Eesti ettevõte Revonia lõpetas hiljuti Leedus, Kaunases, 100-ruutmeetrise modulaarse kogukonna varjumiskoha paigalduse. Tegemist on esimesega mitmetest plaanitud üksustest ning see on osa suuremast liikumisest, kus Leedu omavalitsused on asunud tiheasustusega alade elanikele reaalset füüsilist kaitset looma tugevate ja kiirelt paigaldatavate lahenduste läbi. Sel ajal kui naaberriikides rajatakse konkreetseid lahendusi, on Eestis varjumiskohtade loomine endiselt suuresti elanike endi õlgadel.
Tehnoloogiline tipptase: Eestis toodetud, päevaga paigaldatud
Kaunase projekt on märgiline näide kaasaegse ehitustehnoloogia kiirest võimekusest. Varjumiskoht koosneb 10-st massiivsest betoonmoodulist, mis toodeti Revonia Eesti tehases, transporditi objektile ning mille montaaž kohapeal võttis aega vaid ühe päeva. Valmis lahendus kaetakse pinnasekihiga, mis muudab selle ümbritseva keskkonnaga ühtseks tervikuks ning pakub kaitset sõjaolukorras.
Kontseptsioon tugineb sajanditepikkusele ehitustraditsioonile, kus korralikult rajatud võlvhooned püsivad kasutuskõlblikuna üle 100 aasta. Nagu on tabavalt öelnud kindral Riho Terras: “Vanaema kartulikeldri peal on kõik meie sõjad võidetud!”
Riiklik varjumistoetus ei ulatu eramajadeni
Eestis on varjumiskohtade rajamine takerdunud piiratud ressurssidesse ja bürokraatiasse. Alles 3. mail, sulgunud korteriühistutele suunatud toetusvoor näitas probleemi teravust – huvi oli tohutu, kuid vahendid ammendusid loetud nädalavahetuse päevadega. Teravaks probleemiks on aga asjaolu, et praegused meetmed on suunatud peamiselt kortermajadele. Terved elamurajoonid ja eramajaomanikud on jäetud olukorda, kus nad peavad oma turvalisuse eest ise seisma ja selle täies mahus finantseerima.
Sertifitseeritud kaitse: keldrist tuumapunkrini
Tootevaliku poolest on Revonia Baltimaades ainulaadne. Aastaid tootearendusse panustanud Revonia on teinud koostööd Eesti ja Leedu ülikoolidega ning viinud läbi edukaid plahvatuskatseid koos Eesti Kaitseliidu ja Leedu Kaitseväega. Need katsetused on taganud lahenduste sertifitseerituse ja maksimaalse kaitseastme. Tõenäoliselt said ka sarnased tinigmused otsustavaks põhjuseks, et Leedust tellimus tehti.
Lisaks tavapärastele keldrimoodulitele ekspordib Revonia professionaalseid varjendeid, mis on varustatud plahvatuskindlate uste ja spetsiaalsete ventilatsioonisüsteemidega. Tootevaliku tipus on punkrid, mis on projekteeritud pakkuma kaitset isegi tuumarünnaku korral ning mille hinnad ulatuvad üle 100 000 euro. Ka Ukraina kogemus on kinnitanud selliste betoonmoodullahenduste asendamatust – rahuajal saab neid kasutada bussipeatuste või parkide puhkealadena, kuid ohu korral päästavad need elusid.
Kaunase kooli vahetusse lähedusse paigaldatud üle saja inimese mahutav varjend integreeritakse õppetöösse, et harjutada õpilasi kriisiolukordadeks ja muuta varjendi kasutamine neile loomulikuks. Spetsiaalselt projekteeritud kaks sissepääsu tagavad rahvamassi sujuva liikumise ilma rüseluseta, võimaldades kiire sisenemise ka ilma täiendava suunava personalita.
Revonia tegevjuhi Rauno Oja kommentaar: “Oleme aastaid vabatahtlikult välja töötanud kaitselahendusi. Meil on olemas tehniline võimekus, meil on testitud ja sertifitseeritud tooted ning me tunneme turul selget nõudlust turvatunde järele. Ometi tajume täna valitsuse poolt tegevusetust olukorras, kus võimalusi on mitmeid. Riigikaitsemaksudega sorgitakse küll kõigi eestlaste rahakotis, kuid reaalset füüsilist turvatunnet tsiviilkaitserajatiste loomise läbi vastu ei pakuta. Siinkohal ongi hea näha leedukate initsatiivi. Ka meie ei tohiks neli aastat täiemahulises sõjas olnud riigi kõrval ennast nii mugavalt tunda. Varjend ei ole mõneaastase kasutuseaga, vaid ulatub arvutusliku elueani 100 aastat. Hetkel on see huvi eraisikute poolt olnud suur, kuid loodetakse ikkagi toetuste lisandumisele.”
