Rahvusvahelise Valuutafond (IMF) hindas äsja lõppenud iga-aastase Eesti majanduspoliitikat hindava visiidi käigus Eesti majanduse lähiaastate kasvuvõimeks kuni 3 protsenti aastas, mis on veidi madalam Eesti Panga senisest hinnangust. Eesti Pank nõustub IMF-ga, et lähiaastatel on eelarvepoliitikas oluline kinni pidada struktuurse…
Eesti eraisikulaenude jääk on asunud kiirenevas tempos kasvama. Augustikuine eraisikulaenude jääk oli Eesti Panga andmetel 7,23 miljardit eurot ehk 3,5% aastatagusest kõrgemal. Laenujääki veab kasvusuunas kasvav laenukäive. Viimase kuue kuu jooksul on aastane laenukäibe kasv olnud üsna kõrges 13 ja…
Eile Eesti kõige konkurentsivõimelisema kinnisvaraettevõtte tiitliga pärjatud Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimehe Gert Jostovi sõnul on Eesti ettevõtete tugevuseks paindlikkus ja erakordselt kiire reageerimisvõime turu muutustele, aga ka kiiretele tellimustele – ja seda pannakse mujal maailmas tähele. „Erinevalt enamikest Aasia…
Eestis ja paljudes teistes Ida-Euroopa riikides on järgmisteks aastateks oodata mõõdukat majanduskasvu. Oluliselt halvem on prognoos konfliktidest räsitud Venemaa ja Ukraina jaoks, kelle majandused püsivad äärmiselt nõrgana ka edaspidi. Venemaa majanduslangus jätkub ka 2016. aastal, sest nafta hind maailmaturul püsib…
Eraisikute finantseerimine on heal tasemel ja puudub põhjus arvata, et see peaks muutuma. Laenukäive kasvab ja see kergitab pisut laenujääki ehk eraisikute laenukoormust. Mõningases laenukoormuse suurenemises ei tohiks probleemi näha. Korteriturg jätkab aktiivselt tehingute tegemist. Vaatamata soodsatele laenutingimustele ja kõrgele…
Eesti keskmisena tuleb korteritehingu eest välja käia 5,7 aasta netopalka. Harjumaal on kõrgemad palgad, kuid kinnisvara samuti kõige kallim. Seetõttu tuleb pealinnas ja selle ümbruses keskmise korteritehingu eest tasuda märksa rohkem ehk 7,4 aastapalka. Tartu maakonnas küsivad kinnisvaramüüjad keskmise korteritehingu eest…
Keskmise korteritehingu maksumus sissetuleku suhtes on aasta-aastalt kasvanud, mis vähendab ostujõudu. Ostujõu vähenemist tasakaalustab siiski väga madal eluasemelaenude intressimäär. Eesti keskmine korteritehingu maksumus oli maa-ameti andmetel 2015 II kvartalis 60 678 eurot. See on aastatagusest 19% kõrgemal. Mõõdetuna keskmistes netopalkades…
Viimase viie aasta jooksul on korterihinnad kerkinud kiiremini kui sissetulekud. See vähendab koduostjate ostujõudu. Eesti keskmine brutopalk oli 2015 II kvartalis statistikaameti andmetel 1082 eurot ehk aastatagusest ajast 5,8% rohkem. Korteritehingute keskmine hind oli samal ajal maa-ameti andmetel 1044 €/m².…
Uue kodu ostutehing rahastatakse enamasti eluasemelaenu abil. See tähendab, et elamispindade turg nagu muugi kinnisvaraturg on äärmiselt sõltuv finantseerimistingimustest. Laenude intressimäärade, käivete ja nõutava omafinantseeringu kõrval on laenuturu suure pildi kujunemisel oluline tegur laenukoormus. Arvestades majanduskasvu pidurdumist võib prognoosida, et…
Eesti majanduse seis ei ole hea, kuid oleme näinud hullemaidki päevi. Majandus kasvab vaikselt, tööpuudus on madal, intressimäär ehk raha hind pole olnud kunagi nii odav, kui see on praegu. Kinnisvaralaenude käibed kasvavad, arendajad püsitavad järjest uusi arendusprojekte, uusi kortereid…
2014. aastal viis korterite müügipakkumiste arvu kiire kasv hinnaseisakuni, mis kestab tänaseni. Alates mullusest sügisest on korterite müügipakkumiste arvu suurenemine portaalis KV.EE peatunud ja pööranud kohati isegi languseks. See tähendab, et täiendavat survet elamispindade hindadele ei ole. Nii võib oodata,…
Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 1,7 protsenti ja 2016. aastal 2,6 protsenti. Majanduskasvu vedaja on praegu tarbimine, kuid selle panus järgnevatel aastatel väheneb ning ekspordi panus suureneb. Majanduskasvu kiirenemise eeldus järgmisel ja ülejärgmisel aastal on Eesti ekspordi peamiste…
Lõppeva nädala majandusstatistikast saime teada, et Eesti majandus kasvas eelmisel aastal seni teada olnust palju enam. Ka teise kvartali SKP kasvu võib hinnata praeguses majanduskliimas pigem heaks. Samas on majandust kummitamas mitmed probleemid – vähene tootlikkus, kiire palgakasv ja habras…
Hiljutises Riigikohtu lahendis korrati üle mõned varem juurdunud põhimõtted ehitusvaidluste lahendamiseks, kuid samas loodi projekteerija ja ehitaja vastutuse osas ka mõningast uut praktikat (vt otsus nr 3-2-1-60-15). Millise tulemuse pidi töövõtja saavutama? Riigikohtu hinnangul tuleb ehitusvaidluste lahendamisel esmalt selgeks teha, milline…
Kui plaan maja ehitamiseks tehtud siis järgneb otsustamine, millisest konkreetset põhimaterjalist maja ehitada. Põhimaterjalina peetakse silmas ennekõike kandvate konstruktsioonide materjale ehk siis kandvaid välis- ja siseseina materjale aga ka mittekandvate konstruktsioonide materjale, kui nende mahud suured. Laias laastus tehakse esimene valik,…
