Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis aprillis aastaga 3,4%

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 0,8% ja võrreldes 2025. aasta sama ajaga 3,4%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 3,8% ja teenused 2,8% kallimad.

„Lähis-Ida sõjaliste konfliktide tõttu jätkus diislikütuse ja bensiini kiire hinnatõus, millel oli suur mõju ka aprilli tarbijahinnaindeksile,“ sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski.

Võrreldes 2025. aasta aprilliga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim transpordi 9,2% ning eluasemega seotud kulutuste 3,7% kallinemine. „Transpordi hinnatõusu vedasid peamiselt diislikütuse 39,1% ja bensiini 10,3% kallinemine, eluasemekulude hinnatõusu aga elektri 4,8% ja veevarustuse 16,3% kallinemine. Vastupidist mõju avaldasid indeksile riiete ja jalatsite hinnad, mis on aastaga 4,3% langenud,“ lisas Veski.

Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aprillis aastaga 2,6%. „Alkohoolsete jookide 5% ja tubaka 16% hinnatõusu taga olid osaliselt aktsiisitõusud, kusjuures tubakaaktsiisi on aasta jooksul tõstetud kahel korral,“ selgitas Veski.

Võrreldes eelmise aasta aprilliga kallinesid köögiviljad 8,2%, värske või külmutatud liha 2,9%, munad 11,8%, kohv 10% ja šokolaad 11,5%. Või hind on jätkanud langust, olles aprillis 24,5% odavam kui aasta tagasi samas kuus.

Võrreldes märtsiga mõjutas aprillis tarbijahinnaindeksit enim diislikütuse 10,4% ja bensiini 4,3% kallinemine. Vastupidist mõju avaldas elektri 1,9% hinnalangus. Toidukaupadest vedasid hinnatõusu värske köögivilja 11,2% ning tsitruseliste 11,6% kallinemine. Juust odavnes kuuga 2,5% ja värsked marjad 6,7%.

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Andmed on avaldatud 8.05.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.