Eestis ja paljudes teistes Ida-Euroopa riikides on järgmisteks aastateks oodata mõõdukat majanduskasvu. Oluliselt halvem on prognoos konfliktidest räsitud Venemaa ja Ukraina jaoks, kelle majandused püsivad äärmiselt nõrgana ka edaspidi. Venemaa majanduslangus jätkub ka 2016. aastal, sest nafta hind maailmaturul püsib madal ja Euroopa Liidu ning USA kehtestatud sanktsioonid jäävad kehtima. Balti riikides ja Poolas on oodata mõõdukat majanduskasvu, mida peamiselt toidab kasvav sisenõudlus. Kõige kõrgem on oodatav SKP kasv Poolas, mille majandus kasvab prognoosi kohaselt lähiaastatel 3,4-3,8% aastas.
Olukord Venemaal ja Ukrainas püsib lähiaastatel keerulisena. Riikidevaheline konflikt saab olema pikaajaline ja relvarahu habras. Kuigi pinged on käesoleval sügisel veidi lõdvenenud, on peamine stsenaarium, et 2016. aasta jaanuaris Euroopa Liit Venemaale kehtestatud sanktsioone pikendab. Küll võivad edasised tingimused olla veidi leebemad ja tähtajalised. Krimmi konflikti osas karmima positsiooni võtnud USA puhul tundub sanktsioonide leevendamine ebatõenäoline. Hoolimata Venemaa kehtestatud vastusanktsioonidest on SEB hinnangul Venemaal konfliktis Läänega oluliselt rohkem kaotada.
Majapidamiste parem ostujõud ja kindlustunne on oluline põhjus, miks Balti riigid ja Kesk-Euroopa on suutnud lähiriikides kestvat konflikti ning majanduskriisi trotsida. Tugev reaalpalkade ja tööhõive kasv madalate intressimäärade juures kergitab märkimisväärselt majapidamiste tarbimist. Siiani väheseks jäänud investeeringud põhivarasse lähiaastatel paranevad, kuid jäävad olema mõjutatud geopoliitilistest teguritest. Ekspordikasv kiireneb järk-järgult parema nõudluse tõttu Saksamaal ja Põhjamaades. Venemaa majanduse stagneerumine jääb Balti riikide majandusi jätkuvalt mõjutama. Tarbijahinnad on enamikus Ida-Euroopa riikides, sarnaselt Lääne-Euroopaga, olnud tugeva surve all, kuid saavutanud või saavutamas põhja.
Nõrga esimese kvartali ja oodatust kehvema ekspordi tõttu alandab SEB Eesti 2015. aasta majanduskasvu prognoosi 1,9 protsendini varasema 2,2 protsendi asemel. Eesti majandusele on kesise välisnõudluse tingimustes olnud suureks abiks majapidamiste kasvanud tarbimine, mida on toetanud kõrge hõive ja kiire palgakasv. Järgmistel aastatel on prognoosi kohaselt oodata tasakaalustatumat majanduskasvu, kuhu panustab senisest enam eksport ja investeeringud põhivarasse. Seetõttu kiireneb SKP kasv 2016. aastal 2,7 protsendi ja 2017. aastal 3,4 protsendini.
Teiste Balti riikide majanduskasv saab lähiaastatel olema sarnane Eesti omaga. Sellel aastal teeb parima tulemuse Läti, kelle majandus kasvab prognoosi kohaselt 2,4 protsenti. Sarnaselt Eestiga on lõunanaabrite majandust toetanud majapidamiste suurem nõudlus kaupade ja teenuste järele, kuid ka Läti eksport on olnud tugev. Vene kriis on kõige enam mõjutanud Leedut, kelle majandus kasvab sellel aastal 1,8% võrra – märkimisväärselt vähem kui olid ootused aasta alguses. Järgnevatel. aastal kasvavad Balti riigid üsna võrdses tempos: 2016. aastal 2,7-2,8 protsenti ja 2017. 3,2-3,5 protsenti.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
