Asjas oli vaidluse all ühisvara jagamine. Muuhulgas kuulus ühisvarasse kinnistu, millel paiknes eluhoone, kus endised abikaasad koos ühiste lastega elasid. Eluhoone oli algselt ühe abikaasa lahusvara kuid selle juurde abielu jooksul maa erastamisega muutus hoone koos maaga ühisomandiks. Kumbki abikaasa…
Maikuus ilma rakendusaktideta jõustunud uus muinsuskaitseseadus (MuKS) toob 12 suuremale omavalitsusele ja nende elanikele uusi probleeme. Õiguskantsleri selgitustest ilmneb, et muinsuskaitsealade määrused on hoopiski haldusaktid. Selline käsitlus võib hetkel näida mugavam riigile, kuid omanikele tähendab see senisest veel väiksemat õigusselgust…
Asjaolude järgi kinnisasja omanik kasutas oma kinnisasjale juurdepääsuks u 700 m pikkust metsateed, mis paiknes teise isiku kinnistul. Metsatee läbis kinnisasja keskelt ning tee kasutamiseks oli olemas tee omaniku suuline nõusolek. Kui aga kinnisasja omanik, kes juurdepääsuteed võõral kinnisasjal kasutas,…
Asjaolude kohaselt oli kinnisasja omanikul kohtu poolt määratud juurdepääsutee ja tehnorajatise (kanalisatsioonitrassi) talumise kohustus kuid talumise tasu ei olnud kokku lepitud. Juurdepääsuõigus oli määratud kinnisasja kasuks, millel paiknes elamu ning selle omanikud kasutasid juurdepääsuõigust ettenähtust kordades intensiivsemalt. Kinnisasja omanik palus…
Tõenäoliselt on meist igaüks puutunud kokku olukorraga, kus sõidukile parkimiskoha leidmine on osutunud üsna keeruliseks. Parkimisega võib-olla probleeme kesklinnas, sõbrale külla või ka poodi minnes. Nimetatud mured ei ole väga suured, kui sul on vähemalt oma kodu juures parkimine hästi…
Riigikohus selgitas tasu komponente, kui läbi kinnisasja on määratud juurdepääs teisele kinnisasjale. Tasu koosneb maamaksust, juurdepääsutee korrashoiu kuludest ning hüvitisest omandiõiguse riive eest, mis peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele. Seejuures tuleb omandiõiguse riive eest ette näha hüvitis ka siis,…
Asjaolude kohaselt sooviti kaasomand jagada kuna kaasomanikud ei suutnud leida kokkulepet ühiseks kasutamiseks. Kinnistu oli olnud ühe kaasomaniku suguvõsa kasutuses juba enam kui sada aastat, seetõttu soovis ta säilitada sideme oma sünnikoduga, lisaks elas kinnistul kaasomaniku eakas ema. Teine kaasomanik…
Asjaolude järgi oli kinnisasi tervikuna koormatud hüpoteegiga. Omanik müüs kinnistust ½ mõttelise osa ning hüpoteegipidaja nõusolekut kinnistusametile ei esitatud. Kinnistusamet luges nimetatud tehingut kinnisasja jagamiseks ja jättis kande tegemata. Riigikohus selgitas, et vastavalt seadusemuudatusele ei ole alates 01.01.2018.a. tarvis puudutatud…
Asjaolude järgi ostis äriühing korteriomandi, mis paiknes elamu otstarbega hoones ning eriomandi esemeks oli eluruum. Äriühing soovis korteriomandi soetamisel tasutud käibemaksu ning korteriomandi soetamisega seotud notari- ja kommunaalkuludelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Maksuhalduri arvates ei olnud korteriomand soetatud maksustatava…
Asjas oli küsimuse all, kas alates 01.01.2018.a. kehtiv korteriomandi- ja korteriühistu seadus võimaldab põhikirjaga muuta korduskoosoleku otsusevõimelisust. Seaduse järgi on sama päevakorraga toimuv uus üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Korterühistu põhikiri nägi ette teistsuguse regulatsiooni ning registriosakond keeldus tegemast kannet…
Isiku omandis oli kinnistu, mis koosnes kahest elamumaa sihtotstarbega katastriüksusest. Ühel katastriüksusel asusid elamu ja rajatised. Teisel katastriüksusel ehitisi ei paiknenud. Sel põhjusel kohaldati koduomaniku maksuvabastust sellele katastriüksusele, millel paiknes elamu kuid teisele katastriüksusele maksuvabastust ei kohaldatud. Vaidlus taanduski sellele,…
Asjaolude järgi paigaldas elamu kaasomanik hoonesse õhksoojuspumba selliselt, et õhksoojuspumba sisseseade oli korterielutoa seinal ja välisseade asus elamu kõrval maapinnal, ühendades sise- ja välisseadmed elamu välisseinast tehtud läbiviiguga. Õhksoojuspumba paigaldamiseks oli esitatud ehitusteatis ning järgitud oli linnavalitsuse juhiseid. Teised kaasomanikud…
Riigi Kinnisvara AS koostöös Riigikohtuga kuulutas välja kunstikonkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Riigikohtu aatriumisse, aadressiga Lossi 17, Tartu. Otsitav kunstiteos võiks lähtuda Riigikohtu arhitektuursest ja sisearhitektuursest lahendusest, mis kätkeb eneses nii ajaloolist kui tänapäevast lähenemist. Riigikohtu kahte ajaloolist hoonet ühendav…
12. detsembril 2017.a otsustas Riigikohtu halduskolleegium, et AS Tallinna Vee hinnatariifid alluvad 01.11.2010.a jõustunud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse sätetele ja Konkurentsiameti kontrollile ning need sätted on ülimuslikud võrreldes Tallinna linnaga sõlmitud erastamislepinguga. Riigikohus on sellega ka kinnitanud Konkurentsiameti seisukohta, et…
Juba kümnendat korda korraldas Omanike Keskliit internetihääletuse petitsioon.ee lehel ja e-posti kaudu, et selgitada silmapaistvamad teod ja tublid inimesed või ametkonnad, kes pakkusid eelmisel aastal koduomanikele rõõmu ja aitasid avalikkusega jagada ka muresid. „Koduomaniku Sõber 2018“ on telesaade Kuuuurija ja…
