Uudiste arhiiv

 

Keskmise palga eest saab 1-toalise Lasnamäel

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul saab 950-eurose keskmise brutopalga eest osta pangalaenuga 1-toalise korteri Lasnamäel. “Keskmise palga eest saab ligi 40 000 eurot laenu, mille igakuine tagasimakse on 250 eurot. Samas peab ise koguma ka veerandi jagu omafinantseeringut. Sama

Swedbank: eluaseme taskukohasus on Tallinnas halvenenud

Selle aasta kolmandas kvartalis oli Tallinna leibkonna netopalk 54% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks. Vastavat näitajat iseloomustav eluaseme taskukohasuse indeks* langes. Eluaseme taskukohasust vähendas kvartali võrdluses hooajalistest teguritest põhjustatud 3 protsendiline netopalga langus koos 16 protsendilise

Majanduskasvu taastumiseks on vaja rohkem investeeringuid

Eesti majanduskasv on 2013. aastal põhinenud jätkuvalt sisenõudlusel. See on tulenenud eeskätt majapidamiste sissetulekute ja tarbimise suurenemisest. Ekspordi tugi on jäänud Eesti majandusele varem prognoositust väiksemaks, kuna aasta esimesel poolel oli Eesti peamiste kaubanduspartnerite kasv oodatust kesisem. Eesti majandus oli seetõttu 2013. aasta

Ruta Arumäe: Hinnatõusud vaibuvad ja reaalkasvud tugevnevad

Novembris jätkus keskmise tarbijakorvi hindade alanemine, 0,4% eelmise kuuga võrreldes. Aastainflatsioon jäi sarnaselt oktoobriga 1,5%-le. Seega on viimastel kuudel inflatsioon väga kiirelt alanenud – seda arvatavasti rohkem ajutiste kui püsivamate tegurite toimel. Viimast võiks arvata juba kasvõi graafikute kõrvutamisel eurotsooni

Analüütik: uued kaubanduskeskused peavad leidma oma niši

Postimees

Eile kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, mis annab rohelise tule Lasnamäele Eesti suurima kaubandus- ja meelelahutuskeskuse rajamiseks. Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toompargi hinnangul sõltub uute kaubanduskeskuste edu nende võimest eristuda ülejäänud turul. «Kaubanduspindade konkurents on väga tugev. Samas ostujõudu nii palju ei ole.

Ruta Arumäe: Ehitussektori paremaid päevi ei paista ka järgmistel aastatel

Sel aastal on kaks peamist majanduskasvu alla tõmmanud sektorit transiit ja ehitussektor. Võttes seekord luubi alla neist viimase, paistab kõiki asjaolusid kokku arvestades, et ehitusmahtude kahanemine on paraku alles oma tee alguses. Lähimaks paariks aastaks ehitusmahtude suurenemist ei paista tulevat,

Swedbank: Eesti ärikeskkond sel aastal paranes

Eesti ärikeskkond 2013. aastal veidi paranes ja püsis kümne Läänemere regiooni riigi keskmisel tasemel. Eestit edestasid Soome (kõrgeim hinnang), Norra, Rootsi, Taani ja Saksamaa. Eestist said madalama hinnangu Leedu, Läti, Poola ja Venemaa, selgub Swedbanki koostatud Läänemere piirkonna konkurentsivõime indeksist.

MTA andmetel oli 2013. aasta III kvartali mediaanväljamakse 638 eurot kuus

Selle aasta kolmandas kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1,3 miljardi (1 332 804 871) euro ja see maksti välja 553 804 inimesele. III kvartali mediaanväljamakse oli 1915 eurot ehk 638 eurot kuus. Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid

III kvartalis keskmise brutokuupalga tõus veidi kiirenes

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta III kvartalis 930 eurot ja brutotunnipalk 5,58 eurot, teatab Statistikaamet. 2012. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,8% ja brutotunnipalk 7,1%. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli keskmise brutokuupalga tõus veidi kiirem kui II kvartalis, kui aastakasv

Stabiilsem majanduskeskkond julgustab üksikuid, eriti naisi, kodulaenu võtma

SEB võrdles enam kui 3000 laenu andmete põhjal 2009. ja 2013. aasta esimesel üheksal kuul  kodulaenu saanute profiili. Üksi laenu võtnute (üksi elavate või ühe sissetulekutoojaga leibkondade) osakaal on majanduslanguse järel oluliselt kasvanud. Kui 2009. aastal oli laenu võtnud peresid

Kuhu investeerida: kas kinnisvarasse või fondidesse?

Kontol niisama seisva raha väärtus väheneb, kuna tarbijahinnaindeks kasvab Eestis 3–4% aastas, samas kui hoiuste intressimäärad jäävad alla 1%. Samuti on hakanud tõusma nii aktsiate kui ka kinnisvara hinnad. Kuidas raha väärtuse kahanemine ja hindade tõus enda kasuks pöörata? Kuigi

Priit Värk: Omanik või üürnik?

Eesti kodu eripära. Eestis kuulub 95,8% elamufondist eraomanikele ja 90% inimestest elavad kas endale või lähedasele kuuluvale kinnisvaral. Nende numbritega oleme Euroopas esirinnas, sest Lääne-Euroopas jääb eraomandis oleva elamispinna osakaal 40-55% vahele. Eripära, et eestlased on kinnisvara omav rahvas, tuleneb

Vanade majade saatus ongi vaikselt ära laguneda

“Teised pole nõus, ütlevad, et nende surmani käib küll, aga mina ütlen, et ma ei saa enne surragi, kui maja on korda tehtud,” laiutas Leonida Jürisoo Kilingi-Nõmmes Pärnu tänav 43 maja katusekorruse toas käsi. „Mis me nüüd teeme, jäängi ilmasambaks

Korterite kiire hinnatõus vähendab ostujõudu

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Eesti, kuid siiski eelkõige Tallinna elamispindade tormilised arengud on olnud huvitavad. Korterite hinnad on kerkinud kiiresti, tehingute arv liigub kinnisvarabuumi aastate tasemete lähedal. Keskmise palga kasv on olnud märgatav, kuid see jääb kinnisvara hinnatõusule siiski kordades alla. Nii on elamispinna

Statistika: 30 protsenti palkade kogusummast läheb elamispindade tehingute tegemiseks

Eelkõige just korterituru suur aktiivsus ja hindade kerkimine on ülespoole viinud ka elamispindade käibe. 2013 II kvartalis oli Eesti elamispindade käive 344 miljonit eurot. Nii suurt käivet nägime viimati viis aastat tagasi 2008. aastal. Elamispindade käive netopalkade summa suhtes on