hooajalisi tegureid arvestades jätkus keskmise palga kvartalikasvu

MTA andmetel oli 2014. aasta II kvartali mediaanväljamakse 753 eurot kuus

Selle aasta teises kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa kokku üle 1,5 miljardi (1 542 096 024) euro, mis maksti välja 551 306 inimesele. Teise kvartali mediaanväljamakse oli 753 eurot kuus. Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli

II kvartalis oli keskmine palk üle 1000 euro

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta II kvartalis 1023 eurot ja palk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 4,8%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli brutokuupalga tõus II kvartalis aeglasem kui I kvartalis. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk II

Statistika: Eluasemelaenude jäägi suurenemine kasvatab laenukoormust

Eesti Panga andmetel oli Eesti eluasemelaenude jääk 2014 II kvartalis 5,94 miljardit eurot. Eluasemelaenude arv samal ajal oli 161 700. See teeb keskmiseks eluasemelaenu jäägiks 36 754 eurot. Kui eluasemelaenude jääk on aastaga kerkinud 1,7%, siis laenulepingute arvule on lisandunud aastaga

Ehitussektor näitab kriisist taastumise ilminguid

2013. aastal oli ehitussektor võrreldes kriisieelsete aastatega endiselt madalseisus. Kuid enamikes näitajates võis märgata positiivseid arenguid, eelkõige hoonete- ja rajatiste ehitusmahuindeksites ning palgas ja tootlikkuses. Möödunud aastal ehitasid Eesti ehitusettevõtted kokku 3,26 miljardi euro eest, mis oli võrreldes eelneva aastaga

Martin Vahter: avalik hoone peab olema rohkem kui hall kuubik

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul on Eesti avalikud hooned tublid, aga kohutavalt igavad ning riik peab näitama erasektorile eeskuju, et Eesti pole pelgalt kontorikarpide maa. Martin Vahteri sõnul on arhitektuur kõige selgem visiitkaart ning riik peaks avalikke arhitektuurikonkursse korraldades

Kinnisvaral on ees pigem pikk tõusutee

Korterituru hoogne tõus on seiskunud. Mis saab edasi? Viimase kinnisvarakriisi aegu sai Eestis tuntuks Kanada majandusteadlase Jean-Paul Rodrigue humoorikas turumulli skeem. Kuulsaks sai skeem seetõttu, et Eesti kinnisvaraturg liikus graafiku kõverat pidi ning jõudis kurba lõppu välja. Viis aastat hiljem

Tallinna korteriralli on pisut aeglustunud

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Viimaste nädalate ja kuude kinnisvarakommentaare ilmestavad hirmutavad väljendid kinnisvaraturu hangumistest, seisakutest ja hinnalangustest. Osalt võib hoiatustega nõus olla, kuid liiga mustades värvides toimunut siiski vaatama ei peaks. Igal juhul on üsnagi selge, et endise tempoga liikumine pikalt jätkuda ei saa.

Kinnisvaraportaali KV.EE vaadatuimad suvilad

Kinnisvaraportaali KV.EE teise kvartali kümne vaadatuima suvila seas saab odavaima 14 000 euroga, kuid toekamate suvemajade eest, kuhu saab talvelgi minna, tuleb siiski tunduvalt rohkem maksta. Tarvo Teslon, KV.EE juht: “Suvilaid hakatakse kinnisvaraportaalist otsima juba märtsist ja huvi raugeb tavaliselt augusti keskel. Kõige enam otsitakse

Tallinna korteriralli on pisut aeglustunud

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Viimaste nädalate ja kuude kinnisvarakommentaare ilmestavad hirmutavad väljendid kinnisvaraturu hangumistest, seisakutest ja hinnalangustest. Osalt võib hoiatustega nõus olla, kuid liiga mustades värvides toimunut siiski vaatama ei peaks. Igal juhul on üsnagi selge, et endise tempoga liikumine pikalt jätkuda ei saa.