Uudiste arhiiv

 

Kohtulahend: Juurdepääsu eest tasu määramine

Riigikohus selgitas tasu komponente, kui läbi kinnisasja on määratud juurdepääs teisele kinnisasjale. Tasu koosneb maamaksust, juurdepääsutee korrashoiu kuludest ning hüvitisest omandiõiguse riive eest, mis peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele. Seejuures tuleb omandiõiguse riive eest ette näha hüvitis ka siis,

Kohtulahend: Kaasomandi lõpetamise õiglane viis

Asjaolude kohaselt sooviti kaasomand jagada kuna kaasomanikud ei suutnud leida kokkulepet ühiseks kasutamiseks. Kinnistu oli olnud ühe kaasomaniku suguvõsa kasutuses juba enam kui sada aastat, seetõttu soovis ta säilitada sideme oma sünnikoduga, lisaks elas kinnistul kaasomaniku eakas ema.  Teine kaasomanik

Kohtulahend: Puudutatud isiku nõusolek kinnisasja jagamisel

Asjaolude järgi oli kinnisasi tervikuna koormatud hüpoteegiga. Omanik müüs kinnistust ½ mõttelise osa ning hüpoteegipidaja nõusolekut kinnistusametile ei esitatud. Kinnistusamet luges nimetatud tehingut kinnisasja jagamiseks ja jättis kande tegemata. Riigikohus selgitas, et vastavalt seadusemuudatusele ei ole alates 01.01.2018.a. tarvis puudutatud

Kohtulahend: Sisendkäibemaksu maha arvamine vs äriühingu poolt eluruumi soetamine

Asjaolude järgi ostis äriühing korteriomandi, mis paiknes elamu otstarbega hoones ning eriomandi esemeks oli eluruum. Äriühing soovis korteriomandi soetamisel tasutud käibemaksu ning korteriomandi soetamisega seotud notari- ja kommunaalkuludelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Maksuhalduri arvates ei olnud korteriomand soetatud maksustatava

Kohtulahend: Millal on korteriomanike korduskoosolek otsusevõimeline ja kas seda saab muuta põhikirjaga

Asjas oli küsimuse all, kas alates 01.01.2018.a. kehtiv korteriomandi- ja korteriühistu seadus võimaldab põhikirjaga muuta korduskoosoleku otsusevõimelisust. Seaduse järgi on sama päevakorraga toimuv uus üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Korterühistu põhikiri nägi ette teistsuguse regulatsiooni ning registriosakond keeldus tegemast kannet

Kohtulahend: Koduomaniku maksuvabastus elamumaa krundi korral

Isiku omandis oli kinnistu, mis koosnes kahest elamumaa sihtotstarbega katastriüksusest. Ühel katastriüksusel asusid elamu ja rajatised. Teisel katastriüksusel ehitisi ei paiknenud. Sel põhjusel kohaldati koduomaniku maksuvabastust sellele katastriüksusele, millel paiknes elamu kuid teisele katastriüksusele maksuvabastust ei kohaldatud. Vaidlus taanduski sellele,

Kohtulahend: Kaasomanike suhted vs õhksoojuspumba paigaldamine hoonele

Asjaolude järgi paigaldas elamu kaasomanik hoonesse õhksoojuspumba selliselt, et õhksoojuspumba sisseseade oli korterielutoa seinal ja välisseade asus elamu kõrval maapinnal, ühendades sise- ja välisseadmed elamu välisseinast tehtud läbiviiguga. Õhksoojuspumba paigaldamiseks oli esitatud ehitusteatis ning järgitud oli linnavalitsuse juhiseid. Teised kaasomanikud

Riigi Kinnisvara: Riigikohus otsib kunstikonkursiga skulptuuri

Riigi Kinnisvara / RKAS

Riigi Kinnisvara AS koostöös Riigikohtuga kuulutas välja kunstikonkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Riigikohtu aatriumisse, aadressiga Lossi 17, Tartu. Otsitav kunstiteos võiks lähtuda Riigikohtu arhitektuursest ja sisearhitektuursest lahendusest, mis kätkeb eneses nii ajaloolist kui tänapäevast lähenemist. Riigikohtu kahte ajaloolist hoonet ühendav

Omanike Keskliit: Nõude esitamine Tallinna Vee vastu

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

12. detsembril 2017.a otsustas Riigikohtu halduskolleegium, et AS Tallinna Vee hinnatariifid alluvad 01.11.2010.a jõustunud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse sätetele ja Konkurentsiameti kontrollile ning need sätted on ülimuslikud võrreldes Tallinna linnaga sõlmitud erastamislepinguga. Riigikohus on sellega ka kinnitanud Konkurentsiameti seisukohta, et

Omanike Keskliit: „Koduomaniku Sõber 2018“ on telesaade Kuuuurija ja Katrin Lust ning vaenlased on nn korteriühistute ülevõtjad

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Juba kümnendat korda korraldas Omanike Keskliit internetihääletuse petitsioon.ee lehel ja e-posti kaudu, et selgitada silmapaistvamad teod ja tublid inimesed või ametkonnad, kes pakkusid eelmisel aastal koduomanikele rõõmu ja aitasid avalikkusega jagada ka muresid. „Koduomaniku Sõber 2018“ on telesaade Kuuuurija ja

Nõuanded koduostjale: ostetava kodu broneerimislepingu sõlmimine

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel. Kui koduostjal on kodu ostmiseks vajaliku raha olemas ja muid takistusi ostulepingu sõlmimiseks ei ole, võib koheselt asuda notariaalse kinnisvara ostu-müügilepingu sõlmimise etapi juurde.

Kohtulahend: Sale and lease back tüüpi tehingu vorminõue

Asjaolude järgi sõlmisid pooled korteriomandi kinkelepingu. Kinkija väitel ei olnud kinkelepingu eesmärgiks kingi saaja rikastamine vaid soov oli kinkija poolt end näiliselt varatuks muuta ja varjata end kurjategijate eest, kes teda ähvardasid. Kinkija jäi ise korterit edasi kasutama ja valdama

Omanike Keskliit: tants talumistasude ümber algab uuesti

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Omanike Keskliidu sõnul 1. juulil avaliku tähelepanuta jõustunud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus toob kaasa uue konflikti maa- ja tehnorajatiste omanike vahel, kuna seadus on maaomanike seisukohalt sõnamurdlik ja põhiseadusega vastuolus. Nimelt viidi eelnõu teisel lugemisel Eesti Infotehnoloogia ja

Reinsalu: teede ja taristu küsimused on kohaliku omavalitsuse üksuste lahendada

Justiitsministeerium

27.04.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis märgukirja linna- ja vallavalitsustele, et pöörata nende tähelepanu eraomandis olevate teede ja muu taristu kasutamisele. Reinsalu sõnul on tegemist küsimustega, mille lahendamine on kohaliku omavalitsuse üksuste ülesanne nii moraalselt kui ka juriidiliselt ja vajalikud õiguslikud

Riigikohtu praktika: Eluruumi üüri tõstmine üürileandja poolt

Teder Law Firm

Poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu eluruumi üürileping. Üürileandja teatas üürnikule, et tõstab üüri 160 eurolt 1900 eurole kuus. Riigikohus selgitas, et tähtajatu üürilepingu puhul on üürileandjal õigus üüri tõsta ühepoolse avalduse tegemisega, kuid üürileanda peab arvestama, et üüri ühepoolne tõstmine

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC